[MUL] Mulgi sõnaraamat

.vandme ~ .vandma <.vandu, vannu>
1. tõotama ▪ ma või vandu, et sii om õige jutt ma võin tõotada, et see on õige jutt; vannu miul, et sa ei võlsi! vannu mulle, et sa ei valeta!. Vrd .tõoteme, .vanme
2. vanduma, kiruma ▪ mis sa iki vannut, latse kulleve mis sa ikka vannud, lapsed kuulavad; ärä akka jälle miut vandma! ära hakka jälle mind kiruma!. Vrd kirume1, .ras´me1, sajateme, .siuname