[MUL] Mulgi sõnaraamat

ajo|peni <ajo|peni, ajo|peni> ajukoer; piltl sahmerdis, püsimatu inimene ▪ ta om ku ajopeni, ei kurda paigal ta on kui ajukoer, ei püsi paigal. Vrd aamer´t, jõhmer´ts, keerep´, Vt peni

lõu|peni <lõu|peni, lõu|peni> lõvi, lõukoer ▪ ta om ku lõupeni kunagi, ei kurda paigal ta on kui lõukoer kunagi, ei seisa paigal; lõupenise eläse Aafrikan Hel lõvid elavad Aafrikas. Vrd lõu|koer, lõvi, Vt peni

mõtsa|peni <mõtsa|peni, mõtsa|peni> piltl hunt (Canis lupus) ▪ kaits mõtsapeni juusseve sihi pääle väl´lä kaks hunti jooksid sihi peale välja. Vrd mõtsa|al´l, mõtsa|koer, riim|sil´m, võsa|villem

neeli|peni <neeli|peni, neeli|peni> , neelu|peni <neelu|peni, neelu|peni> Krk õgard, (toidu)näppaja ▪ seandset neelupeni ei tohi lavva manu lasta sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta; ma tahi latsel oida, neelipenise om selle ärä söönü ma tahtsin lapsele hoida, õgardid on selle ärä söönud. Vrd agijes, isu|konn, jõhver´d, neelu|koer, neelus´k

neelu|peni vt neeli|peni

peni <peni, peni> koer ▪ mis sa kutsikun õpit, sedä penin piat (vns) mis sa kutsikana õpid, sellest koerana pead; kes peni ändä kerguts, ku ta esi ei kergude (knk) kes koera saba kergitab, kui ta ise ei kergita (kiitlejast). Vrd koer, rakat´s, rakk3 || lõu|peni lõvi; lõukoer. Vt lõvi; .saapa|peni saabaste jalast tõmbamise hark, saapasulane. Vt pit´su1, .saapa|pois´s

peni|kuurm <peni|.kuurme, peni|.kuurmet> Hls Krk penikoorem, pikkusmõõt (7468 m) ▪ linna olli neli penikuurmet linna oli neli penikoormat (u 30 km)

peni|küüts <peni|köödsä ~ peni|köötsä, peni|.küütsä> Trv Pst penikööts, teat. jõukatsumise mäng ▪ poisi vedäsive karja man peniküütsä, perse vastastigu ja nüür´ kaalan ja sedäsi veave, esi köödsän poisid mängisid karja juures peniköötsa, tagumikud vastastikku ja nöör kaelas ja sedasi veavad, ise küürus

peni|nuk´k <peni|nuki, peni|nukki>
1. koerakoonlane, peninukk ▪ inimese lännu toome mõtsa, sääl es ole peninuki tunden neid, inimese ja toome luh´t olevet ütesugune inimesed läinud toomingametsa, seal ei olnud peninukid neid tundnud, inimese ja toominga lõhn olevat ühesugune (st röövimas)
2. piltl riisuja, röövel ▪ sõamihe käisiv nigu peninuki külä müüdä rüüvmen sõjamehed käisid nagu peninukid mööda küla röövimas. Vrd pardi|.aaje, röövik, .rüüvel

peni|pöörä|pütsik <peni|pöörä|pütsigu ~ peni|pöörä|pütsiku, peni|pöörä|pütsikut> Trv koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) ▪ penipööräpütsikil om kõllatse äitsme koera-pöörirohtudel on kollased õied

peni|pütsik <peni|pütsigu ~ peni|pütsiku, peni|pütsikut> koeraputk (Aethusa cynapium) ▪ penipütsikit olli terve mõtsa viir täüs koeraputkeid oli terve metsaäär täis. Vt pütsik

.saapa|peni vt peni

.taeva|esä|peni <.taeva|esä|peni, .taeva|esä|peni> Hel piltl jaaniuss ▪ taevaesäpeni läiklese, sis ku neile leibä antav, sis na aukuv, ku tulepisu ommeve jaaniussikesed helendavad, siis kui neile leiba antavat, siis nad haukuvat, nagu tulesädemed olevat. Vrd tuli|uisk