[MUL] Mulgi sõnaraamat

puu|rumal <puu|rumale, puu|rumalt ~ puu|rumald> pururumal, väga rumal ▪ sa oles nigu puurumal, ei mõista kedäki sa oleksid nagu pururumal, ei saa milleski aru; puurumal inimen, ku üit´s puunui kunagi pururumal inimene, nagu üks puunui kunagi. Vt rumal

rumal <rumale, rumalt ~ rumald>
1. rumal, loll ▪ vanaesä ütelnu, et oh sa rumal lait´s! vanaisa öelnud, et oh sa rumal laps!; ta om rumal ku lume lammas Krk (knk) ta on rumal kui lumelammas; nüid ei ole sii aigilm enäp nõnda rumal nüüd ei ole see ajajärk enam nii rumal. Vrd tohmak, tuhm, tuhmak, tuhmane || puru|rumal pururumal, äärmiselt rumal; puu|rumal väga rumal
2. piltl kole (ka omaduse maksimaalsust osutades) ▪ kos ma ulga rahva sekkä lää rumale rõõvastege? kuhu ma rahvahulga sekka lähen koledate riietega?; temä esä olli rumal rikas tema isa oli kole rikas. Vrd kole1