[MUL] Mulgi sõnaraamat

asu|paik <asu|paiga, asu|.paika> Krk koht, elukoht ▪ miul nüid asupaika kunnigil ei oole mul nüüd elukohta kuskil ei ole. Vrd ase1, kotus, paik1

kasu|paik <kasu|paiga, kasu|.paika> kasvupaik, lapsepõlvekodu ▪ miu kasupaik olli Pajol minu kasvupaik oli Pajo talus

kate|päie Hel kaksipidi; vaarudes ▪ eit käip katepäie nigu par´ts eit käib kaksipidi nagu part; ku jala om kange sis kõnnites katepäie kui jalad on kanged, siis kõnnitakse vaarudes. Vrd katsi|pidi, katsiti, katsi|päiä

kesk|paik <kesk|paiga, kesk|.paika> Trv
1. keskkoht ▪ naba om iki kere keskpaigan naba on ikka kere keskkohas. Vrd kess|paik, süä
2. piltl kõht ▪ temä oolitses iki ende keskpaiga iist tema hoolitseb ikka oma kõhu eest (sööb palju). Vt kõtt, vats

kess|paik <kess|paiga, kess|.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkoht ▪ peris kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili olli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust olla (ei tohi tülitseda). Vrd kesk|paik, süä

kitsi|pale|kiri <kitsi|pale|kirja, kitsi|pale|.kirja> Krk kitsepalekiri, kindakiri

.kolme|.päie Hel kolmel viisil ▪ ma mõista soki kanda kolmepäie tetä ma oskan soki kanda kolmel viisil teha

kuri|päie Hel pahempidi; vastupidi ▪ ame om kuripäie sel´län särk on pahempidi seljas. Vrd kura|pidi, kuri|pidi, paha|pidi, pahu|päi

lagi|paik <lagi|paiga, lagi|.paika> Pst Krk pealagi ▪ pääräti lagipaika jäi pal´d üit´s lapike sedä pal´last rõõvast pearätiku pealaele jäi ainult üks lapike seda paljast [tikkimata] riiet. Vt lagi|pää

luu|paine <luu|paine, luu|painet> , luu|.paineje <luu|.paineje, luu|.painejet> luupainaja, painaja ▪ sa olt ku luupaineje mul sel´län (knk) sa oled mul nagu luupainaja seljas (st tüütad ja ei jäta rahule); sii käi tõsel luupainen see käib teisele luupainajaks

pae <pae, paed> paas, paekivi ▪ maa om kõva ku pae maa on kõva nagu paekivi; meil paed siin ei ole meil siin paekivi ei ole. Vt paas´, pae|kivi

pae|kivi <pae|kivi, pae|kivi> paekivi ▪ paekivi tuvvas mere veerest paekivi tuuakse mere äärest. Vt paas´, pae

.paetse|paik <.paetse|paiga, .paetse|.paika> Krk peidupaik ▪ mõnel es ole kah siast paetsepaika mõnel ei olnud ka sellist peidupaika. Vrd .paotse

pai <pai, pai>
1. pai, hea ▪ ole nüid pai lait´s, mine pal´le nänni, ütle illi nännik ole nüüd pai laps, mine palu vanaema, ütle: „kulla vanaemake“. Vrd illi, illik, kuku, kulla
2. pai, paitus ▪ laits taht´s uisal pai tetä laps tahtis ussile pai teha

paik1 <paiga, .paika>
1. koht, paik, piirkond ▪ kodupaik om miule iki armas kodukoht on mulle ikka armas; temäst saa egäs paika, siia ja sinna temast saab igasse paika, siia ja sinna. Vt koht, kotus
2. piiratud koht (esemel, kehal jms) ▪ miul om kikk paiga valuse mul on kõik kohad [kehal] valusad

paik2 <paiga, .paika> paik, lapp, riide- või nahatükk ▪ latse pükstel olliv paik paiga pääl lapse pükstel oli lapp lapi peal; pastlel pannas paik ala, püksil pannas pääle paik pastlale pannakse paik alla, pükstele pannakse paik peale; paik olli pant paa perse paik oli pandud paja põhja alla. Vrd lap´p1, lip´p2, lop´p1

pais <paisu, .paisu>
1. suurvesi ▪ vesi om lume mineki aal paisun, ku ta ei ole saanu viil ärä joosta vesi on lume mineku ajal (sulamise ajal) suurveena, kui ta ei ole saanud veel ära joosta. Vrd ojotus
2. pais ▪ uhave paisu iist ärä, sõs vesi paisust pääses uhuvad paisu eest ära, siis vesi pääseb paisu tagant; ta olli paisun senigu väl´lä pahvat´s Krk piltl ta hoidis asju endale, seni kui välja pahvatas. Vt tam´m2

paise1 <.paisme, .paismet ~ .paise, paiset> paise ▪ mihel olliv paisme jalge pääl mehel olid paised jalgadel; nagel om paisest tillep, paise om kasvajest tillep nael on paisest väiksem, paise on kasvajast väiksem. Vrd pom´m2, .siitse

paise2 <.paise, paiset> , paise <.paisme, .paiset> (õuna)pabul, toores puuvili või mari ▪ sööve pääle neid õuna ja marja paisit söövad pealegi neid tooreid õunu ja marju; marja o paismen alla marjad on veel toored. Vrd pirak, piran, rästäk

.paise|leht <.paise|lehe, .paise|.lehte> paiseleht (Tussilago farfara) ▪ paiselehel om alumine külg siande ele ja sammetine paiselehel on alumine külg selline hele ja sametine. Vrd .paisme|leht, vaese|latse|lil´l

pale <.palge, palet, pl p .palgit ~ pale, palet, pl p palesit>
1. pale, põsed ▪ ta olli punatse palgege lait´s ta oli punapalgeline laps
2. nägu ▪ vihatsel sil´mä vesise, pahatsel pale punane (rahvalaulust) vihasel silmad vesised, pahasel nägu punane. Vt nägu1
3. mask ▪ vanapagane pale olli ehen mardisantel mardisantidel oli vanapagana mask ees; väike paleke ehen, nägu olli kik´k nätä väike mask ees, nägu oli kõik näha. Vrd maske
4. millegi külg või siseosa ▪ obese ran´gel om pale alt kinni, ärjä ran´gel om pale alt valla hobuse rangidel on siseosa alt kinni, härja rangidel on siseosa alt lahti

pandu|paik <pandu|paiga, pandu|.paika> Krk panipaik ▪ miul om üit´s väike urtam pandupaik mul on üks väike hurtsik panipaigaks. Vrd pandu|kammer, pandus, pani|paik

pani|paik <pani|paega, pani|.paika> Trv, panni|paik <panni|paiga, panni|.paika> Krk panipaik, hoiukoht ▪ miul endel ei ole kedägi panipaika, ei saa koekile asju panna mul endal ei ole mingit panipaika, ei saa kuhugile asju panna. Vrd pandu|kammer, pandu|paik, pandus

panni|paik vt pani|paik

peie pl <peiede, peiesit>
1. peied, matusepidu ▪ kikk üleaidse tullive Tamme talu peremihe peiedel kõik naabrid tulid Tamme talu peremehe peiedele. Vrd peig2
2. surnute mälestuspidu hingede ajal ▪ sügüse enge aig sis tetti peiet, aeti sugulise kokku, rikka teive iki peiet, üit´s üü ja päe olli sääl sügisel hingede ajal tehti ikka surnute mälestuspäeva, aeti sugulased kokku, rikkad tegid ikka surnute mälestuspäeva, üks öö ja päev oli seal. Vrd peiu
3. hrv pulmapidu Hls ▪ vanast ollive peie, nüid om pulma vanasti olid peied, nüüd on pulmad. Vt .jaskar, pulm

pelgu|paik <pelgu|paiga, pelgu|.paika> Trv Hel pelgupaik ▪ linnusse olliv vanast inemiste pelgupaiga linnused olid vanasti inimeste pelgupaigad; kuupa ollive pelgupaiga luume iist koopad olid pelgupaigad loomade eest

peris|paik <peris|paiga, peris|.paika> piltl surnuhaud ▪ ma tahas sügüses ikki perispaika minna ma tahaksin sügiseks ikka hauda minna (surra); temä om joba perispaiga pääl (knk) tema on juba surnud. Vt aud

põie|ein <põie|einä, põie|.einä> Trv, põi|ein <põi|einä, põi|.einä> , põis|ein <põis|einä, põis|.einä> Krk põisrohi (Silene venosa) ▪ ku kusemine om valus, sis andas põiseinä tiid juvva kui kusemine on valus, siis antakse põisrohu teed juua; põiseinä keedets ummussen ja andas vett juvva, ku põis om aige põisheina keedetakse ummuksis ja antakse [seda] vett juua, kui põis on haige

päie Hel pidi ▪ käänä sii kör´t üvä päie keera see seelik õigetpidi. Vrd pidi1

rahu|paik <rahu|paiga, rahu|.paika> rahupaik, matmispaik ▪ temä om rahupaigan mulla all tema on rahupaigas mulla all. Vt kalmet

tagasi|päie Hel tagurpidi. Vrd taas|pidi, tagasi|peri, tagas|pidi, tagusi|peri, tagus|pidi

varju|paik <varju|paiga, varju|.paika> varjupaik, kaitstud koht ▪ miu viiti vaestelaste varjupaika, ku emä-esä koolu ollive mind viidi orbude varjupaika, kui ema-isa surnud olid

veri|paise <veri|.paisme, veri|.paismet ~ veri|.paise, veri|paiset> väike paise, verevalum ▪ väike veripaise om, punetep ja veri tulep sissi väike verevalum on, punetab ja veri tuleb sisse. Vt paise1