[MUL] Mulgi sõnaraamat

pirru|tukas <pirru|.tukme, pirru|tukast> pirru põlemata ots, pirrutukk ▪ võta pirrutukmit maast tule näütses võta maast pirrutukke otsi tule süütamiseks. Vrd pirr|tukk, tuhkas

tukas <.tukme, tukast> , tuka2 <.tukme, tukat>
1. pirrulaastud, mis pudenevad peeru kiskumisel ▪ latse korjassiv tutkit maast üles lapsed korjasid peeru kilde maast ülesse; tukme ollive korvi sihen peeru killud olid korvi sees. Vrd pilbas, pirduka, pirr|tukk
2. (lõnga)ots ▪ lõnga tukme saive kokku korjat lõngaotsad said kokku korjatud; ma säe nii tukme kokku ma säen need otsad kokku. Vrd lõpp, ots1