[MUL] Mulgi sõnaraamat

jalg|sulane vt sulane

sulane <sulase, sulast ~ sulatse, sulast>
1. sulane ▪ sügüselt sulane läit´s mõisa sügiseti läks sulane mõisasse; sulane ja pop´s olli kõrulise, talu kõrvan elliv sulane ja pops olid kõrvuti, talu kõrval elasid || jalg|sulane hobuseta talusulane; pops mõisa teolisena ▪ sulastaren, sääl elliv kait´s jagu, jalgsulane ja tõprek sulane sulastemajas, seal elas kahte sorti (sulaseid), jalgsulane ja loomaga sulane; .tõpra|sulane ~ .tõpre|sulane hobusega sulane ▪ obesege sulane vanal aal kutsuti tõpresulane hobusega sulast kutsuti vanal ajal tõprasulaseks
2. teener, abiline; käsilane ▪ uisa om suure mao sulase (knk) ussid on suure mao käsilased
3. koidutähe kaastäht ▪ aotäht tulli iki üit´s tun´n aiga enne agu, ku väike täht ehen tulli, sii õigati sulane, sis tule rikas suvi, ku jären tulli, sis tulli kehv aaste aotäht tuli üks tund enne agu, kui väike täht ees tuli, seda kutsuti sulaseks, siis tuleb rikas suvi, kui järel tuli, siis tuli kehv aasta

.tõpra|sulane <.tõpra|sulase, .tõpra|sulast ~ .tõpra|sulatse, .tõpra|sulast> hobusega mõisas tööl käinud teomees, hobusega sulane ▪ jalgsulane pidi oleme nädäl aiga, tõprasulasel olli kolm päevä jalamees pidi olema nädal aega [mõisas tööl], hobusega mehel oli kolm päeva (teokohustus). Vt sulane