[MUL] Mulgi sõnaraamat

kiben <kibene, kibent> Krk, kipen <kibene, kibenet> Hel kübe, väike osa, raas ▪ siin om viil kiben villa siin on veel kübe villa; mitte kibenet ta mihele järgi es nõrgu, tollest tülü tullivgi Hel mitte raasugi ta mehele järele ei andnud, sellest tülid tulidki; ooda kipen aiga! Hel oota kübeke aega!. Vrd eben, küben, pihu, raas1

koerus|tük´k <koerus|tüki, koerus|tükki>
1. koerus, vallatus, üleannetus ▪ koerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt). Vt .koerus, Vrd üle|annetus
2. vallatu, üleannetu inimene ▪ koerustük´k om seante kes ei kulle üleannetu on selline, kes ei kuula; odot ma sul koerustükil näidä oota, ma sulle, üleannetule, näitan. Vrd koer, laarus´, uulis|pil´l

kübe <kübeme, kübet Trv ~ kübene, kübet Hls Pst>
1. ebe, kübe; raas ▪ selle kübene peräst ei massa minekitki selle raasukese pärast ei maksa minnagi. Vt kiben, küben, Vrd eben, raas1
2. lumekübe ▪ tali akkas ennäst miilde tuleteme, satas peeniksit kübenit talv hakkab ennast meelde tuletama, sajab peenikseid [lume]kübemeid. Vrd kiud, säde
3. natuke, pisut ▪ ooda kübe aiga oota natuke aega. Vrd ivak, kübik, natik, pihu, pisut

lul´l <lulli, .lulli> Hls Krk
1. väike piip ▪ temä sedä lulli ammaste vahelt ärä ei pane tema seda piipu hammaste vahelt ära ei pane (suust ei võta). Vrd piip
2. lstk lusikas ▪ ot ma tuu siul väikse lulli! oota, ma toon sulle väikese lusikakese!. Vrd lusik, lus´k

maru|arak <maru|aragu ~ maru|araku, maru|arakut> Krk Hel marutõbine harakas (sõimusõna) ▪ sii om äkiline ku maruarak see on äkiline kui maruharakas; kos sa maruarak jooset, ooda, ku ma selete selle asja sulle ärä! kuhu sa, maruharakas, jooksed, oota, kuni ma seletan selle asja sulle ära!

paat´s <paatsi, .paatsi> Hel malk ▪ ooda sa vana Mustik, ku ma sul selle paatsi tõmba! oota sa, vana Mustik, kui ma sulle selle malgaga tõmban!. Vrd naut´, näüt´, nüblik, nüpel, oosik

pilk <pilgu, .pilku>
1. pilk, silmavaade ▪ sel naesel olli kuri pilk sel naisel oli kuri pilk. Vrd vaade
2. hetk, silmapilk ▪ ooda üit´s pilk aiga! oota üks hetk!. Vt pilge2, pilguk, Vrd pilgat|aig, sil´mä|pilge, sil´mä|pilk, tuka1

puhasteme <puhaste, puhaste>
1. puhastama ▪ soolikse tahav ärä puhaste sooled on vaja ära puhastada (pärast looma tapmist); puhastime kala ärä ja pannime suula pääle puhastasime kala ära ja panime soola peale. Vrd arenteme, arime1, kasime, .ruu´kme2
2. päramisi väljutama ▪ ooda senigu ta ärä puhastes, ta alle puhastemede oota seni, kui ta päramised väljutab, tal alles väljutamata (looma poegimisest)

pupp <pupu, puppu> lstk puder ▪ küll om sul põllek pupuge küll on sul põlleke pudruga; ooda, ma keedä latsel puppu oota, ma keedan lapsele putru. Vt puder

põli2 <põlve ~ põli, .põlve> elujärg, põli ▪ miul om nüid ää põli mul on nüüd hea põli (st elu); lese põli ei ole kellekil oodet lesepõlve ei oota keegi. Vrd põl´v3

raasik ~ raasike <raasikse, raasikest>
1. raas, raasuke ▪ anna miul raasik leibä anna mulle raasuke leiba. Vrd raas1
2. natuke; väheke, pisut ▪ raasikse aa peräst om ta siin natukese aja pärast on ta siin; ei ole süüki nõnda ruttu valmi saanu, ütelnu: ooda viil raasike aiga! ei ole sööki nii ruttu valmis saanud, öelnud: oota veel natuke aega!. Vrd ivak, jao|peräst, kübenek, kübik, natik, pihu

rät´t <räti, rätti> pearätt, rätt ▪ seantse räti olli, väikse narmakse olli veeren sellised rätid olid, väikesed narmakesed olid servas. Vrd rätik || kodu|rät´t kodus kantav pearätt, kodurätik ▪ ooda, ma võta koduräti ärä ja pane käitäve räti pähä! oota, ma võtan kodurätiku ära ja panen väljas käimiseks mõeldud räti pähe!; nõna|rät´t taskurätt ▪ pühi silmä nõnarätige ärä! pühi silmad taskurätiga ära!; nõnarät´te tetti pääräti kangast taskurätte tehti pearätiku kangast

seesäteme <seesäte, seesäde> seisatama ▪ ooda ma seesäde enne raasike, ku jälle mineme akka! oota, ma seisatan enne natuke, kui jälle minema hakkan!. Vrd .saistame

.sel´güme <.sel´güde, .sel´gü> selginema, selgima ▪ sil´mä om väl´lä jäänü, ooda senikavva, ku na jälle sehen sel´güv vähä Krk silmad on välja jäänud, oota senikaua, kuni nad jälle sees selginevad vähe (kui õuevalgusest pimedasse tuppa tulles ei seleta silmad kohe hästi); ma panni vii sel´güme ma panin vee selgima. Vrd .lahtume, .sel´gume

senis seniks ▪ ooda senis siin ku ma tagasi tule! oota seniks siin, kui ma tagasi tulen!. Vrd senitses

.suime <.suiu, suiu>
1. sugema, harjama, kammima; siluma ▪ latse pää om vaja ärä suiu lapse pea on vaja ära kammida. Vrd .kam´me, silume, sugeme, sugime, .tõmbame
2. linu kupardama ▪ suijut lina olliv rehialutsen kupardatud linad olid rehealuses
3. takkusid linaharja abil linakiust eraldama ▪ lina arjage olli enne ärä suiut ja sõs suiut pää arjag viil äste peenikses linaharjaga oli enne ära soetud ja siis soeti juukseharjaga veel hästi peenikeseks
4. piltl peksma, nahutama ▪ odot, ma suiu sut üte nahatävve oota, ma annan sulle ühe nahatäie. Vrd nahuteme, .suulame

sõõruteme <sõõrute, sõõrude>
1. sõõrutama ▪ sii lehm tah´ts kavva sõõrute seda lehma tuli kaua sõõrutada; tõine sõõruts pikkämisi, ooda pähle temä all mõni [lehm] sõõrutab pikkamisi, oota pealegi tema all. Vrd .kuusume, soruteme, sõõrateme2
2. piltl lüpsma ▪ tule mulle lehmi sõõruteme tule mulle lehmi lüpsma. Vt .nüsme, Vrd tilguteme, .tõmbame

sül´t <süldi, .sülti>
1. sült ▪ ka sul om sül´t ärä keedet? kas sul on sült ära keedetud?; ooda senikavva ku süldi liim ärä kallerts! oota niikaua, kuni süldi leem ära kallerdub!
2. piltl niisutatud linavarte kuhim Krk ▪ lina om sülti pant linad on kuhja pandud || lina|sül´t linakuhi ▪ linasül´t om seinä veeren linakuhi on seina ääres

tos´su <tos´su, tos´sut> Krk lstk pepu ▪ ooda, ma pühi siul tos´su puhtes! oota, ma pühin sul pepu puhtaks!. Vrd pepu

.täius <.täiuse, .täiust> suurus, tublidus ▪ tal om iki oma täius kah tal on ikka oma tublidus ka. Vrd .suurus1 || .süäme|.täius vihatuju, südametäis ▪ ooda, senigu miu süämetäius üle lääp! oota seni, kui mu vihatuju üle läheb!. Vrd viha

vemmeldeme ~ vemmelteme <vemmelte, vemmelte ~ vemmelde>
1. vemmeldama ▪ ku ma nakasi tedä vemmeldeme, sõs ma tal alla anni valu kui ma hakkasin teda vemmeldama, siis ma talle alles andsin valu; odot, tüdruk, küll ma sut vemmelte! oota, tüdruk, küll ma sind vemmeldan!. Vrd kommeldeme, .ruuskme, udime, .utjame
2. piltl ahnelt sööma, vohmima ▪ küll ta sedä suppi vemmel´d küll ta seda suppi vohmis. Vrd .lam´pme2, .lam´psme, neelusteme, .pistme, õgime

.vihtme <.vihtu, vihu>
1. vihtlema ▪ sann om vaja varep är küttä, et valgen är saa vihtu saun on vaja varem ära kütta, et valges saaks ära vihelda; me vihtsim sannan me vihtlesime saunas. Vrd .vihtleme
2. edasi-tagasi viibutama, vehkima ▪ anise vihuv, lohun siibeg lõhuv haned vihuvad, tiibadega vehivad. Vt .veh´kme
3. piltl midagi hoogsalt tegema ▪ päe aiga sai vihut kudamist päev otsa sai vihutud kudumist. Vrd uhame, .utme, .vuhv´me
4. piltl peksma ▪ odot pois´s, küll sa saat mu käest vihtu, kül´mä sanna (knk) oota, poiss, küll sa saad mu käest peksa, külma sauna. Vt .pesme

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2

.vär´ske <.vär´ske, .vär´sket> , .värske <.värske, .värsket> värske ▪ sii om vana kurten vesi, ooda senis ku ma vär´sket vett tuu! see on vana seisnud vesi, oota seniks, kui ma värsket vett toon!; ma keedä värskit kardulit ma keedan värskeid kartuleid. Vrd rõõsk