[MUL] Mulgi sõnaraamat

pime <pime, pimet>
1. pime, valguseta aeg ▪ kui pimesse läit´s võeti tuli üles kui pimedaks läks, võeti tuli üles (pandi tuli põlema). Vt pimme
2. nägemisvõimetu ▪ tal olli ütest silmäst peris pime tal oli üks silm päris nägemisvõimetu. Vrd sõra
3. piltl mitte märkav, arusaamatu ▪ sii asi om koguniste pime, mia sest aru ei saa see asi on tervenisti arusaamatu, mina sellest aru ei saa. Vrd aru|saamata
4. piltl hirmus, tohutu ▪ sii miis olli küll pime laisk see mees oli küll tohutu laisk. Vrd ilmatu, kole1, koletu, põhjatu, .tuitu

pime|kana <pime|kana, pime|kana>
1. nlj pimekana, tähelepanematu ▪ oh sa pimekana, ka sa es näe kes siul vasta tulli! oh sa pimekana, kas sa ei näinud, kes sulle vastu tuli!. Vt pime|luum, Vrd tähele|panemede
2. piltl pimesikk Pst ▪ pimekana mängits nõnda, et ütel seotas pää kinni - sis akkap püündme pimekana mängitakse nii, et ühel seotakse pea kinni (nii et ei näe) - siis hakkab püüdma (teisi). Vt pime|sikk, pimme|sikk

pime|luum <pime|looma, pime|.luuma> Trv piltl pimeloom, pimekana (kirumissõna) ▪ kus sa pimeluum läät? kuhu sa, pimeloom, lähed?. Vrd pime|kana

pime|sikk <pime|siku, pime|sikku ~ pimet|sikku> Trv pimesikk ▪ lastel miildip pimetsikku mängi lastele meeldib pimesikku mängida. Vrd pime|kana, pimme|sikk, sõke|sikk

pimme|soolik ~ pime|soolik vt soolik