[MUL] Mulgi sõnaraamat

.toitme ~ .toitma <.toita, toida> elatama; toitma ▪ tal olli suur pere toita tal oli suur pere toita; oma libeve keelege ta toidap ennäst, ei viisi tüüd tetä oma libeda keelega toidab ta ennast, ei viitsi tööd teha; mia pia oma kümne küüdsege toitme ennäst ja ende peret (knk) ma pean oma kümne küünega toitma ennast ja oma peret; kes kas´s roidap, sii oma poja toidap (knk) kass, kes roidab, see oma pojad toidab. Vrd eläteme, ravitseme