[MUL] Mulgi sõnaraamat

ravitseme <ravitse, ravitse>
1. ravima, ravitsema ▪ ta taht´s kavva ravitse ta tahtis kaua ravida (st teda tuli kaua ravida). Vrd .ar´stme, ravisteme, raviteme
2. toitma ▪ süüt´s neid ja ravit´s külälisi söötis neid ja toitis külalisi. Vrd eläteme, .toitme
3. parandama ▪ maja om vaja ravitse maja on vaja parandada. Vrd .ank´me2, kohenteme, paranteme, raaviteme2
4. tõrelema, noomima ▪ mea tat küll ravitsi, ta es kulle mina teda küll noomisin, ta ei kuulanud. Vt .nuum´me, ragitseme