[MUL] Mulgi sõnaraamat

lehe|risti|päe vt risti|päe

linnu|risti|päe vt risti|päe

.risti
1. risti, põiki ▪ panti iluste käisse sinna vahepääle ja sedäsi risti pandi käised ilusti sinna vahele ja sedasi risti; lõnga joosiv risti sissi lõngad jooksid risti sisse. Vrd põigiti, .põiki, ristati
2. otse ▪ ma os tal risti suhu ütelnu ma oleks talle otse ära ütelnud. Vrd otse, suisa, .õkva

risti|emä <risti|emä, risti|emä> ristiema ▪ ristiemä avit´ iki oma ristilast ristiema aitas ikka oma ristilast

risti|esä <risti|esä, risti|esät> ristiisa ▪ miu onu olli miu ristiesä minu onu oli minu ristiisa; ristiesä viis miut edimest kõrda laada pääle ristiisa viis mind esimest korda laadale

risti|inimene ~ risti|inimen <risti|inimese, risti|inimest> ristiinimene, kristlane ▪ inimen kes ristit, om ristiinimene inimene, kes [on] ristitud, on ristiinimene

risti|jalg <rist|jala, rist|.jalga> Trv ristjalg ▪ jõulupuul olli ristijalg all jõulupuul oli ristjalg all; ristijalguge laud olli punatses värmit ristjalgadega laud oli punaseks värvitud

risti|.kandje <risti|.kandje, risti|.kandjet> ristikandja ▪ ristikandjel, sel ken miu risti kannap, anna üit´s paar kindit Krk ristikandjale, sellele, kes minu risti kannab, anna üks paar kindaid

risti|kivi <risti|kivi, risti|kivi> ristikivi, ristiga piirikivi ▪ ristikivi om talu piiri pääl ristikivi on talu piiri peal

risti|lait´s <risti|latse, risti|last> ristilaps ▪ sõsare poig olli ta ristilait´s õepoeg oli ta ristilaps

risti|lina <risti|lina, risti|lina> Trv Hel ristilina (linasort)

risti|nagel <risti|nagla, risti|.nakla> (vürts)nelk ▪ ristinagla pannas kirbitse salati sissi nelgid pannakse kõrvitsasalati sisse

risti|pal´k <risti|palgi, risti|.palki> ristpalk ▪ sii maja olli ris´tpal´kest tett see maja oli ristpalkidest tehtud; ristipal´kest maja om lämmemp ku püstpal´kest ristpalkidest maja on soojem kui püstpalkidest

.risti|pidi ristipidi ▪ miu kör´t om ristipidi kangast tett minu seelik on ristipidi kangast tehtud; ta om ristipidi laiep ku piutipidi pikep Krk see on ristipidi laiem kui pikkupidi pikem

.risti|pidine <.risti|piditse, .risti|pidist> Krk ristipidine ▪ telgi pääl om ristipiditse kanga telgede peal on ristipidised kangad; enne olli pikutipiditse kördi, siss tulli ristipiditse enne olid pikupidised seelikud, siis tulid ristipidised (seelikutriipudest). Vrd .ris´tmine2

risti|poig <risti|poja, risti|.poiga> ristipoeg ▪ nüid ristipoig tulli ristiemä kaeme nüüd ristipoeg tuli ristiema vaatama; miul om kolm ristipoiga mul on kolm ristipoega

risti|päe <risti|päevä, risti|.päevä> Krk Hel ristipäev, taevaminemispüha ▪ ristipäevä aigu pidi käüme lavvakirikun ristipäeva ajal pidi armulaual käima || lehe|risti|päe leheristipäev ▪ leheristipäe om üit´s nädäl enne suurt ristipäevä leheristipäev on üks nädal enne suur ristipäeva; linnu|risti|päe linnuristipäev ▪ linnuristipäe om kait´s nel´läbet enne suurt ristipäevä linnuristipäev on kaks neljapäeva enne suurt ristipäeva; uisa|risti|päe ussiristipäev ▪ uisaristipäe om lõikuskuu sehen, sis jääve uisa uimätses ussiristipäev on augustikuus, siis jäävad ussid uimaseks

risti|rahvas vt rahvas

risti|sõna|jalg <risti|sõna|jala, risti|sõna|.jalga> Krk ristikujulise varrega sõnajalg ▪ ristisõnajalg olevet ää rohi ristsõnajalg olevat hea rohi. Vt sõna|jalg

risti|tants <risti|tantsu, risti|.tantsu> Krk ristitants (rahvatants) ▪ vana tantsu olli jandal, ristitants või teestelu vanad tantsud olid jandali, ristitants ja teestelu; ütsinti tantsits ristitantsu, ris´t pannas maha, tantsits risti kääru sehen üksinda tantsitakse ristitantsu, rist pannakse maha, tantsitakse risti kääru sees

risti|täh´t <risti|tähe, risti|.tähte> Hls risttäht, risttäheline kindakiri

risti|tüdär <risti|.tütre, risti|tüdärt> ristitütar ▪ miul om mitu ristitüdärt mul on mitu ristitütart

uisa|risti|päe vt risti|päe