[MUL] Mulgi sõnaraamat

aaran´t <aarandi ~ aaranti, aarantit> Krk üleannetu, ulakas ▪ küll om sääl talun aaranti poisi küll on seal talus ulakad poisid. Vrd aamer´t, uurat´

ak´s <aksi, .aksi> Hls terane, taibukas ▪ sääl peren ollive aksi poisi seal peres olid terased poisid. Vrd teräkas

.al´pme <.alpi, albi> Hls Krk alpima, narrima; koerust tegema ▪ poisi albive kõrtsi man jälle poisid teevad jälle kõrtsi juures koerust. Vrd .iukleme, ul´andeme

amaleme <amalte, amale> , ameleme <amelte, amelde>
1. rabelema, vigurdama; mürama, hullama ▪ vasik amales juumisega vasikas rabeleb joomise juures; latse amaleve põhun lapsed müravad põhus. Vrd aamerteme, .ampsleme, ribeleme, rubeleme
2. edvistama; amelema, vastassugupoole vastu huvi tundma ▪ küll nii noore amelive küll need noored edvistasid; poisi iki tüdrikide ümmer amaleve poisid ikka tüdrukutega amelevad. Vrd edeveme, etsiteme, jõõbiteme, .lirtame

eblak <eblagu ~ eblaku, eblakut ~ eblaga ~ eblaka, eblakat> edev, kerglane; upsakas ▪ mede külän om eblakit tüdärlatsi meie külas on edevaid tüdrukuid; eblagu poisi ei miildi tüdrikidele kerglased poisid ei meeldi tüdrukutele. Vrd ehak, jõõbik

iluteme <ilute, ilude> lõbutsema, rõõmutsema ▪ saarel käisiv poisi ja tüdriku ilutemen saarel käisid poisid ja tüdrukud lõbutsemas. Vrd ilutseme

imuline <imulise, imulist>
1. himu tundev, himustav, maias (millegi peale) ▪ temä olli kala imuline ta oli kalamaias. Vrd imukas, imulik, neeluk
2. himur, ihar ▪ imulise poisi käisive küla pääl himurad poisid käisid mööda küla (tüdrukuid otsimas). Vrd imar, ira

.irtsame <irtsate, .irtsa> , .irtskame <irtsate, .irtska> naeru lõkerdama; hullama, vallatlema ▪ latse irtsave ommukust õhtuni ringi lapsed hullavad hommikust õhtuni ringi; poisi-tüdruku irtsasive väl´län poisid ja tüdrukud hullasid väljas; irtskamine olli maratsemine ja nal´la tegemine hirskamine oli hullamine ja naljategemine. Vrd .irskame

jan´t <jandi, .janti> jant, vigurdamine; sekeldus ▪ sihandest janti ei ole kellekil vaja sellist sekeldust ei ole kellelegi vaja || jandin .käimä ehal käima Trv ▪ nel´labe õhtu läävä poisi janti neljapäeva õhtul lähevad poisid ehale. Vrd .jandal´, jannat´

.jauname <jaunate, .jauna> Hel jändama, jaurama, jantima ▪ nii poisi jaunave ja ul´aleve, tüüd ei tii need poisid jändavad ja hullavad, tööd ei tee. Vrd .jandame, .jaurame

.juks´me <.juksi, juksi> Hel
1. jändama, pusima, poolikult või oskamatult tegema ▪ ku kavva juksit sa selle tüü man, kas sa ennembe valmis ei saa selle asjage kui kaua sa jändad selle töö juures, kas sa juba valmis ei saa selle asjaga. Vrd .jup´me, .jup´sme
2. hullama, koerust tegema ▪ poisi juksive põhu sehen poisid hullavad põhu sees. Vrd .iukleme, ul´anteme

jurak <juragu ~ juraku, jurakut>
1. suur ese, kogukas olevus, jurakas ▪ täo aaste om kasunu juragu kaali tänavu on suured kaalikad kasvanud; juragu poisi mängive lepikun suured poisid mängivad lepikus; suur tubli põrss ku jurak joba suur lihav põrsas kui jurakas juba. Vrd .jorkam, kõmak2, vurak
2. okslik, jändrik puu ▪ suu veeren kasvave puu juraku soo ääres kasvavad puujurakad. Vrd pässäk

jõul <jõulu, .jõulu, pl jõulu> jõulupüha, jõulud ▪ jõulu aik käüsiv tüdrugu-poisi passi löömän taludel jõuluajal käisid tüdrukud ja poisid taludes jõuluõlgi viskamas; kül´mä jõulu ja ää aaste om velle, sula jõulu – tühjä salve (vns) külmad jõulud ja head aastad on vennad, jõuluaegne sula – tühjad salved; latse es jõvva jõulu ärä oodate lapsed ei jõudnud jõulu ära oodata. Vrd taliste|pühä, talsi|pühä

.jõõrame <jõõrate, .jõõra> hullama (tüdrukutega); hoorama ▪ poisi jõõrave nel´läbe õhtati jundamil poisid hullavad neljapäeva õhtuti simmanil; noore mihe jõõrave külä müüdä noored mehed hooravad mööda küla. Vrd jõhverteme, .kiimame, .uurame

jäntsäk <jäntsägu ~ jäntsäku, jäntsäkut> Hel jässakas, lühike ja tüse ▪ poisi jäntsäku tullive meil vastu jässakad poisid tulid meile vastu; raavi veeren kasvave jäntsägu kadaje kraavi ääres kasvavad jässakad kadakad. Vrd jässäk, nässäk, rässäk, ründsäk

kahu|pää <kahu|pää, kahu|pääd> kahupea ▪ kahupääge poisi om iluse kahupeaga poisid on ilusad. Vt kahus´k

kah´v1 <kahvi, .kahvi> Hls, kahv <kahva, .kahva> Krk kahv; kalapüügiriist ▪ vähjä lääve sõrgupidi kahva sissi vähid lähevad sõrgu pidi kahva sisse; poisikse püünäve kahvege vähju poisid püüavad kahvadega vähke

kamban kampas, tükkis; kambas, kambana ▪ paksu kamban pilve nagu müüri tõusuv üles paksud kampas pilved nagu müürid tõusevad üles; poisi seisive kamban tii veeren poisid seisid kambas tee ääres. Vrd tordin

kargul, kargun jooksus, paos ▪ poisi olliv kargul poisid olid [väe]jooksus. Vt lidun

kekät´s <kekätsi, kekätsit> Krk kergats, hoopleja ▪ tõise poisi om emä muudu, tõsitsepe, üit´s om siante kekät´s teised poisid on ema moodi, tõsised, üks on selline kergats. Vrd kehken|püks, kek´s2, kekstu, kergät´s

.kel´kme2 ~ .kel´kmä <.kelki, kelgi> kelkima, hooplema, suurustama ▪ kel´kme om ta kange, aga tegijet ei saa suurustama on ta kange, aga tegijat ei saa (temast); poisi kel´kvä vastakutsi jälle Hel poisid kiitlevad vastastikku jälle. Vrd .kehkleme, .kek´sme, kergelteme, .kerkleme, .kiitleme

.kildame <killate, .kilda> Hel lõbutsema, pidutsema ▪ taluden tetti linatalgus, aeti valla poesi ja tüdruku kokku, sääl killassive ja ul´alive taludes tehti linatalgud, aeti valla poisid ja tüdrukud kokku, seal lõbutsesid ja hullasid. Vrd iluteme, ilutseme, lõbusteme, lõbutseme

.kiskme ~ .kiskma <kista ~ .kisku, kisu>
1. kiskuma, tõmbama, võtma ▪ kisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); mine kisu üit´s korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid. Vrd kakkame2, .villame, .võtme
2. kaklema, kisklema ▪ poisi kisuve kikk sii aig poisid kaklevad kogu aeg. Vt .kiskleme, Vrd .tankleme1
3. sugutama, kannustama ▪ mudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka. Vrd kannusteme, .tallame1
4. kurnama, vaevama, nõrgestama ▪ poja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk. Vrd .utme, .vaevame
5. sassi ajama ▪ ärä lõnga ärä kista ära lõnga sassi aja. Vt .kiskume2
6. välja imema, imama ▪ kupp kisup alape vere väl´lä kupp imeb kehvema vere välja. Vrd imeme
7. sisse murdma, röövima ▪ aida kiskje tulliv, ait olli ärä kist aida röövijad tulid, aita oli sisse murtud. Vrd .murdme
8. puutuma, kätte võtma ▪ ei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda. Vrd .putme
9. muutuma ▪ taevas kisk vingu, päe om ilma el´ute taevas muutub hämuseks, päike on ilma särata. Vrd .muutme, .muutume
10. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ▪ leit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas
11. puud lõhastama ▪ karjatse ja tüdruku kissive pirru karjased ja teenijatüdrukud kiskusid peerge. Vt .kiskume1

koin <koinu, .koinu> seks; suguühe ▪ poisi käisiv külän koinu ot´smen poisid käisid külas seksi otsimas; muud ta ei mõtle ku koinu pääl muule ta ei mõtle kui seksile. Vrd sik´s, säps, tonks1, tüük´

.koin´me <.koini, koini> koinima, seksima ▪ poisi käisiv tüdrikit koin´men poisid käisid tüdrukuid magatamas; sii om kole miis, koinip oma katte manulist ja jõõrap tõste litsega kah viil see on kole mees, seksib oma kahe armukesega ja hullab teiste litsidega ka veel. Vrd .jür´kme, .kuk´sme, .kun´name, .sik´sme, .sip´sme

kuu|tõbi1 <kuu|tõve, kuu|tõbe> menstruatsioon, kuupuhastus ▪ vast poisi ütlive, tüdrukil om nüid kuutõbi vahel poisid ütlesid, tüdrukutel on nüüd kuupuhastus. Vt kuu|.aigus1

kõdisteme <kõdiste, kõdiste> Hls Krk kõditama ▪ rinnun kühä kõdisti a väl´lä es tule rinnus köha kõdistas, aga välja ei tulnud; poisi kõdistev tüdrikit poisid kõditavad tüdrukuid. Vrd kudisteme1, kõditeme

kõut´s1 <kõutsi, .kõutsi> , kõud´s <kõudsi, .kõutsi>
1. isane kass, kõuts ▪ kõutsist ei saa iire püünjet isakassist ei saa hiirepüüdjat; kõutsi om ku noore poisi, kodun ei seisä kõutsid on kui noored poisid, kodus ei püsi. Vrd run´ts1
2. hlv vanainimene ▪ vana inimist ütelts vana kõud´s vana inimese kohta üteldakse vana kõuts. Vrd kõus´t

kämbän Krk kobaras koos; kambas ▪ poisi olliv kikk kämbän poisid olid kõik kambas koos. Vrd kähmän

lagame <lagade, laga> põgenema, plagama ▪ poisi pannive lagame poisid panid plagama; küll ma lagasi, ninda kas surnus küll ma plagasin, kasvõi surnuks (end joostes); kolm varast ollu akna all, nii olli panden lagame kolm varast olnud akna all, need olid pannud plagama. Vrd .jalgame, pageme, põkkame, pügäme2

.laskme <.laske ~ lasta, lase, (ta) lask>
1. lubama (midagi teha) ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t! (knk) lase mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme ringi hulkuma; hulkudes varastama Krk ▪ ta lask luhvi, mis kätte saap, sis võtap ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; lus´u .laskme lulli lööma Krk ▪ sii ei viisi kedägi tetä, pal´t lus´u lask see ei viitsi midagi teha, ainult lulli lööb; .luusi .laskme laisklema, logelema Krk ▪ et sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud; .lörti .laskme hulkuma, ringi laskma ▪ eläje lörti lastan tulliv kodu loomad hulkudes tulid koju; .nuhki .laskme nuuskima ▪ seinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. märki laskma, püssi laskma, tulistama ▪ seni olli pauguten, ku olli maha lasken seni oli paugutanud, kuni oli maha lasknud; poisi las´sev märki poisid lasid märki. Vrd tulisteme2
3. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ jumal las´k ilma tuuletses minna jumal lasi ilmal tuuliseks minna; lase kari kodu, na ei süü enämb lase kari koju, nad ei söö enam; ma akka leibi ahju laskme ma hakkan leibu ahju panema || ala .laskme allapoole laskma, vajuda laskma ▪ nisu piap vähä ala laskme nisu peab natuke allapoole laskma (masindades)
4. voolata laskma; õhku või vett mitte pidama; vähehaaval lisama ▪ kuju ja sore, ilma põhjate maa, lask läbi kuiv ja sõmer, ilma põhjata maa, laseb läbi; kanakakerdege värmites kah, ätikut ja suula tulep seltsi laske kollaste karikakardega värvitakse ka, äädikat ja soola tuleb juurde lisada || kuppu .laskme kupusarvega verd välja imema ▪ pühäbä üit´s käis vana man kuppu laskmen pühapäeval üks [ravitseja] käis vana[inimese] juures kuppe panemas
5. häält tegema ▪ mis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu .laskme korskama ▪ oben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; .nohku .laskme läbi nina sügavalt hingama ▪ nän´n las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt || .nämmi .laskme mõmisema ▪ karu las´k nämmi karu mõmises (rahulolevalt); .torru .laskme madalalt jorisema ▪ seast torru laskmist ma ei taha kullelte sellist jorisemist ma ei taha kuulata
6. midagi tegema, tegutsema ▪ mea tat es seebitse, vähä viige lassi läbi mina teda ei seebitanud, veega natuke lasin üle; jää las´k miu peris seliti maha jää lasi mu päris selili maha [kukkuda]; ku peenikest auku vaja om tetä, sis piap piigertige laskme kui peenikest auku vaja teha on, siis peab peenikese oherdiga laskma || tagasi .laskme tagasi või järele andma ▪ ilm om tagasi lasken ilm on järele andnud (st soojemaks läinud)

.limber <.limbre, .limbert> Pst võrgutaja ▪ selle pere poisi om limbre, oia ennäst selle pere poisid on võrgutajad, hoia ennast. Vrd kääl´

linguteme1 <lingute, lingute>
1. linguga kive viskama, lingutama ▪ poisi linguteve kive poisid viskavad linguga kive
2. piltl kõrvu lingu, pead ligi tõmbama ▪ obene lingutep kõrvu ku marun om hobune lingutab kõrvu, kui on kuri

lot´s2 <lotsi, .lotsi> Krk lutsukivi ▪ poisi viskav lotsi vii pääl õhukse kivige poisid viskavad vee peal õhukese kiviga lutsu

lõmerteme <lõmerte, lõmerde> Krk mürgeldama, lärmama ▪ poisi, mis te lõmertede siin! poisid, mis te mürgeldate siin!. Vrd laamendeme, mürgeldeme, .müüräme2

läbi|segämin, läbi|segämine
1. läbisegi, läbisegamini ▪ poisi ja tüdrigu õpive nüid kikk läbisegämine poisid ja tüdrukud õpivad nüüd kõik läbisegi. Vrd segi|läbi
2. keskeltläbi, keskmiselt ▪ läbisegämin tulli mul sada marka päe keskeltläbi tuli mul sada marka päev (palka). Vrd läbistigu

malk|jaht <malk|jahi, malk|.jahti> Krk nlj ehalkäimine ▪ poisi om jälle malkjahil poisid on jälle ehal; sa ul´at küll tüdrukide man, pal´lalt piat malkjahti sa hullad küll tüdrukute juures, ainult käid ehal. Vrd tädi|rand

masuurik <masuurigu ~ masuuriku, masuurikut> masuurikas, suli; vigurvänt ▪ Mäeotsa poisi ollive egävese masuurigu Mäeotsa [talu] poisid olid suured masuurikad. Vrd kabajantsik, kelmis|tük´k, mara|kra´tt, rüüstik, rüüsti|pulk, surik

muna|pühä <muna|pühä, muna|pühä> munapüha, lihavõttepüha ▪ munapühä aal lätsive poisi kakleme ja pildusive üitstõist munadege lihavõtete ajal läksid poisid kaklema ja pildusid üksteist munadega. Vrd liha|võte, lihade|pühä, kiigu|pühä

nabritseme <nabritse, nabritse> Hel näppama ▪ poisi nabritsive üleaidselt ubinit poisid näppasid naabrilt õunu. Vrd .kähmäme, käppäme1, .nihvame, .nähväme, .näpsäme

nel´läbelt Hls Krk neljapäeviti ▪ nel´läbelt käisive poisi tüdrikide man neljapäeviti käisid poisid tüdrukute juures; nel´läbelt surveti tange ja puul´belt keedeti tangeg ube neljapäeval tambiti uhmris tange ja laupäeval keedeti tangudega ube

nel´läk <nel´lägu ~ nel´läku, nel´läkut> Trv nelik; nelikus sündinud ▪ ei ole viil mia kuulu, et kellegil oles nel´läku ollu ei ole veel mina kuulnud, et kellelgi oleks nelikud olnud; nii poisi olliv sõbralik nel´läk need poisid olid sõbralik nelik. Vrd nel´lik

nigel <nigele, nigelet> vilets, nigel ▪ väiksest peräst om nii poisi nigele jah väiksena on need poisid nigelad jah. Vrd kehväline, raatsik, ribakas, tirul, vilets

.nikme <.nikku, niku> seksima, nikkuma ▪ poisi tahave nikku poisid tahavad seksida. Vrd .jür´kme, .koin´me, nuseleme, .nus´me, .sik´sme, tobeleme

nogeleme <nogelte ~ nogelde, nogele> Hel nägelema ▪ poisi võive kikk sii aig omakeski nogelde poisid võivad kogu aeg omavahel nägeleda; ta olli pojage jälle nogeleme lännü ta oli pojaga jälle nägelema läinud. Vrd nageleme, nägeleme

.nus´me <.nussi, nussi> seksima, nussima ▪ poisi ja tüdruku nikuve, aga mehe ja naise nussive poisid ja tüdrukud nikuvad, aga mehed ja naised nussivad. Vrd .jür´kme, .koin´me, .nikme, nuseleme, .sik´sme

nus´s <nussi, .nussi> seks, nuss ▪ lää nussi pääle väl´lä ütelts, ku poisi õhtu väl´lä lääve läheb seksi peale välja, öeldakse, kui poisid õhtul välja lähevad. Vrd koin, nikk, rimm, rõmps2, sik´s

.näksu tülli ▪ poisi olliv peris näksu minnu Trv poisid olid päris tülli läinud; sihandse tillikse asja peräst ei tasu näksu minnä sellise väikse asja pärast ei tasu tülli minna. Vrd .sampsu

nüri <nüri, nüri ~ nüri, nürit>
1. nüri; tömp ▪ poisi saive peris vihatses, akassiv vikatit miu käest ärä kiskme ja õõr´siva nüris poisid said päris vihaseks, hakkasid vikatit minu käest ära kiskuma ja hõõrusid [selle] nüriks; miul kait´s nürit nuia om Krk minul kaks nüri nuia on (vikatitest). Vrd nühri, töm´p
2. tönts ▪ nüri sil´megi ei saa äste kirje kudade piltl töntside silmadega ei saa hästi mustreid kududa; ta iki puudulin om vähä, kes mõistusest nüri om piltl ta on natuke puudulik, kes on kehva mõistusega. Vrd .tön´tsus, tön´tsäk

ojome <ojode, ojo> , ojume <ojude, oju>
1. ujuma ▪ poisi ojove jõe veerest tõise poisid ujuvad jõe äärest teise äärde || kokku ojome piltl kokku voolama ▪ ommukust saanti ojove kiriku manu kokku piltl hommikust saadik voolavad kiriku juurde kokku (inimeste kogunemisest)
2. vee peal sõitma ▪ noore ojosiv paadige järve viirde noored sõitsid paadiga järve äärde
3. piltl aeglaselt liikuma või töötama ▪ ojo pääl tõiste perän, kõrvast müüdä ei saa liigub pealegi teiste järel, kõrvalt mööda ei saa; suur kuurem olli pääle pant, obene ojus´ ehen suur koorem peale pandud, hobune liikus aeglaselt ees

peni|küüts <peni|köödsä ~ peni|köötsä, peni|.küütsä> Trv Pst penikööts, teat. jõukatsumise mäng ▪ poisi vedäsive karja man peniküütsä, perse vastastigu ja nüür´ kaalan ja sedäsi veave, esi köödsän poisid mängisid karja juures peniköötsa, tagumikud vastastikku ja nöör kaelas ja sedasi veavad, ise küürus

pikkune <pikutse, pikkust> pikkune, teatud pikkusega; nii pikk kui ▪ nii poisi ollive üte pikutse need poisid olid ühepikkused; miu küünäsperält olli kate tolli pikutselt nahk mahan minu küünarnukilt oli kahe tolli pikkuselt nahk maas (üks toll = 2.54 cm). Vrd pidune2, pikku1, pikkus, pikune

pilu <pilu, pilu>
1. pilu, pragu ▪ lusik olli seinä pilu vahel lusikas oli seinaprao vahel; lase usse pilu vähe valla lase uks natuke praokile. Vrd pagu2, pakatus, ragu
2. pilutikand; pitskude ▪ ma tei ammele pilu ma tegin hamele pilutikandi
3. vulg vulva ▪ poisi lauliv juunust peräst ikki sedäsi: pilu pista, pilu pista poisid laulsid purjus olles ikka nii: pilu pista, pilu pista. Vrd mollik, sas´s2, säss, vähväk

poiss ~ pois´s <poisi, .poissi> poiss; poisslaps; noormees ▪ kik´k poisi ei kasu suures kõik poisid ei kasva suureks (st ei muutu arukaks); poiss läit´s obesteg õidsele poiss läks hobustega õitsile; poiss ku ponks, silmä ku rosina, süü esi või anna sigade kätte (knk) poiss kui ponks, silmad kui rosinad, söö ise või anna sigade kätte. Vrd poisik|lait´s || joosu|poiss jooksupoiss; karja|poiss karjapoiss; koka|poiss kokapoiss; kooli|poiss koolipoiss; külä|poiss külapoiss; künni|poiss künnipoiss; suli|poiss sulipoiss; talu|poiss talupoiss

.puhkme2 ~ .puhkma2 <.puhku, puhu>
1. puhuma ▪ ku süük´ om kuum, sis om vaja pääle puhku kui toit on kuum, siis on vaja peale puhuda; väege kül´m olli, tuul´ puh´ks rõõvastest läbi väga külm oli, tuul puhus riietest läbi. Vrd .puhkame
2. pilli puhuma ▪ poisi akassive pasunit puhkma poisid hakkasid pasunaid puhuma. Vrd tututeme

.raime <.raiu, raiu>
1. raiuma ▪ poisi raiuve lepikut poisid raiuvad lepikut. Vt ragume
2. piltl vaidlema ▪ raiup vastu keele ja ammastege (knk) vaidleb vastu keele ja hammastega (kõvasti). Vrd .vaidleme, .vaigleme, .võidleme

regi|laul <regi|laulu, regi|.laulu> regilaul ▪ va poisi laulave regilaule, kulle ku lääve va poisid laulavad regilaule, kuula, kuidas lähevad. Vrd kaasigu|laul, regi|virss, regi|virstu

rim´m <rimmi, .rimmi> Krk seks; suguühe ▪ lääme rimmi ot´sme lähme seksi otsima; poisi käisiv üüse rimmi tegemen poisid käisid öösel seksimas. Vrd koin, rõmps2, sik´s

.rim´me <.rimmi, rimmi> Krk seksima, ehal käima ▪ poisi käüve üüse tüdrukit rim´men poisid käivad öösel tüdrukute juures ehal. Vrd .jür´kme, .koin´me, .kuk´sme, .sik´sme, .sip´sme

rubeleme <rubelte, rubele> Hel rabelema, kiirustades tegema ▪ poisi nakassiv tüü man rubeleme poisid hakkasid tööd tehes rabelema. Vrd amaleme, rabeleme, rasime, ribeleme, rõbeleme1

rudsume <rudsude, rudsu> rutjuma, kiskuma, litsuma ▪ küll nii suure poisi rudsiv üit´stõist küll need suured poisid kiskusid üksteist; ärä rudsude sedä tillikest last! ära kisu seda väikest last!. Vrd .kiskme, .litsme, rudime, .ruime1, .rut´sme

rundsik <rundsigu ~ rundsiku, runtsikut> Trv kaval; tembutaja ▪ rundsigu poisi käisiv akne all laulmen tembutajad poisid käisid akna all laulmas. Vrd kaval, masuurik, surik

.saama ~ .saame <saia ~ .saade, saa>
1. saama ▪ sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om (knk) sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; sai lõhut ku pää olli like otsan (knk) sai [tööd] lõhutud, nii et pea oli märg otsas (kiirest töötamisest); poisi tahav küll mu käest säpsu saia, aga ma ei anna poisid tahavad küll mu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama, jagu saama; piltl aru saama, taipama ▪ ku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis hakkab nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa; .otsa .saama surema; otsa saama ▪ täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surnud; .pihta .saama pihta saama, tabama ▪ küt´t sai jänessel pihta kütt sai jänesele pihta; .toime .saama tehtud saama, toime tulema ▪ ma sai selle tüüge toime ma sain selle töö tehtud; .valla .saama lahti saama; vallandatud saama ▪ temäl olli segädust ollu, ta sai kirjutejest valla tal oli segadust olnud [tööga], ta sai [valla]kirjutaja ametist lahti (vallandati). Vrd .jäämä
2. saadaval olema ▪ sii talu om saija see talu on saadaval (müügis)
3. saabuma, kätte tulema ▪ siu süüst ja suure jumale käest, saagu sul esi puha kik´k saama, mis sia miul ütlit sinu süüst ja suure jumala käest, tulgu sulle endale kõik, mis sina minule ütlesid; neist lõngest saa iluse kampsi nendest lõngadest saab ilusa kampsuni. Vrd tuleme
4. hankima, muretsema ▪ tüdrik olli endel uhke rõõva selgä saanu ja nüid edvis´t nendege tüdruk oli endale uhked riided selga muretsenud ja nüüd edvistas nendega. Vrd .an´kme1, muretseme, .soeteme
5. saavutama ▪ midä sa ääge ei saa, sedä ärä pahage püvvä (vns) mida sa heaga ei saavuta, seda ära pahaga püüa
6. muutuma, kujunema ▪ puder akas´ joba pehmes saame, kardule joba pehme puder hakkas juba pehmeks saama, kartulid juba pehmed. Vrd .muutume
7. jõudma, suuteline olema; pääsema ▪ mia saa selle tüüge valmis küll ma jõuan selle tööga valmis küll; nänn es saa õvve, rep´p olli kõrge vanaema ei pääsenud õue, trepp oli kõrge; ma ei saa täembe siuge üten tulla ma ei saa täna koos sinuga tulla. Vrd .jõudme, .pääsme
8. piisama, jätkuma ▪ sellest leväst saa pal´lald päeväs viil sellest leivast jätkub ainult [üheks] päevaks veel. Vt jakkume, jäkkume, .mõikame

solk2 <solga, .solka> Krk suur kõhn olend, volask ▪ mis jõutsest om kasunu, sii om solk kes jõudsasti on kasvanud, see on solk; tal om suure pikä poisi ku solaa tal on suured pikad poisid nagu volaskid. Vrd lõnger´ts, volas´k, .volkam, .voltam

suitseteme <suitsete, suitsede> Krk uus suitsetama ▪ poisi tahave noorest suitseteme akate poisid tahavad noorelt suitsetama hakata. Vt suidsuteme

summ2 summ, sumisemist edasiandev heli; sumin ▪ summ-summ kos´t puhma siist summ-summ kostis põõsa seest; poisi karassive sannast lume sissi ku summ poisid hüppasid saunast sumdi lumme. Vt sumin

susime <suside, susi> Krk Hel
1. suskima, torkima ▪ poisi susive tok´kege tuld poisid torgivad tokkidega tuld. Vrd sosime, .sos´kme, .sus´kme, .süs´kme
2. suskima, tagaselja rääkima, peale kaebama ▪ küll tal miildip nuuri suside küll talle meeldib noori tagaselja rääkida. Vrd .sos´me

sus´s3 <sussi, .sussi> susspüss ▪ poisi mängsiv vanast sus´sege poisid mängisid vanasti susspüssidega. Vrd sus´s|püs´s

sügüse2, sügise sügisel ▪ sügüse sadap pal´lu vihmä sügisel sajab palju vihma; aedamiis an´ds vil´lä keväde väl´lä ja võt´s sügüse magasiaita sissi aidamees andis vilja kevadel välja andis ja võttis sügisel magasiaita sisse; sügüse en´ge aig sõs tetti peie sügisel hingedeajal tehti siis peied; enämbest lätsi poisi sügise nikruudis enamasti poisid läksid sügisel nekrutiks. Vrd sügüselt, sügüsi

.tim´me <.timmi, timmi>
1. timmima, reguleerima ▪ laver tah´t timmi klaver tahtis häälestada; poisi timmive ratta ketti poisid timmivad jalgratta ketti
2. tingima, kauplema ▪ temä tim´m senigu asja kätte sai ta kauples niikaua, kui asja kätte sai. Vrd .kaupleme, .tel´me, .tin´gme
3. trimpama ▪ timmip sedä õlut üttepuhku trimpab seda õlut alatasa

tohe <tohe, tohet> Hel virk, kärmas; lahke ▪ sääl majan kasvave tohe poisi seal majas kasvavad virgad poisid. Vrd .kähku1, südi

tulume <tulude, tulu> Krk tulusel käima, tulevalgel kala püüdma ▪ poisi lätsiv kala tulume poisid läksid tulevalgel kala püüdma; pirru ollive peon, käisime kalu tulumen pirrud olid peos, käisime kalu püüdmas. Vt tulusteme, Vrd toogusteme2, tuhuteme

.tur´nme <.turni, turni>
1. ronima, turnima ▪ poisi lätsive nüid puie pääl tur´nme poisid läksid nüüd puude otsa turnima. Vrd ronime
2. võimlema ▪ koolin õpats tur´nme koolis õpetatakse võimlema

tuut´s <tuutsi, .tuutsi> , tuud´s <tuudsi, .tuudsi>
1. pussnuga ▪ tal olli tuut´s üükse pääl tal oli pussnuga vöö vahel; poisi joosive tuut´sege kallale poisid jooksid pussidega kallale; tuutsig tapets sigä pussnoaga tapetakse siga. Vrd pus´s1
2. piltl vilets kirves ▪ kuurin olli üits vana tuut´s, sellege es ole kedäki tetä kuuris oli üks vana vilets kirves, sellega ei olnud midagi teha. Vrd .tuiam

tädi|rand <tädi|ranna, tädi|.randa> tädirand, ehal käimine ▪ ku poisi vaist käisiv tüdrukit vaatemen, poisi käisiv tädirannan kui poisid vahel käisid tüdrukuid vaatamas, [siis] poisid käisid tädirannas; nemä lääve tädiranda nemad lähevad ehale. Vrd malk|jaht

udsin <udsine, udsinet> , utsin <utsine utsinet>
1. van õppus (eriti sõjaväes) ▪ vanast aeti mihi udsines vanasti aeti mehi [sõjaväe]õppusele. Vt õppus
2. mahv, säru ▪ poisi om kõvaste udsinet saanu poisid on kõvasti mahvi saanud; küll olli tal ommugu niitmise utsin (knk) küll oli tal hommikul niitmisega kiire. Vrd säru2

vaest Trv Hel vahel, mõnikord ▪ poisi käisiv vaest iki mede puul kah poisid käisid vahel ikka meie pool ka. Vrd vahel2, vaheld, vahest, vaist, vast

vah´k <vahi, .vahki>
1. valvur, valvaja, vaht ▪ vahi ollive väl´län vahid olid väljas; mõtsa vah´k võt´s puu varga kinni metsavaht võttis puuvargad kinni. Vrd vahi|miis, vah´t
2. valve, valvamine ▪ poisi löüden uisa mõtsast, tõine jäänu uiska vahki mõtsa poisid leidnud metsast ussi, teine jäänud ussi valvama metsa. Vrd valve

vaja
1. tarvis, vaja ▪ mõise võt´s nii poisi väl´lä kedä temäl arvas´ endel vaja olevet mõis võttis need poisid välja, keda temal endal arvas vaja olevat (nekrutiliisu võtmisest); mul om vaja Nuia minna mul on vaja Nuia minna. Vrd tarvis
2. puudu, vajaka ▪ ütte tallekest om vaja üks talleke on puudu; kait´skümment minudit olli ütetõiskus vaja kakskümmend minutit oli [kella] üheteistkümnest puudu; ku ma kodu sai, sõs ma löüdsi, et väits olli vaja kui ma koju jõudsin, siis ma leidsin, et nuga oli kadunud. Vrd kasinest, .puudus2

.valla1
1. lahti, vabaks ▪ tii us´s valla! tee uks lahti!; võta kabel sõlmest valla! võta nöör sõlmest lahti!; tõstarmen´t võeti kuvve kuu peräst valla testament avati kuue kuu pärast. Vrd .lahti
2. piltl teenistuseta ▪ poisi ja tüdrigu, kes suvilise oo, suve teeniv, talve oo valla poisid ja tüdrukud, kes suvilised on, suvel teenivad, talvel on teenistuseta. Vrd vallaline

.val´me <.valli, valli> Hel
1. hõljuma, kiikuma ▪ poisi tahave valli poisid tahavad kiikuda. Vrd .kiikme, .äl´lume
2. piltl meeldima ▪ sii tüü akas´ val´me see töö hakkas meeldima. Vt .miildime

.van´tsme ~ .van´tsma <.vantsi, vantsi> vantsima ▪ poisi vantsiv üle nurme kodu poole poisid vantsivad üle põllu kodu poole. Vrd .kõm´pme, .kõm´psme, .lam´pme1

vigurline <vigurlise, vigurlist> Trv vigurdav, viguritega ▪ vigurlise poisi lööve elun läbi viguritega poisid löövad elus läbi. Vrd vigurik

.villame <villate ~ villade, .villa>
1. tööd rabama, hooga tegema ▪ einäaigu pidive kikk villame heinaajal pidid kõik tööd rabama; küll nii mehe sedä tüüd villave küll need mehed seda tööd rabavad; sis sii nisu villas´ kasumist piltl siis see nisu kasvas kiiresti. Vrd .laan´me2, .pistme, põrateme, rabame, .ras´me1
2. kiskuma, lõhkuma; möllama ▪ mis te kaklede, villade üitstõisi juusit pidi mis te kaklete, kisute üksteist juukseid pidi; küll olli ilusit tüdrukit, küll Karksi poisi villasiv nendege küll oli ilusaid tüdrukuid, küll Karksi poisid möllasid nendega. Vrd .kiskme, .mölläme, .mülläme

vindin Krk vintis, joobnud ▪ poisi olliv vähä vindin, egä na purjun es ole poisid olid natuke vintis, ega nad purjus ei olnud. Vrd napsune, rihvin, riipsun, purjun, purjune

.vookus <.vookuse, .vookust> Hel nlj vigur, vimka, vingerpuss ▪ ta tei laada pääl egäsugust vookust ta tegi laadal igasugust vigurit; poisi teive vookusi poisid tegid vimkasid. Vrd viker|pus´s, vilbus

vun´k <vungi, .vunki> Krk vunk, hoog ▪ poisi anniv kiigul vunki manu poisid andsid kiigele hoogu juurde. Vrd vuhvaus

võru|kaal <võru|kaala, võru|.kaala> Hls võrukael ▪ nii poisi olliv egävese võrukaala need poisid olid igavesed võrukaelad. Vrd kar`mantsik, kuke|räädsik, peiar, varu|kaal

vängi|kaigas <vängi|.kaika, vängi|kaigast> Krk vägikaigas ▪ vängikaigast tahive kik´k poisi vedäde vägikaigast tahtsid kõik poisid vedada. Vt vägi|kaigas, Vrd vägi|pulk

õidsil, õitsil ~ õitsel õitsil; õitsile ▪ poisi käisiv õidsil poisid käisid õitsil (st öösel hobuseid karjatamas); kes_si nüid obeste manu õitsil lää? kes nüüd hobuste juurde õitsile läheb?. Vrd õidsin, .õitsele, .õitsi

õngitseme <õngitse, õngitse>
1. õngitsema, kala püüdma ▪ poisi lätsiv kalu õngitseme poisid läksid kala püüdma
2. piltl koukima, välja õngitsema ▪ ta õngitsi kaukast raha väl´lä ta koukis rahakotist raha välja. Vrd .kouk´me, .kuuk´me, .ur´kme1

ätsäk <ätsägu ~ ätsäku, ätsäkut> Trv, ätsäkas <ätsäka, ätsäkat> Pst
1. edev, edvistav ▪ tüdrigu ja poisi ollive kamban kuun kik´k õite ätsägu tüdrukud ja poisid olid kambakesi koos kõik õige edevad. Vrd ardsik3, edeve, edvik, etsik, jõõbik
2. äge ▪ õige ätsäkas om sii, muudgu norip tülü Pst ta on väga äge, muudkui norib tüli. Vrd akkaje, atsak, tuline, äge

üit´s|ainu <üte|ainu, ütte|ainust> , üit´s|ainuke <üte|ainukse, ütte|ainukest> üksainus, üksainuke ▪ miu vanavanembil olli üit´sainu tüdrik, tõise ollive poisi minu vanavanematel oli üksainuke tüdruk, teised olid poisid; üteainu lappe sai keväje suitsu panna üheainsa tüki küljeliha sain kevadel suitsu panna; ütteainust sõna ei oole ma sinnä manu panden ühteainsatki sõna ei ole ma sinna juurde pannud

.üüseld, .üüselt öösel; öösiti ▪ üüseld om kül´m öösel on külm; poisi kävve üüselt ümmer ul´amen poisid käivad öösiti ringi hulkumas. Vrd .üüseti, .üüsi, .üüsidi