[MUL] Mulgi sõnaraamat

rõbe <rõbe, rõbet>
1. käbe; äkiline, tuline ▪ küll olli sii rõbe oben, rabel´ et mur´d võ kaala otsast ärä (knk) küll oli see äkiline hobune, rabeles, [nii] et murdis või kaela otsast ära. Vrd kabe1, kebe, käbe, nabe, rõba, tor´m
2. krõbe ▪ panni pääl ollive rõbe kardule ja kamagu lihätüki panni peal olid krõbekartulid ja suured lihatükid. Vrd kire, kõre2, rõps

rõbe|luu <rõbe|luu, rõbe|luud> , rõbi|luu <rõbi|luu, rõbi|luud> kõhr, krõmpsluu ▪ rõbeluu lääve näriden purus kõhred lähevad närides puruks. Vrd kõhre, rõk´s, rõksi|luu, rõmps1, rõp´s|luu