[MUL] Mulgi sõnaraamat

rõba <rõba, rõba>
1. kärsitu, püsimatu ▪ rõba inimen taht kikke ruttu tetä kärsitu inimene tahab kõike ruttu teha; kes väegä rõba, rabistes egät juttu kes on väga püsimatu, latrab igat juttu. Vrd aamer´t, keerep´, ketsu, .kiiam
2. räpakas ▪ ärä olla ninda rõba, kaldat vii maha! ära ole nii räpakas, kallad vee maha!. Vrd rapak1
3. peru, tuline (hobusest) ▪ rõba oben tükip juuskme peru hobune tükib jooksma. Vt rebä1