[MUL] Mulgi sõnaraamat

sureteme <surete, surede>
1. surijat hooldama ▪ ma ole varepest tõbist suretemen käünü ma olen varem haiget suretamas käinud; ma ole küll neid põeten ja sureten ma olen küll neid põetanud ja suretanud (lastest). Vrd kooleteme
2. kellegi surma põhjustama, suretama ▪ kül´m om ulka vil´läpuid ärä sureten külm on palju viljapuid ära suretanud. Vrd .tapme1