[MUL] Mulgi sõnaraamat

pahur <pahure, pahuret ~ pahure, pahurt ~ pahurd>
1. püsimatu, rahutu ▪ latse ollive ommukust saandik pahure ja kärsitu lapsed olid hommikust saadik püsimatud ja rahutud. Vrd kedru, ketsu, kärsitu, rahutu, rõba
2. pahur, tusane ▪ ärä näitä kedäki oma pahurt nägu! ära näita midagi oma pahurat nägu!. Vrd nurelik, pahurik, tor´ss1, tur´ss, vimman