[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõnnu|poiss <kõnnu|poisi, kõnnu|.poissi> Hls hulkur, kindla ameti või varata inimene ▪ esi nüid om kõnnupoiss, kohta änämp ei ole ise nüüd on hulkur, töökohta enam ei ole. Vrd kõn´nak, kõnnus, roidus, uidus1, vander|sel´l

landsi|poiss <landsi|poisi, landsi|.poissi> Hls Krk toapoiss ▪ egä ma su landsipoiss ei ole ega ma su toapoiss ole. Vt tua|poiss

nääl|poiss <nääl|poisi, nääl|.poissi> Trv nlj kälimees, naise õemees. Vt käli|miis

peiu|poiss <peiu|poisi, peiu|.poissi> Trv Hls peiupoiss, peigmehe saatjaks, abiliseks olev noormees ▪ peiupoisi olliv uhkelt rõõvin peiupoisid olid uhkelt riides; peiupois´s olli kess_ialine, vanad es võta kennigi Hls peiupoiss oli keskealine, vana ei võtnud keegi

poiss ~ pois´s <poisi, .poissi> poiss; poisslaps; noormees ▪ kik´k poisi ei kasu suures kõik poisid ei kasva suureks (st ei muutu arukaks); poiss läit´s obesteg õidsele poiss läks hobustega õitsile; poiss ku ponks, silmä ku rosina, süü esi või anna sigade kätte (knk) poiss kui ponks, silmad kui rosinad, söö ise või anna sigade kätte. Vrd poisik|lait´s || joosu|poiss jooksupoiss; karja|poiss karjapoiss; koka|poiss kokapoiss; kooli|poiss koolipoiss; külä|poiss külapoiss; künni|poiss künnipoiss; suli|poiss sulipoiss; talu|poiss talupoiss

päiel|poiss <päiel|poisi, päiel|.poissi> pöialpoiss. Vrd päiel|põn´n

.saapa|pois´s <.saapa|poisi, .saapa|.poissi> Krk saapasulane ▪ saapapoisige võets saapa jalast ärä saapasulasega võetakse saapaid jalast ära. Vrd peni, pit´su1

suli|poiss <suli|poisi, suli|.poissi> sulipoiss, noor suli ▪ linnan käive sulipoisi ringi linnas käivad sulipoisid ringi. Vt suli

sõku|pois´s <sõku|poisi, sõku|.poissi> sõtkutaja, hobusepoiss rehe sõtkutamisel ▪ sii olli sõkupois´s, kes obesit ümmer tiiru ai see oli sõtkutaja, kes hobuseid ümberringi ajas. Vrd sõkuteje

talli|poiss <talli|poisi, talli|.poissi> Hel tallipoiss ▪ ta olli mõisan tallipoisin ta oli mõisas tallipoisiks

tua|poiss ~ tua|pois´s <tua|poisi, tua|.poissi> toapoiss ▪ miu poig olli mõisan tuapoisis minu poeg oli mõisas toapoisiks. Vrd landsi|poiss

tuha|pois´s <tuha|poisi, tuha|.poissi> , .tuhka|pois´s <.tuhka|poisi, .tuhka|.poissi> tuhkapoiss, tuhkapäevaks õlgedest tehtud nukk ▪ tuhkapäeväl tetti õlgist tuhapois´s ja viiti üleaidsel tuhkapäeval tehti õlgedest tuhkapoiss ja viidi naabritele. Vrd .tuhka|poisik, .tuhka|pus´s

.tuhka|pois´s vt tuha|pois´s

vana|pois´s <vana|poisi, vana|.poissi>
1. vanapoiss ▪ vanatüdruk taeva tui, vanapois´s om põrgu nui (knk) vanatüdruk taevatuvi, vanapoiss on põrgunui; Leena läit´s viimäte üte vanapoisige paari Leena läks viimaks ühe vanapoisiga paari
2. piltl vanapagan ▪ vanapoiss ollu üle Võr´tsjärve kive pildun vanapagan olevat üle Võrtsjärve kive pildunud. Vrd vana|kuri, vana|pagan, vana|sarvik, vana|ton´t