![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
Leitud 8 artiklit
sõlme|vahe <sõlme|vahe, sõlme|vahet> sõlmevahe, kahe sõlme vaheline osa taime varrel ▪ ku rügä pää tupest väl´lä ai, üte sõlmevahe ta sirgusi viil pikepes Krk kui rukis pea tupest välja ajas, ühe sõlmevahe ta sirgus veel pikemaks
sõna|vahe <sõna|vahe, sõna|vahet> Krk sõnavahetus, vaidlus, riid ▪ neil es ole kedägi sõnavahet, aga Tiinage es saa na läbi neil ei olnud mingit sõnavahetust, aga Tiinaga ei saanud nad läbi; kun na ulganti kogusen, sääl tule iki sõnavahet kus nad hulgakesi [on] koos, [siis] seal tuleb ikka sõnavahetust ette. Vrd vaielus
vahe <vahe, vahet>
1. vahe, erinevus ▪ vellel ja vellel om suur vahe vennal ja vennal on suur vahe (vennad võivad väga erinevad olla)
2. vahemaa, kaugus ▪ Lilli ja Nuia vahet om viistõisku versti Lilli ja Nuia vahe on viisteist versta; ma ole mitu aastet sedä vahet sõkkun (knk) ma olen mitu aastat seda vahet sõtkunud (st käinud). Vrd maa
3. vaheaeg, paus ▪ piam raasik vahet kah! peame natuke vahet ka!; ku ta sõimam akkas, sõs ei ole uu egä oobi vahet (knk) kui ta sõimama hakkab, siis ei ole hoo ega hoobi vahet; miul om nüid ää lühikse vaheg lehm, kait´s nädält olli pal´t kinni minul on nüüd hea lühikese vahega lehm, kaks nädalat oli ainult kinni (st piimaand katkes vaid kaheks nädalaks enne poegimist)
4. vahekord, suhe ▪ kes nende vahet tääd, kudas na sääl eläv kes nende suhteid teab, kuidas nad seal elavad
vahe|pala <vahe|pala, vahe|pala ~ vahe|pala, vahe|palla Hel> vahepala, kerge eine suuremate söögikordade vahel ▪ enne lõunet anti vahepala kah enne lõunasööki anti vahepala ka
vahe|pääl Trv vahepeal, vahel ▪ pernaine läit´s vahepääl kodu lehmä nüsmä perenaine läks vahepeal koju lehma lüpsma; mede einämaa olliv suurtii ja jõe vahepääl meie heinamaad olid maantee ja jõe vahel. Vt vahel1
vahe|sein vt sein
vahe|täüs <vahetävve, vahetäüt> üks käärpuu vahe (kanga käärimisel) ▪ mul om kolm käär´bu kõrda ja üits vahetäüs pääle Krk mul on kolm käärpuu korda ja üks käärpuuvahe peale
üte|vahe Krk üksvahe, vahepeal; ükskord ▪ ütevahe olli sügüse ää ilm üksvahe oli sügisel hea ilm; arakmarja ja karumarja, ütevahe kat´tev na ärä, allitus tulli pääle punased sõstrad ja karusmarjad, vahepeal kadusid nad ära, hallitus tuli peale. Vrd üit´s|kõrd, üte|kõrra, üt´s|kõrd