[MUL] Mulgi sõnaraamat

tutt <tutu, tuttu> , tut´t <tuti, tutti> , tutu <tutu, tutut>
1. kimp, salk, tutt ▪ latse lätsive kuuli, lilli tutu kähen lapsed läksid kooli, lillekimbud käes; egä tal kedäki mõtsa ei ole, sääl om kuuse ja kase tutt ega tal eriti metsa ei ole, sel on kuused ja kasesalk. Vrd nuus´t, salk, tott, tuus´t
2. karvatutt, juuksetutt; tukk ▪ kitsil om tut´t lõvva all kitsel on tutt lõua all; ta võt´t miut tutut pidi kinni ta võtis mind tuttipidi kinni. Vrd kõder2, tit´t2, tolk1, tukk2, tuustak || lese|tutt keset otsaesist etteulatuv juuksetukk ▪ siul lesetutt otsan, jäät leses sinul [on] lesetutt otsa ees, jääd leseks

tutu vt tutt