[MUL] Mulgi sõnaraamat

koolu <koolu, koolut> Hls Krk
1. surnu ▪ mia pelgä koolut ma kardan surnut; sii makap koolut magamist (knk) see magab kui surnu. Vrd kadunuk, .kuulje, mullaline, .surnu
2. piltl väga kõhn olend ▪ parep om söönü süütä ku koolu kosute (vns) parem on söönut sööta kui kõhna kosutada. Vrd .luu|kerip, luu|vari