[MUL] Mulgi sõnaraamat

pilk|pimme <pilk|pimme, pilk|pimmet> Krk kottpime, pilkane ▪ üü olli pilkpimme, kedäki es ole nätä öö oli kottpime, midagi ei olnud näha. Vrd .pilkane, .pilkine, piuhk|pimme

pimme <pimme, pimmet>
1. pime, valgusetu ▪ sügüse tuleve pikä pimme üüse sügisel tulevad pikad pimedad ööd; õige pimme ämärik olli joba ku ma kodu sai õige pime hämarik oli juba, kui ma koju sain. Vt pime
2. pimedus; valguseta aeg ▪ ta pimmest pimmeni rühmäs mõtsan ta rügab pimedast pimedani metsas. Vt pimedus, Vrd kahmak1
3. nägemisvõimetu ▪ sul om nagu pimmel kanal õn´n sul on nagu pimedal kanal õnn. Vrd sõra
4. tohutu, väga ▪ pini olli pimme laisk, las´k varessil pudrumolli kah tühjäs süvvä koer oli tohutu laisk, lasi varestel pudrukausi ka tühjaks süüa. Vrd ilma2, ilmatu, kole1, koletu, .tuitu
5. sõge, arutu (kirumissõna) ▪ ma lassi pudelest kait´s pun´nsuutäüt, pimme läit´s pähä ma lasin pudelist kaks punnsuutäit, see sõge läks pähe. Vrd sõge
6. ime (hüüatusena) ▪ ohoo pimme, küll tal om iluse rõõva sälän! ohoo ime, küll tal on ilusad riided seljas!. Vrd ime

pimme|sikk <pimme|sika, pimme|sikka> Krk Hel pimesikk ▪ pimmesikal pannas rätige silmä kinni pimesikul pannakse silmad rätikuga kinni. Vt pime|sikk, Vrd pime|kana, sõke|sikk

pimme|soolik ~ pime|soolik vt soolik

piuhk|pimme <piuhk|pimme, piuhk|pimmet> Trv kottpime, pilkane ▪ sügüse üü om piuhkpimme sügisööd on kottpimedad. Vrd .pilkane, .pilkine, pilk|pimme