[MUL] Mulgi sõnaraamat

sul´g1 <sule, .sul´ge>
1. (linnu)sulg ▪ kikkal om kirivese saba sule kukel on kirjud sabasuled; anise poodav sulgi haned poetavad sulgi maha (sulgimisest). Vrd karu2 || laulu|sul´g pikk sirbikujuline sulg kuke sabas ▪ kõvere ännäsule, seantse nõrga, nii om kuke mõõga, laulusule kõverad sabasuled, sellised nõrgad, need on kuke mõõgad, laulusuled
2. kirjasulg, kirjutusvahend ▪ enne miut kirjudide ani sulege, miu aig olliv joba terässule enne minu [aega] kirjutati hanesulega, minu ajal olid juba terasest suled
3. piltl katuselaastu toim ▪ ku katuselaastul sul´g ülespidi om, sis joosep vesi sisse ja katus mädänep läbi kui katuselaastul toim ülespidi on, siis jookseb vesi sisse ja katus mädaneb läbi