[MUL] Mulgi sõnaraamat

puu|täi <puu|täi, puu|täid> puuk ▪ puutäi olli kaala sissi tükkin puuk oli end kaela sisse imenud; peni om puutäie täis koer on puuke täis. Vrd puik, puuk2

täi <täi, täid ~ täie, .täie>
1. täi ▪ vanast olliv latse täie ja tinge täüs vanasti olid lapsed täisid ja tinge täis; täietapp om päiel, sellege tapets täie täitapja on pöial, sellega tapetakse täisid (pöidla piltlikust nimetusest). Vrd kihva|.kaanlane, mumm1, pus´a, satik
2. piltl ihnuskoi ▪ ta om ninda täi et süüp tõise täi ka ärä (knk) ta on nõnda ihne, et sööb teise ihnuskoi ka ära. Vt ihnits

täie|tap´p <täie|tapi, täie|tappi> , täi|tap´p <täi|tapi, täi|tappi> piltl pöial. Vt täi|.tapje

täi|.tapje <täi|.tapje, täi|.tapjet> Trv piltl pöial ▪ päield kutsuts täitapjes, päidle küüdsege litsuts täi purus pöialt kutsutakse täitapjaks, [sest] pöidla küünega litsutakse täi puruks. Vt päiel, Vrd täie|tap´p

täi|tap´p vt täie|tap´p