[MUL] Mulgi sõnaraamat

jala|sel´g vt sel´g

kaari|sel´g vt sel´g

kana|sel´g <kana|sel´lä, kana|.sel´gä> piltl halvasti korrutatud lõng ▪ lõnga om kanasel´gä iskin, üit´s kiil´ om sikku ja tõine lobevep, lobeve mäh´k selle ümmer, mis sikku kiil´ lõngad on ebaühtlaselt korrutatud, üks heie on pingul ja teine lõdvem, lõtv keerdub selle ümber, mis [om] pingul heie. Vrd näber

käe|sel´g vt sel´g

mere|sel´g vt sel´g

mäe|sel´g vt sel´g

sel´g <sel´lä, .sel´gä>
1. selg ▪ tal olli kuldine kuu sel´län (knk) tal oli kuldne kuu seljas; missa obese sel´läst otsit, karga obese sel´läst maha, sõs otsi mis sa hobuse seljast otsid, hüppa hobuse seljast maha, siis otsi (hooletust otsimisest). Vrd säl´g || jala|sel´g jalaselg, labajala pealmine pind ▪ üle jalasel´lä ei tule äp pori üle jalaselja ei tule enam pori; kaari|sel´g kraasilaud ▪ veeredets kaarisel´lä vahel sileves veeretatakse kraasilaua vahel siledaks; käe|sel´g käeselg, labakäe välimine osa ▪ vasar tulli käesel´lä pääl vasar langes käeselja peale; mere|sel´g mereselg, avameri ▪ sääl om õige iluse tasatse maa ku meresel´g seal on õige ilusad tasased maad nagu mereselg; mäe|sel´g mäeselg, lauge mäehari ▪ mäesel´gä müüdä lää tii mäeselga mööda läheb tee
2. millegi tagumine külg ▪ lauda sel´g om vastu lõunat lauda tagumine külg on vastu lõunakaart