[MUL] Mulgi sõnaraamat

kodu1 <kodu, kodu>
1. kodu, elupaik ▪ kodun om ää eläde kodus on hea elada; ku esä sures, om puul´ kodu kadunu, ku emä är sures, kodu koguni kadunu (vns) kui isa sureb, on pool kodu kadunud, kui ema ära sureb, [on] kodu täiesti kadunud. Vrd maja, pää|vari
2. kodune, kodulähedane ▪ ma olli lennu pääl, kodu tüü om jus´tku ärä unetet ma olin kodust ära, kodused tööd on justkui ära unustatud. Vrd kodune, paigine

kodune <kodutse, kodust Trv ~ koduse, kodust Hls Krk> kodune; peamiselt kodus viibiv ▪ emä tei kikk kodutse tüü Trv ema tegi kõik kodused tööd; miu poja om koduse mehe, nevä kurdave kodun Hls mu pojad on kodused mehed, nad püsivad kodus. Vrd kodu1, paigine