[MUL] Mulgi sõnaraamat

.ilmume <.ilmude, .ilmu> saabuma, tulema; (trükist) ilmuma ▪ mulgi sõitun ilmup aaste sehen neli kõrda mulgi ajaleht ilmub neli korda aastas. Vrd .jõudme, tuleme

kogume <kogude, kogu>
1. koguma, ühte kohta kokku koondama; saaki koristama ▪ mis sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe mineje mis sa kogud endale veel sellest patust, sa oled ju iga päev mineja (surijast); kaara tahime enne ärä kogude, kaara lääve otsast ärä kaerad tahtsime varem ära koristada, kaera[tera]d pudenevad [muidu] maha. Vrd koristeme1, .korjame
2. säästma, tallele panema ▪ mõni kogunu terve kuu, tõise olli nädäli kogunu mõni kogunud [raha] terve kuu, teised olid nädal aega kogunud || suud kogume suud pidama ▪ sa piat oma suud kogume, mis sa larat sa pead oma suud pidama, mis sa latrad
3. kogunema, korjuma ▪ taevan akkas vihma kogume taevas hakkab vihma[pilvi] kogunema
4. kokku tulema, kogunema ▪ laada pääle koguni pal´lu rahvast laadale kogunes palju rahvast
5. (ennast) korda seadma ▪ kogu ennäst, et sa iluste väl´lä näet sea ennast korda, et sa ilus välja näed. Vrd .eht´me, .säädme

.käime ~ .käimä <käiä, käi> , .käüme ~ .käümä <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikuma ▪ ta tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema) ▪ eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm) ▪ ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käima ▪ ma käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla. Vrd .vaateme
5. läbi käima, sõbrustama ▪ mea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme2, sobitseme2, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paarituma ▪ ta om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietuma ▪ ta käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgema ▪ tii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlama ▪ laksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest) ▪ peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

.kärväme2 <kärväte, .kärvä> Krk hrv tärkama, äkki esile tulema ▪ sii miul kärväsi miili see tuli mul meelde. Vrd .tärkäme

ligineme <liginte, ligine> Hls ligineme, lähedale tulema ▪ ära liginte miule ära tule mulle ligi. Vrd ligisteme

.saama ~ .saame <saia ~ .saade, saa>
1. saama ▪ sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om (knk) sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; sai lõhut ku pää olli like otsan (knk) sai [tööd] lõhutud, nii et pea oli märg otsas (kiirest töötamisest); poisi tahav küll mu käest säpsu saia, aga ma ei anna poisid tahavad küll mu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama, jagu saama; piltl aru saama, taipama ▪ ku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis hakkab nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa; .otsa .saama surema; otsa saama ▪ täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surnud; .pihta .saama pihta saama, tabama ▪ küt´t sai jänessel pihta kütt sai jänesele pihta; .toime .saama tehtud saama, toime tulema ▪ ma sai selle tüüge toime ma sain selle töö tehtud; .valla .saama lahti saama; vallandatud saama ▪ temäl olli segädust ollu, ta sai kirjutejest valla tal oli segadust olnud [tööga], ta sai [valla]kirjutaja ametist lahti (vallandati). Vrd .jäämä
2. saadaval olema ▪ sii talu om saija see talu on saadaval (müügis)
3. saabuma, kätte tulema ▪ siu süüst ja suure jumale käest, saagu sul esi puha kik´k saama, mis sia miul ütlit sinu süüst ja suure jumala käest, tulgu sulle endale kõik, mis sina minule ütlesid; neist lõngest saa iluse kampsi nendest lõngadest saab ilusa kampsuni. Vrd tuleme
4. hankima, muretsema ▪ tüdrik olli endel uhke rõõva selgä saanu ja nüid edvis´t nendege tüdruk oli endale uhked riided selga muretsenud ja nüüd edvistas nendega. Vrd .an´kme1, muretseme, .soeteme
5. saavutama ▪ midä sa ääge ei saa, sedä ärä pahage püvvä (vns) mida sa heaga ei saavuta, seda ära pahaga püüa
6. muutuma, kujunema ▪ puder akas´ joba pehmes saame, kardule joba pehme puder hakkas juba pehmeks saama, kartulid juba pehmed. Vrd .muutume
7. jõudma, suuteline olema; pääsema ▪ mia saa selle tüüge valmis küll ma jõuan selle tööga valmis küll; nänn es saa õvve, rep´p olli kõrge vanaema ei pääsenud õue, trepp oli kõrge; ma ei saa täembe siuge üten tulla ma ei saa täna koos sinuga tulla. Vrd .jõudme, .pääsme
8. piisama, jätkuma ▪ sellest leväst saa pal´lald päeväs viil sellest leivast jätkub ainult [üheks] päevaks veel. Vt jakkume, jäkkume, .mõikame

tuleme <tulla, tule>
1. tulema, lähenedes liikuma ▪ kait´s miist tuleve kaks meest tulevad; tulden appi, panden käsi külgi! oleksid võinud appi tulla, käed külge panna!; saa nätä ka akkas lume tuleme saab näha, kas hakkab lund tulema || kokku tuleme kokku tulema, kogunema ▪ sinna matjuses tulev sugulise kokku puha sinna matusele tulevad sugulased kõik kokku; manu tuleme ligi tulema; nakkama ▪ ka mõni aigus manu tule, et sii pää nõnda valuts [ei tea,] kas mõni haigus tuleb ligi, et see pea niimoodi valutab; näol tuleme piltl kohale tulema, nägu näitama ▪ ta ei tule näole kah, ka mõne lahkame tappa om saanu ta ei näita nägu ka, kas ta mõne lahkami tappa on saanud; .perrä tuleme järele tulema ▪ sa piat esi iki perrä tuleme, ega mia siul kätte ei tuu sa pead ise ikka järele tulema, ega ma sulle kätte too; .sissi tuleme sisse tulema, tuppa tulema ▪ tule iki sissi kah! tule ikka sisse ka!; tagasi tuleme tagasi tulema ▪ tule sa ruttu tagasi jälle! tule sa ruttu jälle tagasi!; .väl´lä tuleme välja tulema; selguma; toime tulema ▪ temä tüüst ei tule väl´lä kedägi tema tööst ei tule midagi välja; küll ta üit´skõrd väl´lä tule, kes_sii kurjategije olli küll see ükskord välja tuleb, kes see kurjategija oli; ku sa omag väl´lä tulet, sõs võit peris rahulik olla kui sa omadega välja tuled, siis võid päris rahulik olla; üles tuleme avalikuks tulema ▪ kate aaste peräst tulli üles kahe aasta pärast tuli avalikuks
2. nähtavale ilmuma, esile tulema ▪ nüid akkas ein tuleme ku üit´s kahin nüüd hakkab heina pahinal tulema (heina hoogsast kasvamisest)
3. kostma, häälena tulema ▪ säält tulli äikse mürin sealt kostis äikesemürinat. Vt .kostme
4. kujunema, muutma seisundit ▪ nemä arvanu et surnu om ellu tullu või om kurivaim nemad [olevat] arvanud, et surnu on ellu ärganud või on kurivaim || kodu tuleme piltl lüpsma tulema, poegima (lehmast) ▪ lahke nüid kõtt täüs lämit piimä, lehm om kodu tullu! jooge nüüd kõht sooja piima täis, lehm on lüpsma tulnud!; .miili tuleme meelde tulema, meenuma ▪ miul tulli miili ja ütli väl´lä kah mul tuli meelde ja ütlesin välja ka
5. saabuma, kätte jõudma ▪ tulev nii pikä pimme õhtu tulevad need pikad pimedad õhtud; naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas (st sündimas). Vrd .ilmume, .saama
6. tekkima, sugenema ▪ tulli valu rindu valu tuli rindu. Vrd sugeneme, tekküme
7. tingitud olema, tulenema ▪ silma aigus iki ilmast ja tuulest tullu silma haigus [on] ikka ilmast ja tuulest tulnud; säält tulli sii kakelus ja tülü sealt tuli see kaklus ja tüli

.älpäme <älbäte, .älpä> Krk turgatama; napsama ▪ veerest mihel viiäs, ännäst ärä älbäts (rahvalaulust) kõrvalt mehele viiakse, sabast ära napsatakse. Vrd .napsame, .nilpsame, nipsateme, .näpsäme, tärgäteme || .miili .älpäme meelde tulema, meenuma ▪ sii jutt es älpä miul miili see jutt ei tulnud mulle meelde; oh_mul sõs miili älbänu oleks mul siis meelde tulnud. Vrd .ärpäme

ärgäteme <ärgäte, ärgäde> Hls turgatama, meelde tulema ▪ ma nigu ärgäti kõrra mulle nagu turgatas korra. Vrd tärgäteme, .ärpäme