[MUL] Mulgi sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit

.al´pme <.alpi, albi> Hls Krk alpima, narrima; koerust tegema ▪ poisi albive kõrtsi man jälle poisid teevad jälle kõrtsi juures koerust. Vrd .iukleme, ul´andeme

edeveme <edevede, edeve> Hel edvistama ▪ ärä edevede, ole mõistlik – keeletes ku na ul´andese ära edvista, ole mõistlik – keelatakse, kui nad ulakust teevad; mis sa edevet üttelugu mis sa edvistad ühtelugu. Vrd edvisteme, epenteme, etsiteme

iir1 <iire, iirt> hiir ▪ ku iire rõugu pääl teeve pesä, sis tule õhuke tali, ku iire paeve sügäves, tali tule kül´m kui hiired rõugu pealmises osas pesa teevad, siis tuleb soe talv, kui hiired pagevad sügavale, tuleb talv külm

.iukleme <iugelde, .iukle>
1. hinkuma, hirnuma ▪ kuri obene ken iukles ja taht pääle tulla kuri hobune, kes hingub ja tahab peale tulla (st kallale tulla). Vrd irame, .iukame, .iukme
2. piltl vallatlema, koerust tegema ▪ na iukleve, teeve ulbakut nad vallatlevad, teevad ulakust. Vrd .al´pme, .kiiame, kiiserdeme, ul´andeme

joovik <joovigu ~ jooviku, joovikut> sinikas (metsamari) (Vaccinium uliginosum) ▪ joovikidest saa ääd mahla tetä sinikatest saab head mahla teha; mede suhun kasvap pal´lu joovikit meie soos kasvab palju sinikaid; joovigu aave inimese purju sinikad teevad inimese purju

jõud <jõu, jõudu>
1. jõud, jaks ▪ kel jõudu om ja ken tüüd teeve oidas egä talu man kellel jõudu on ja kes tööd teevad, [neid] hoitakse igas talus. Vrd kohm1, võhm1, võim, võn´t
2. rikkus, jõukus ▪ tal om kõva jõud, tubli jär´g ihen tal on suur jõukus, hea [elu]järg ees. Vrd .jõukus, jär´g, .küllus

keeruteme <keerute, keerude>
1. keerutama, ringitama, hööritama; keerlema ▪ keeruten sääl oma kirivese kördige keerutanud seal oma kirju seelikuga; ku kure taeva pääl keeruteve, om ärä essüne kui kured taeva all ringe teevad, on [nad] ära eksinud. Vrd keerenteme, .kiirdleme, .virrame2, ööriteme, .üüräme1
2. palmitsema, punuma, sõlmima ▪ kapla keerutets sõrme all nööri punutakse sõrmede all. Vt punume
3. piltl pööritama, ringi käima, iiveldama ▪ pää sehen akas´ keeruteme, ku ülevest alla vaadi pea hakkas ringi käima, kui ülevalt alla vaatasin. Vrd pööriteme

kidsin <kidsine ~ kidsina, kidsinet ~ kidsinat> , kitsin <kitsine, kitsinet> kidin, krigin ▪ iire teevä kidsinet seinä taga hiired teevad kidinat seina taga. Vrd kibin

.kiimame <kiimate, .kiima> Krk hullama, vallatlema ▪ küll nii noore kiimave sääl küll need noored hullavad seal; vallatust teeve, sis na kiimav [kui] vallatust teevad, siis nad hullavad. Vt .kiiame, kiiateme

kiivit <kiiviti, kiivitit> kiivitaja ▪ kiiviti teevä pesä nurme pääle kiivitajad teevad pesa põllu peale

kogisteme <kogiste, kogiste> Hls Krk kogisema, kõripõhjast häälitsema (lindudest) ▪ kana kogisteve, teeve kok, kok, kok kanad häälitsevad, teevad kok, kok, kok. Vrd kogiseme

kump <kumba, .kumpa> Hls kamp, trobikond ▪ ütte kumpa kokku eiten, piave nõu, mis na teeve jälle ühte kampa kokku kogunenud, peavad nõu, mis nad teevad jälle. Vrd kamp1, kimp, kurn1

kuulu|jutt <kuulu|jutu, kuulu|juttu> Krk kuulujutt ▪ kuulujutu teeve pal´lald alba kuulujutud teevad ainult halba. Vrd .kuuldus, kõla1, kõmu1

kuusik1 <kuusigu ~ kuusiku, kuusikut> kuusik, kuusemets ▪ miis läit´s kuusiku viirt müüdä mees läks kuusiku äärt mööda; kun noore kuusigu kasvave, teeve karu endel pesä kus noored kuusikud kasvavad, [sinna] teevad karud endale pesa

kärin <kärine, kärinet> kärin, ragin, mürin ▪ ratta röögive ku üit´s kärin rattad röögivad kärinal (teevad kärisevat häält); peni juus´k selle kärine pääle pakku koer jooksis selle mürina peale pakku. Vrd kirin, mürin, ragin, rägin, varin

käsen <käsnä, .käsnä>
1. tüügas (nahal), sünnimärk ▪ käsnä om käte pääl tüükad on käte peal. Vrd nast, tõrva|täht, tüvik
2. parasiitseen puudel ja kändudel, käsn ▪ kase käsen avites vähjä vastu kasekäsn aitab vähktõve vastu. Vrd kasu2
3. pahk, väärmoodustis puu küljes ▪ käsnäst raiuve väl´lä, teeve piipu pahast raiuvad välja, teevad piipu. Vt pahk

.lus´tus <.lus´tuse, .lus´tust> Hls lust, heameel; vallatus ▪ ulaku teeve lus´tust ulakad teevad vallatust. Vt lus´t

.lärmäme <lärmäte, .lärmä> lärmama, käratsema ▪ mehe lärmäve kõrtsin, naese laada pääl mehed teevad kõrtsis lärmi, naised laadal; koera lärmäve, kennigi om ussaian koerad lärmavad, keegi on õues. Vt .larmame, Vrd lärmitseme

mis ~ mih <mike ~ mille, miket ~ midä> mis ▪ mih-na teeve? mis nad teevad?; kott läit´s lõhki, mih ma nüid taha tetä kott läks lõhki, mis nüüd teha; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pel´läti selline koht oli, mida kardeti. Vrd mes

muudsuteme <muudsute, muudsude> Krk, muutsuteme <muutsute, muutsude> Trv
1. musitama, suud andma ▪ venelise muudsuts, ku leväl risti teeve venelased annavad [leivale] suud, kui leivale risti teevad; poiss tah´t mutku muutsute poiss tahtis muudkui musitada. Vt mudsame, mud´suteme
2. muisutama, huultega imevat häält tegema ▪ muudsut´s mokke, an´ds märki muisutas huuli, andis märku

mürä <mürä, mürä> müra, lärm ▪ kambren om laste mürä toas on laste müra; latse teeve suurt mürä ja kõla lapsed teevad suurt müra ja lärmi. Vrd kolin, kõla1, kärä, lar´m, lär´m

mütäs <müttä, mütäst> mutt (loom) (Talpa europaea) ▪ ka sa olet mütäst nännu? kas sa oled mutti näinud?; müttä teeve urge ja auke mutid teevad urge ja auke; mis einämaa ta om, mütästel puha üles lõhut mis heinamaa see on, muttidel puha üles lõhutud (st muld üles aetud). Vt müger, mütt1

nal´lateme <nal´late, nal´lade> naljatama; nalja tegema ▪ surmage ei või nal´late surmaga ei või naljatada; mehe nal´lateve jahi pääl mehed teevad jahil nalja. Vrd mokkame

niks1 <niksu, .niksu> kniks, põlvenõtkutus teretamisel või tänamisel ▪ tüdrigu teeve teretemise man niksu tüdrukud teevad teretamise juures kniksu; väiksest aol om õpat lait´s niksu lüümä väiksena on õpetatud laps kniksu tegema

pahandus <pahanduse, pahandust> , pahantus <pahantuse, pahantust> Krk
1. riid, tüli; ebameeldivus; õnnetus ▪ ka sedä pahandust nüid vaja os ollu kas seda tüli nüüd vaja oleks olnud; kurjus võtap kulbist, pahantus paast, ahnus aedast, kadedus kamrest Krk (vns) kurjus võtab kulbist, pahandus pajast, ahnus aidast, kadedus kambrist. Vrd riielus, tülü, õnnetus
2. pahategu, pahandus ▪ nemä teeve üttepuhku sedä pahantust nemad teevad ühtepuhku seda pahandust. Vrd sinat

.pikmeld ~ .pikmelt Hel jooksul ▪ aja pikmeld tegeve tuld aegamööda teevad tuld. Vrd pikku2, pikkun, pikkusen, .pikmel, .pikmen

põruteme <põrute, põrude>
1. põrutama ▪ ma põruti vastu ust rusikuge ma põrutasin vastu ust rusikaga; ärä karga kõrgest maha, põrutet jala ärä! ära hüppa kõrgelt alla, põrutad jalad ära!. Vrd põrateme
2. piltl kärkima; tõrelema ▪ ku ma põrute, sis kaove ku tina tuhka, ku na siin ulakut´ teeve kui ma kärgin, siis kaovad kui tina tuhka, kui nad siin ulakust teevad. Vrd .kär´kme1, tõreleme

ratas|sepp <ratas|sepä, ratas|seppä> Krk Hel ratassepp ▪ ratassepä teeve rattit, tõllassepp tege saan´e ja sõiduvankrit ratassepad teevad vankreid, tõllassepp teeb saane ja sõiduvankreid

rebäse|liiv <rebäse|liiva, rebäse|.liiva> rebasekarva liiv, punakaskollane liiv ▪ sii om puhas rebäseliiv, siin ei kasva midägi see on päris rebaseliiv, siin ei kasva midagi; rebäse teeve uru rebäseliiva sissi rebased teevad uru punakaskollase liiva sisse

rit´s1 <ritsi, .ritsi> prits ▪ tulekahju rit´s avit´ tuld kistute tulekahjuprits aitas tuld kustutada; latse teeve pütsikist rit´se Trv lapsed teevad putkedest pritse. Vrd vir´ts3

sinat <sinati, sinatit> Krk pahandus, ulakus ▪ latse teeve sinatit lapsed teevad ulakust; oben tei keti otsan sinatit hobune tegi keti otsas pahandust (st perutas). Vrd pahandus

sor´ts|pääsuke <sor´ts|pääsukse, sor´ts|pääsukest> Hls Krk
1. räästapääsuke (Delichon urbica) ▪ sor´tspääsukse teeve rästä alle pesä räästapääsukesed teevad räästa alla pesa. Vrd lör´ts|pääsuke
2. kaldapääsuke (Riparia riparia) ▪ sor´tspääsuke tiip pesä jõe koldaste pääle, õõse sissi kaldapääsuke teeb pesa jõe kallastele, õõnte sisse. Vt pur´ts|pääsuke, uru|pääsuke

tias <.tiase, tiast> Krk kõrvik (Galeopsis) ▪ tiase om lina sehen ja võtav käe katik kõrvikud on lina sees ja teevad käe katki; lina om tiast täüs, siin om valus kakku lina[põld] on kõrvikuid täis, siin on valus katkuda. Vrd .tiane2, tigane2

toemendus <toemenduse, toemendust> Trv toimetamine, toimetus ▪ siin om viil pal´lu toemendust tetä siin on veel palju toimetamist; köögi toemenduse ollive vanast naese tetä, nüid teeve iki kik´k süvvä köögitööd olid vanasti naise teha, nüüd teevad ikka kõik süüa. Vrd tallitus, toimetus, virtsah´t

ton´g <tongi, .tongi> pistong, tong ▪ tongi lääve katik kivi vahel, teeve pauku tongid lähevad katki kivi vahel, teevad pauku; tongi om püssin, ton´geg lastas varessit tongid on püssis, tongidega lastakse vareseid. Vrd .piston´g, tun´g2

.täädus <.tääduse, .täädust> , täädus <täädusse, täädust>
1. teade, informatsioon; teadmine ▪ ma es saa ta käest kedägi otsust ega täädust ma ei saanud ta käest mingit otsust ega teadmist; vanast tohtert es ole, inimese arstiv esi oma täädust müüdä vanasti arsti ei olnud, inimesed ravisid ise enda teadmist mööda; sii täädus om meil ammu kähen, et pulma tuleve see info on meil ammu teada, et pulmad tulevad. Vrd tääde, .täädmine
2. käsk ▪ sõs iki andas täädus, kästäs perrä tulla siis ikka antakse käsk, kästakse järgi tulla. Vt käsk
3. ebausk, kunst ▪ ku luuma tapets, süäme kõrva lõigats ärä, sii üit´s täädus iki om Krk kui looma tapetakse, südameklapid lõigatakse ära, see üks ebausk ikka on. Vrd ebä|usk, kun´ts2
4. uus teadus; teadustöö ▪ sääl ülikoolin na teeve täädust seal ülikoolis nad teevad teadustööd

tümisteme <tümiste, tümiste>
1. tümistama ▪ ei tää, mis nii tõiste rahvas sääl tümisteve, tõmbav ku üit´s tümin ei tea, mis need naabrid seal tümistavad, teevad ikka tüminat. Vrd .tüm´me
2. müristama ▪ vanamb tümistep taevan Trv (knk) taevaisa tümistab taevas (äikesest). Vt tümiseme

vibu <vibu, vibu>
1. vibupüss ▪ karjatse teeve vibusit karjased teevad vibusid; latse las´seve vibuge märki lapsed lasid vibuga märki
2. õngeritv ▪ ma lää mõtsa, tuu üte õnge vibu ma lähen metsa, toon ühe õngeridva. Vrd viba
3. hällivibu ▪ ällü vibu vaja tuvva mõtsast hällivibu [on] vaja tuua metsast

viuks interj <viuksu, .viuksu> Trv viuks, lühike viuksuv hääl ▪ kutsigu teeve joba viuks, viuks kutsikad teevad juba viuks, viuks; sii karjane viuksutep sedä pasunat iki viuks ja viuks see karjane viuksutab seda pasunat ikka viuks ja viuks

.õlpsepelt Krk hõlpsamalt, kergemalt ▪ ta mõis´t egät tüüd õlpsepelt tetä ta oskas igat tööd hõlpsamalt teha; massine teeve põllutüü õlpsepelt masinad teevad põllutöö hõlpsamalt

.ääke <.ääkse, .ääkest> Hls Krk
1. heakene, hea südamega ▪ nõnda ääkene ei või elun olla, tõise sõkuve ärä nii heakene ei või elus olla, teised sõtkuvad ära (st teevad liiga). Vt ää
2. hea, piisav ▪ ah ääke küllät, ei joole viga kedägi! ah heakene küll, ei ole viga midagi!
3. üsna palju ▪ kirikuni olli ääke maad viil minnä, tõise sõidive obestege kirikuni oli üsna palju maad veel minna, teised sõitsid hobustega. Vrd üsnä