[MUL] Mulgi sõnaraamat

kelmis|tük´k <kelmis|tüki, kelmis|tükki>
1. kelmus ▪ sellel om küll kelmistük´ke sehen sellel on küll kelmuseid sees. Vrd .kel´mus, .koerus
2. vigurvänt, kelm ▪ poiss õige kelmistük´k poiss [on] päris vigurvänt. Vrd kaba|jantsik, karmantsik, masuurik, surik

koerus|tük´k <koerus|tüki, koerus|tükki>
1. koerus, vallatus, üleannetus ▪ koerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt). Vt .koerus, Vrd üle|annetus
2. vallatu, üleannetu inimene ▪ koerustük´k om seante kes ei kulle üleannetu on selline, kes ei kuula; odot ma sul koerustükil näidä oota, ma sulle, üleannetule, näitan. Vrd koer, laarus´, uulis|pil´l

lat´s|tük´k <lat´s|tüki, lat´s|tükki> passe ▪ ehen olli lat´stük´k ja tagan olli kah ees oli passe ja taga oli ka

liips|tük´k <liips|tüki, liips|tükki> Krk leeskputk (Levisticum) ▪ liipstükkest tetti sannavihke, sii olli juuskje vastu leeskputkest tehti saunavihte, see oli liikva vastu

lups|tük´k <lups|tüki, lups|tükki> Hls, .lupstük <lupstüki, lupstükit> Krk jupp, jublakas, millegi väike osa ▪ jätäme selle lupstüki panemed, egä sel tähtsust ei oole jätame selle jublaka panemata, ega sellel tähtsust ei ole. Vrd jup´p, jup´s, lup´s

muns|tükk <muns|tüki, muns|tükki> Krk piibu vaheosa; munstükk ▪ piibul olli munstükk jõhvist ja sinna panti pits otsa piibul oli jõhvist vaheosa ja sinna pandi pits otsa

orja|tük´k <orja|tüki, orja|tükki> , orja|tükik <orja|tükikse, orja|tükikest> orjatükk, orjake; vilets, kõhn inimene ▪ orjatükik, orja obese latsek iki, kellel seante aige kõhn laits olli orjatükike, orjahobuse lapseke ikka [öeldi], kellel selline haige kõhn laps oli; orjatükik tast iki saa, orjak orjatükike temast ikka saab, orjake (taluinimese lapsest)

pilve|tük´k <pilve|tüki, pilve|tükki> limatükk rohul ▪ ku peni sei pilvetükki, sis ütelts, et läep ullus kui koer sõi lima rohu peal, siis öeldakse, et läheb hulluks

põvva|tük´k <põvva|tüki, põvva|tükki> Hel Trv põuatükk, kõva mullakamakas ▪ suure mulla tüki, mis kõvasse om minnu, kutsutes põvvatüki Trv suuri mullatükke, mis kõvaks on läinud, kutsutakse põuatükkideks

pää|tük´k1 <pää|tüki, pää|tükki> peatükk; osa katekismusest või pühakirjast ▪ ku ma talvel kuuli lätsi, sõs mul olli joba kümme käsku kähen ja viis päätükki kui ma kooli läksin, siia mul oli juba kümme käsku selged ja viis osa katekismusest

pää|tük´k2 <pää|tüki, pää|tükki> piltl vemp, kavalus ▪ temä mõtel´, et sii päätük´k tal äste lääp Krk ta mõtles, et see vemp tal hästi läheb; nüid tal uus päätük´k mõtelt nüüd tal on uus kavalus mõeldud. Vrd temp, vimka, vinger|pus´s

run´ts|tük´k <run´ts|tüki, run´ts|tükki> ristpuud, mille külge veski tiivad ehitatakse ▪ run´tstük´k olli tett kõivuksest veski ristpuud olid tehtud kasepuust

suur|tük´k <suure|tüki, suurt|tükki> suurtükk ▪ suuretüki om sõa massine suurtükid on sõjamasinad; mia es pel´gä suuretüki mürinit mina ei kartnud suurtüki mürinaid

.süäme|tük´k <.süäme|tüki, .süäme|tükki> piltl jonnipunn, jonnakas laps ▪ om süämetük´k, muud ei tii ku jonnip ja röögip on jonnipunn, muud ei tee kui jonnib ja röögib. Vrd jonni|pulk2

tingi|tük´k <tingi|tüki, tingi|tükki> Hel mõisapõllu osa. Vt tin´g1

tük´k <tüki, tükki>
1. tükk, osa ▪ piim om peris paksus vanunu, tükki piim on päris hapuks läinud, tükki; vanal aal käüti tüki pääl, egäl talul olliv tüki tetä, vakamaa järgi vanal ajal käidi [maa]tüki peal, igal talul oli oma osa teha, vakamaa järgi. Vrd kan´t2, lap´p2, luk´k2, muts2, pala1 || üten tükin ühes tükis, üheskoos ▪ ma müüsi obese ja rakme üten tükin ma müüsin hobuse ja rakmed üheskoos. Vrd kigen, kogusehen, kogusen, summan
2. suur kogus, hulk ▪ sedä tüüd saa sääl viil tükis aass tetä seda tööd saab seal veel hulk aega teha; tük´k maad om viil minnä hulk maad on veel minna. Vrd sat´s
3. üksikese või -isend ▪ me mant lätsiv mitu tükki ärä meie juurest läks mitu inimest ära
4. koolitükk, koolist koduülesandeks antu ▪ ommenes anti meil kait´s tükki üles homseks anti meile kaks koolitükki õppida
5. temp, vigur ▪ mis tük´ke sa jälle olet tennü, kik´k külä kõnelep! mis tempe sa jälle oled teinud, kogu küla räägib!. Vrd .rut´ski, tembutus, temp1, vigur, vilbus