![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
Leitud 57 artiklit
ad´su|pää <ad´su|pää, ad´su|pääd> Hls Krk sasipea; piltl saamatu inimene ▪ siast ad´supääd ei taha kennigi sellist saamatut ei taha keegi. Vt ad´su, Vrd at´u, at´uk, sagri, sarjus|pää
kahu|pää <kahu|pää, kahu|pääd> kahupea ▪ kahupääge poisi om iluse kahupeaga poisid on ilusad. Vt kahus´k
kiilas|pää <kiilas|pää, kiilas|pääd> Hls kiilaspea ▪ kel päälagi pal´las, sedä kutsuts kiilaspääs kel pealagi paljas on, seda kutsutakse kiilaspeaks. Vrd kuli|pää
konna|pää <konna|pää, konna|pääd> Krk
1. piltl lõngatomp, tomp ▪ sii kah mõni lõng, konnapäid täüs see ka mõni lõng, tompe täis. Vrd jom´p, jõm´p1, kömp, pon´k, tonk
2. üle pöidla seotav kangrusõlm ▪ konnapääge seoti kangas üles kangrusõlmega seoti kangas üles
konna|pää|sõl´m vt sõl´m
kuli|pää <kuli|pää, kuli|pääd> Hel kiilaspea, paljaks pügatud pea ▪ kulipää pel´gäs kül´mä paljaks pügatud pea kardab külma. Vrd kiilas|pää
kulu|pää <kulu|pää, kulu|pääd> Krk hallpea, kulupea; vanainimene ▪ auste alli pääd ja kumarte kulupääd (vns) austa halli pead ja kummarda kulupead
kõdra|pää <kõdra|pää, kõdra|pääd> Hls piltl sasipea ▪ olli juusse ärä vanunu sis õigasim kõdrapääs olid juuksed ära vanunud, siis hüüdsime sasipeaks. Vrd ad´su|pää, sarjus, sarjus|pää
käänis|pää|väits <käänis|pää|väitse, käänis|pää|väist> liigendnuga, käänispeanuga ▪ mia osti kah laada päält ää käänispääväitse ka mina ostsin laadalt hea käänispeanoa
lagi|pää <lagi|pää, lagi|pääd> Krk pealagi, lagipea ▪ ma lüü tal lagipähä, ma lüü ta peris maha ma löön talle vastu lagipead, ma löön ta päris maha. Vrd lagi|paik
must|pää <must|pää, must|pääd> Krk nõgipea ▪ kesväl om mustpää sihen odral on nõgipead sees. Vrd nõgi|pää
nõgi|pää <nõgi|pää, nõgi|pääd, pl nõgi|.pääse> nõgipea, must viljapea ▪ kesväl ja nisul om nõgipääse odral ja nisul on nõgipead; nisu ei tohi külüde ku kait´s valgust taevan, sis kasvav nõgipää Krk nisu ei tohi külvata, kui [on] kaks valgust taevas (kuu ja päike), siis kasvavad nõgipead. Vrd must|pää
porga|pää <porga|pää, porga|pääd> Hel ullike ▪ selle porgapääge ei saa kõnelte nagu peris inimesege selle ullikesega ei saa rääkida nagu päris inimesega. Vrd at´uk, kääl´, laialine
pudru|pää <pudru|pää, pudru|pääd>
1. pudrupea, rumal inimene ▪ sedä pudrupääd ei massa kullete seda pudrupead ei maksa kuulata
2. unustaja ▪ pudrupääss õigats, kes midägi asja meelen ei piä pudrupeaks kutsutakse, kes mingit asja meeles ei pea. Vrd unu|pää
pus´u|pää <pus´u|pää, pus´u|pääd> Krk hlv lollpea ▪ tõispuul´ elliv üte pus´upää teiselpool elasid ühed lollpead. Vrd tuha|pää, tul´l|pää
pää <pää, pääd> pea; aru, mõistus; ots, tipp ▪ pääge tules mõtelte peaga tuleks mõelda; miul miil juus´k pääst (knk) mul meel läks peast (kaotasin taju); ku ei ole pähän, sis piap jalun oleme (vns) kui ei ole peas, siis peab jalgades olema (kui ei ole asjad meeles, tuleb korduvalt käia). Vrd kol´u2, nupp2 || aki pää haki pea, viljahaki viimane vihk ▪ pane akil pää pääle! pane hakile pea pääle!; karja pää karja juhtloom ▪ sii loeti karja pää, kes kige ehen käüs´ seda peeti karja juhiks, kes kõige ees käis; ostet pää piltl purjus pea ▪ ku kõrdsist tulet, sõs om ostet pää, oma raha iist ostet kui kõrtsist tuled, siis on ostetud (st purjus) pea, oma raha eest ostetud; säbu|pää käharpea ▪ nii säbupää om temä poja need käharpead on tema pojad; uherti pää oherdipea ▪ mine tuu tõistre mant miul uhterti pääd! mine too mulle naabri juurest oherdipead!; ääst pääst heast peast, põhjuseta ▪ ta otsip ääst pääst tülü ta otsib heast peast tüli; inimen võt´t ääst pääst siandse mõtte pähä inimene võttis põhjuseta sellise mõtte pähe. Vrd vaa-vakku
pää|kot´t <pää|koti, pää|kotti>
1. kapuuts; peakott ▪ palitul olli pääkot´t kah mantlil oli ka kapuuts. Vrd paslik1
2. hobusele pähe seotav (kaera)kott ▪ obene sorgas´ pää pääkotti hobune torkas pea kaerakotti
pää|lagi <pää|lae, pää|lage> pealagi, pea ülemine osa ▪ pääräti änd jäi laias, päälae päält kibrudide Krk pearätiku saba jäi laiaks, pealae pealt kurrutati || päälaest jalatallani tervenisti, üleni ▪ ta olli päälaest jalatallani vastsen rõõvin ta oli pealaest jalatallani uutes riietes
pää|laud <pää|lavva, pää|.lauda> täitapmislaud, pealaud ▪ tuu päälaud siia, ma tahas pääd suiu! too täitapmislaud siia, ma tahaks pead sugeda!
pää|lõng <pää|lõnga, pää|.lõnga> pealõng, ümber pea kõidetud siidipael vms, tüdrukute peaehe ▪ tüdrugu käisiv ümmerpää rät´tege ku külm olli, ku lämmi ilm olli, sis olli päälõnga pähän tüdrukud käisid pearätikutega, kui oli külm, kui ilm oli soe, siis olid pealõngad peas
pää|nahk <pää|naha, pää|.nahka> peanahk; konga pealisnahk ▪ ma osti kengä päänahku ma ostsin kinga pealisnahku
pää|pakk <pää|paku, pää|pakku>
1. peapakk, jalaseid ühendav puu (reel vms) ▪ rii pääpakk olli katik minnu ree peapakk oli katki läinud. Vrd pää|puu
2. ukse- või aknaraami pealispuu ▪ usse kübärepakku kutsuti ka pääpakus ukse pealispuud kutsuti ka peapakuks. Vt kübäre|pakk
3. paadi osa Trv ▪ paadi pääpakk olli lai paadi peapakk oli lai
pää|puu <pää|puu, pää|puud> jalaseid ühendav puu ree esiotsas ▪ pääpuu kül´ge käüve siivapuu kinni peapuu külge käivad tiivapuud kinni. Vrd pää|pakk
pää|põldun Pst kammitsas ▪ obese ollive pääpõldun hobused olid kammitsas. Vrd pää|põldussen, pää|põllin, pää|põlvin, pää|põlvitsen, pää|põndussen
pää|põldussen Trv kammitsas. Vrd pää|põldun, pää|põllin, pää|põlvin, pää|põlvitsen, pää|põndussen
pää|põldussese Trv kammitsasse ▪ seo sii oben pääpõldussese seo see hobune kammitsasse. Vrd pää|põlmitsede, pää|põlvitsede
pää|põllin Hel kammitsas ▪ obese olliv koplin pääpõllin hobused olid koplis kammitsas. Vrd pää|põldun, pää|põldussen, pää|põlvin, pää|põlvitsen, pää|põndussen
pää|põlmitsede Hel kammitsasse ▪ üüse tulli obese pääpõlmitsede panna öösel tuli hobused kammitsasse panna. Vrd pää|põldussese, pää|põlvitsede
pää|põlvin Hel kammitsas. Vrd pää|põldun, pää|põldussen, pää|põllin, pää|põlvitsen, pää|põndussen
pää|põlvitsede Hel kammitsasse ▪ obese panti õidsil pääpõlvitsede hobused pandi õitsil kammitsasse. Vrd pää|põldussese, pää|põlmitsede
pää|põlvitsen Hel kammitsas, köidikus ▪ noortel obestel ei miildi pääpõlvitsen olla noortel hobustel ei meeldi kammitsas olla; eläje om pääpõlvitsen, tõne ots om sarve kül´len, tõne ots om edimetse jala kül´len kinne loomad on köidikus, teine ots on sarve küljes, teine ots on esimese jala küljes kinni. Vrd pää|põldun, pää|põldussen, pää|põllin, pää|põlvin, pää|põndussen
pää|põndussen Trv kammitsas ▪ lehmä ollive kah pääpõndussen lehmad olid ka kammitsas. Vrd pää|põldun, pää|põldussen, pää|põllin, pää|põlvin, pää|põlvitsen
pää|raha <pää|raha, pää|raha> isikumaks; pearaha ▪ kuul´el om kah pääraha koolidel on ka pearaha
pää|ratas vt ratas
pää|rät´t <pää|räti, pää|rätti>
1. pearätik; Mulgi rätt ▪ vanal aal es astu naene ilma päärätite üle põrmandu vanasti ei astunud naine ilma pearätita üle põranda (naine kandis kogu aeg rätti); päärätil olli pikk lai änd, kesk pääd kibrutide Krk Mulgi rätil oli pikk lai saba, keskelt kroogiti
2. alusrätik pealmise räti all kandmiseks ▪ kodun olli päärät´t pal´lelt, ilma päälmise rätite kodus oli alusrätik ainult, ilma pealmise rätita
pää|.suhkur vt .suhkur
pää|terä pl <pää|teräde, pää|teräsit ~ pää|teri> suured terad, mis kukuvad kuivatades sarja alla, peaterad ▪ pääterä om nii, mis sarja ala jääve, nii om iva täüs peaterad on need, mis sarja alla jäävad, need on iva täis
pää|toidus <pää|toidusse, pää|toidust> Hel peatoidus, elatis, ülalpidamine ▪ päätoidusse saa ma kodutalust ülalpidamise saan ma kodutalust; päätoidus om kähen, rügä joba lõegat peatoidus on käes, rukis juba lõigatud. Vrd kos´t2
pää|täüs <pää|tävve, pää|täüt> peatäis ▪ ma ole mitu päätäüt joba ikken ma olen mitu peatäit juba nutnud; ma sai temä käest üte päätävve juvva ma sain tema käest ühe peatäie juua
pää|tük´k1 <pää|tüki, pää|tükki> peatükk; osa katekismusest või pühakirjast ▪ ku ma talvel kuuli lätsi, sõs mul olli joba kümme käsku kähen ja viis päätükki kui ma kooli läksin, siia mul oli juba kümme käsku selged ja viis osa katekismusest
pää|tük´k2 <pää|tüki, pää|tükki> piltl vemp, kavalus ▪ temä mõtel´, et sii päätük´k tal äste lääp Krk ta mõtles, et see vemp tal hästi läheb; nüid tal uus päätük´k mõtelt nüüd tal on uus kavalus mõeldud. Vrd temp, vimka, vinger|pus´s
pää|varas vt varas
pää|vari <pää|varju, pää|.varju> Hls Krk peavari, eluase ▪ miul päävarju ei joole, ole ilman laanen laiali (knk) mul kodu ei ole, olen ilma peal laiali; ku kehvä inimese onnik är palas, ei jole sis päävarju ämp kunnigil kui vaese inimese onnike ära põleb, ei ole siis peavarju enam kusagil. Vrd ulu|alune
pää|vihk <pää|vihu, pää|.vihku> Hls Krk rukki- või linahaki kinnitusvihk; suurem viljavihk haki tipus, peavihk ▪ päävihu ollive kige likkepe kinnitusvihud olid kõige märjemad; päävihus pannas kait´s, kolm vihku kokku ja pannas pääle tüvi ülespoole peavihuks pannakse kaks, kolm vihku kokku ja pannakse [haki] peale tüvi ülespoole
raud|pää <raud|pää, raud|pääd> Krk toonesepp, seinakoi (Anobium) ▪ üits uisik, ken seinä süü, om raudpää üks ussike, kes seina sööb, on toonesepp
sarjus|pää <sarjus|pää, sarjus|pääd> Hls sagrispea, sasipea ▪ ta om küll üit´s tillike sarjuspää ta on küll üks pisike sagrispea. Vt sarjus
sika|pää <sika|pää, sika|pääd> Trv taim
tuha|pää <tuha|pää, tuha|pääd>
1. tuhkjas pehme kapsapea ▪ tuhapää ei kõlbu süvvä tuhapea [kapsas] ei kõlba süüa; kolmabe es istuded kapustit, sõs kasvas tuhapäid Krk kolmapäeviti ei istutatud kapsaid, siis kasvab tuhapäid (kuna tuhkapäev on kolmapäevasel päeval)
2. piltl pehme loomuga ja rumal inimene, tuhapea ▪ olli siande tuhapää, es mõista kedäki oli selline tuhapea [inimene], ei saanud midagi aru. Vrd pus´u|pää, tul´l|pää
tuisu|pää <tuisu|pää, tuisu|pääd> tuisupea, muutliku meelega inimene ▪ ta ku üit´s tuisupää, vartas ilmast ilma ja saa vihatses Krk ta [on] kui üks tuisupea, latrab ilmast ilma ja saab vihaseks
tul´l|pää <tul´l|pää, tul´l|pääd> Krk lollpea ▪ sii om pimme tul´lpää alle see on alles rumal lollpea. Vt tul´l, .tul´lam, Vrd pus´u|pää, tuha|pää
tuuli|pää <tuuli|pää, tuuli|pääd> Hel
1. tuulispea, tuulispask ▪ ta tulli üle nurme ku tuulipää ta tuli üle põllu kui tuulipask. Vrd tuule|pööris, tuule|pöörüts, tuulis|pask, tuulis|pas´s
2. tuulepea, mõtlematu inimene ▪ ta om iki siande tuulipää ollu ta on ikka selline tuulepea olnud
unu|pää <unu|pää, unu|pääd> Krk unustaja ▪ sedä unupääd ei või usku seda unustajat ei tohi uskuda. Vrd pudru|pää, unetlik
ädä|pää <ädä|pää, ädä|pääd> ajutine kuhjapea ▪ vihma akas´ sadame ja einäkuhjal tetti kippelt ädäpää vihma hakkas sadama ja heinakuhjale tehti kiiruga ajutine hädapea
ärjä|pää <ärjä|pää, ärjä|pääd> härjapea, valge ristik (Trifolium repens) ▪ ussaian kasvi ärjäpää õues kasvas valge ristik. Vrd mii|ein
üle|pää
1. ülepeakaela, lohakalt ▪ vana rõõva ja asja mutku pilluti ülepää koomikude sissi vanad riided ja asjad muudkui loobiti ülepeakaela panipaika sisse. Vrd üle|jala, üle|pää|kaala
2. üleliia ▪ kui neid poisse ülepää murdu pailu om, egä sis kige paremped valide ei saagi Trv kui neid poisse üleliia palju on, ega siis kõige paremat valida ei saagi. Vrd üle|liia
üle|pää|kaala
1. ülepeakaela, kiiresti; uisapäisa ▪ sii tüü olli ülepääkaala tett see töö oli ülepeakaela tehtud. Vrd üle|jala, üle|pää
2. üleni ▪ ta sat´te ülepääkaala vette ja sai likes ta kukkus ülepea vette ja sai märjaks. Vrd .puhtani, üleni, üle|.üldsi
ümmer|pää|rät´t <ümmer|pää|räti, ümmer|pää|rätti> (pealmine suur) pearätik ▪ ku küllä minti, panti valgel rätil ümmerpäärät´t pääle kui külla mindi, pandi valgele rätikule suur pearätik peale; tüdrikidel olli ümmerpäärät´t õhuke ku ärm (knk) tüdrukutel oli pearätik õhuke nagu härmatis