[MUL] Mulgi sõnaraamat

ull <ullu, .ullu>
1. vaimuhaige, hull ▪ ulleg ja unteg piap üten ulume hulludega ja huntidega peab koos uluma. Vrd ullu|.miilne, vaimu|.aige
2. pöörane, sõge, arulage ▪ ka tahat mut ullus tetä võ kas tahad mind hulluks tembeldada või; sa olet peris pääst ull sa oled peast päris sõge; kirbu om ullu suvel sugeneme kirbud on pöörased suvel sigima. Vrd segäne1, ullik
3. halb, paha ▪ egä siul nüid nõnda ull ei ole ku miul ega sinul nüüd nii halvasti ei ole kui minul; nüid lää küll asi ullus nüüd läheb küll asi halvaks. Vrd paha, san´t, täbär