[MUL] Mulgi sõnaraamat

vaga <vaa ~ vaga, vaga>
1. vaikne; rahulik ▪ ilm om vaapes jäänü ilm on vaiksemaks jäänud; miu en´g om nüid vaga, ma kedägit ei tää sest minu hing on nüüd rahulik, ma ei tea sellest midagi. Vrd tasane, vagane, vagune, .vaikine
2. vaga, vooruslik ▪ olli seante vaga poiss, et ei ole tohtin änäp suguki vandu oli selline vaga poiss, et ei ole tohtinud enam sugugi vanduda; uur ei usu õiget, varas ei usu vaga Krk (vns) hoor ei usu õiget, varas ei usu vaga. Vt pühälik, vagalik
3. piltl surnud ▪ sii kurivaim olli vagas tennü tõise, är tappen see kurivaim oli vagaks teinud teise, ära tapnud; vagas lei ja vagas jäi (knk) surnuks lõi ja surnuks jäi. Vt koolu