[MUL] Mulgi sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

jumal <jumale, jumalet ~ jumale, jumalt> , jummal <jummale, jummalet ~ jummale, jummalt>
1. jumal, taevaisa ▪ jumal om tervist andan ja jõudu jumal on tervist ja jõudu andnud; palusi küll jumale nimel, aga ta mitti es anna palusin küll jumala nimel, aga ta ei andnud mitte; ku tüüst müüdä minti, sis iki „jumal appi“, vasta „avide jumal“ kui tööst mööda mindi, siis [öeldi] ikka „jumal appi“, vastu [öeldi] „aita, jumal“ (st kui töötavatest inimestest mööda mindi). Vrd .luuje, .taeva|esä
2. jumaluke (emotsionaalsetes ütlustes) ▪ os_sa suur jumal, tule esi mul appi! oh sa suur jumal, tule ise mulle appi!; jumal paraku seast elu, ei kõlba sii koekile jumal hoidku sellist elu, ei kõlba see kuhugi; jumal tenät, miu emä kasvat´ miu iluste üles jumal tänatud, minu ema kasvatas mu ilusasti üles

jupat´s <jupatsi, jupatsit> lühike inimene või loom, jupats ▪ miul tulli üit´s jupat´s miis us´saian vasta mulle tuli üks väike mees õue peal vastu. Vrd .jun´lane, jun´n, jupak, jup´s

.juuskme <joosta ~ .juuske, joose>
1. jooksma, kiirete sammudega liikuma ▪ sõa aal joosiv naese ja latse mõtsa pakku sõja ajal jooksid naised ja lapsed metsa peitu; laits juus´k läve pääle emäl vasta laps jooksis emale lävele vastu
2. paaritama, paarima ▪ tää, ka ta joosnus sai, ei otsi änäp [ei] tea, kas ta [lehm] paaritatud sai, ei otsi enam [pulli]. Vrd jooseteme, joosuteme
3. voolama ▪ kait´s oja joosive sinna ves´ke järve kokku kaks oja voolasid sinna veski järve kokku. Vrd .vuulame

.jõnglane <.jõnglase, .jõnglast> Pst väike laps, jõmpsikas; jõnglane, (sõnakuulmatu) poiss ▪ tillikse jõnglase tullive tii pääl vasta väiksed lapsed tulid tee peal vastu. Vrd jõm´m1, jõmmer|kan´t, jõmpsik, jõngerman´n, jõn´k1

koljan´t <koljandi ~ koljanti, koljantit> Krk koljat ▪ meil tulli tii pääl vasta miis nigu koljan´t meile tuli tee peal vastu mees nagu koljat. Vt kol´lat

kõliseme <kõliste, kõlise>
1. helisema, kõlisema ▪ kõrre kõllatse ja libeve, ku kõliseve vahest kõrred [on] kollased ja libedad, nagu kõlisevad vahel. Vrd kiliseme
2. kajama, kõlama ▪ vahest karjalatse uiksiv üit´s tõisi nigu mõts kõlisi vasta vahel karjalapsed huikusid üksteist, nii et mets kajas vastu. Vrd kajame, kolame1, kõlame

kõlts3 <kõltsu ~ kõldsu, .kõltsu> Trv
1. kõlks, kõlksatus ▪ esä pan´ds vikatige kõldsu vasta kivi isa lõi vikatiga kõlksu vastu kivi. Vrd kõk´s1, kõksak, kõlak
2. piltl hoop, löök ▪ an´ds ää kõltsu laasile külgi andis hea hoobi klaasi pihta. Vrd kolak1, .kõhkam1, kõm´m1

kõrvenik <kõrvenigu ~ kõrveniku, kõrvenikut> Krk põlendik, põlenud mets ▪ mul tulli kõrvenik vasta mulle tuli põlenud mets vastu (st jõudsin põlenud metsa äärde). Vrd palandik, palanik

köötsäk <köötsägu ~ köötsäku, köötsäkut> Krk küürakas, köötsakas ▪ miul tulli vasta üit´s köötsäk mutike mulle tuli vastu üks küürakas mutike. Vrd kööbäk, kühmäk, kürsäne, küüräk

.liipadi-.laapadi Hls Krk liipadi-laapadi, jalgu lohistades ▪ ta tulli liipadi-laapadi miul vasta ta tuli liipadi-laapadi mulle vastu

nohiseme <nohiste, nohise> nohisema, nahisema ▪ magaje nohisep sängin magaja nohiseb voodis; ta es vasta mul kedäki, pal´t nohisi enne ta ei vastanud mulle midagi, ainult nohises vastu. Vrd nahiseme, nasiseme, nosiseme

nõmm <nõmme, .nõmme>
1. nõmm ▪ nõmme pääl om pal´lu pusasit nõmmel on palju usse. Vrd nõmmik, palu
2. kanarbik ▪ nõmme äitsneve vasta sügist kanarbik õitseb sügise alguses. Vt kana|arjak, kanermu

par`.laksti Krk laksti, parlaksti ▪ lei rus´kage ku parlaksti vasta lauda lõi rusikaga kui parlaksti vastu lauda. Vrd .põrdi

pime|kana <pime|kana, pime|kana>
1. nlj pimekana, tähelepanematu ▪ oh sa pimekana, ka sa es näe kes siul vasta tulli! oh sa pimekana, kas sa ei näinud, kes sulle vastu tuli!. Vt pime|luum, Vrd tähele|panemede
2. piltl pimesikk Pst ▪ pimekana mängits nõnda, et ütel seotas pää kinni - sis akkap püündme pimekana mängitakse nii, et ühel seotakse pea kinni (nii et ei näe) - siis hakkab püüdma (teisi). Vt pime|sikk, pimme|sikk

.päine2 <.päise, .päist> pealine, päine ▪ vasta tulli alli päine mutike vastu tuli hallipäine mutike || kahu|.päine kahupäine ▪ neil ollive kik´k latse kahupäise neil olid kõik lapsed kahupäised; .kiila|.päine kiilaspäine ▪ vanempe mehe om sageste kiilapäise vanemad mehed on tihti kiilaspäised; kähär|.päine käharpäine ▪ müüdä juus´k üit´s kähärpäine poisik mööda jooksis üks käharpäine poisike

.rauteme <.raute, .raude>
1. rautama ▪ märä tulli ärä raute mära tuli ära rautada. Vt ravvateme, .ravvuteme
2. piltl tuliselt vastu vaidlema ▪ vana Ann raut´s vasta, et sii ei ole ninda vana Ann vaidles vastu, et see ei ole nõnda. Vt .vaidleme, .võidleme

rohi2 ~ roht2 <rohu, .rohtu Trv> , rohi <rohi, rohi Krk> arstirohi, ravim; mingi ravivõte või profülaktiline abivahend ▪ a midägi rohtu ei ole selle uisa salvamise vasta aga mingit rohtu ei ole selle ussi hammustamise vastu; Ants ütelnu Vanapaganel, et ma lää ärä rohi tegeme endäl Ants öelnud Vanapaganale, et ma lähen endale arstirohtu tegema; me tei mitu jagu rohi ma tegin mitu jaotäit rohtu; surmal ei joole rohi kedägi (vns) surma vastu pole mingit rohtu. Vrd pil´l4, vastus2

russak <russagu ~ russaku, russakut> prussakas ▪ russakide vasta ei oleki rohi prussakate vastu ei olegi rohtu. Vrd karagan´n, karakantsik, kuld|kuvve|miis

sugu|sel´ts <sugu|seltsi, sugu|.seltsi> suguselts, suguvõsa ▪ terve sugusel´ts olli vasta, aga ta es jätä tat terve suguvõsa oli vastu, aga ta ei jätnud teda; mia ole selle sama suguseltsist ma olen sellest samast suguvõsast. Vrd sugukond, sugu-summ, sugu|võsa, summ1, vah`miil´

tere tere, tervitussõna ▪ ütel´, et tere Jüri, tõine vasta, et egä mia Jüri ei oole ütles, et tere, Jüri, teine vastu, et ega mina Jüri ei ole; ta es ütle tere ommukut kah mitti ta ei ütelnud tere hommikust ka mitte; meil teretev: tere ommukult! tere lõunest! tere õhtult ~ õhtust! Krk meil teretatakse: tere hommikust! tere lõunat! tere õhtust!

tirdsuteme <tirdsute, tirdsude> Krk sortsutama; tirtsutama ▪ peni tirtsut´ egä aialipi vasta koer sortsutas iga aialipi vastu; kik´k rõõva om är tirdsudet kõik riided on ära tirtsutatud (vähehaaval ära määrimisest). Vrd sirtsuteme, .sor´tsme

tok´s <toksi, .toksi> Krk toks (helist), toksimine; müks ▪ ta an´d üte toksi mul vasta külgi ta andis ühe müksu mulle vastu külge. Vrd mük´s1, naks, pok´s, põks, tõk´s

tolgen´d <tolgendi, tolgendit> Trv
1. tolk, tomp ▪ tolgendi ollive puha kanga pääl tombud olid kõik kanga peal. Vt tolk1, Vrd jom´p, jõm´p1, tom´p, ton´k
2. kaltsakas ▪ üit´s egävene tolgen´d tulli miul vasta üks igavene kaltsakas tuli mulle vastu; jusku va tolgen´d kõnnip pääle justkui va kaltsakas kõnnib pealegi. Vrd kalberd, kalbus2, kaltsak, tolgendis, tolgendus

tugeme <tugede, toe> nõjatuma, toetuma; toetama ▪ ma toe sel´lä vasta ahju ma panen selja vastu ahju. Vrd .nõateme2, .toeteme || tagasi tugeme tagasi toetama, viltuvajunud seina tugedega õigeks lükkama ▪ ku sein mudku vajup, sis tulep tagasi tugede kui sein muudkui vajub, siis tuleb tugeda tagasi õigeks lükata

täs´s <tässi, .tässi>
1. väike krimpsus asi, näss ▪ sii olli tillike tässike see oli tilluke nässike; tässis õigats vanamiis ja nuur ka, ku ta õige väike om nässiks kutsutakse vanameest ja noort ka, kui ta õige väike on. Vrd käs´s, kös´s, nas´s, näs´s
2. piltl vana inimene, rauk ▪ miul tulli vasta üits vanamehe täs´s mulle tuli vastu üks vanamehenäss. Vt täts, Vrd kon´ks2, kõps1, päk´s2, ron´ks2

tödiseme <tödiste, tödise> Hel ebaselgelt rääkima, pobisema ▪ ta tödisi midäki vasta, ma es saa äste aru ta pobises midagi vastu, ma ei saanud hästi aru. Vrd mogiseme, nämmuteme, pobiseme, pogiseme, töniseme

vaheldeme <vahelte, vahelde> Hls vahetama ▪ ma vahelde villa lõnga vasta ma vahetan villad lõnga vastu. Vt vaheteme

.vastame1 <vastate ~ vastade, .vasta> vastama ▪ ma ei mõista kedägi vastate ma ei oska midagi vastata. Vrd .kostme

.vastame2 <vastate ~ vastade, .vasta> vastutama ▪ las ta tetä, küll oma nahk vastas (knk) las ta teeb, küll oma nahk vastutab; küll ta esi selle süü iist vastas, egä mea temä süüdü ei vasta küll ta ise selle süüteo eest vastutab, ega mina tema süüd ei kanna; mis joonu pää tennu, sedä tark pää pia vastame (vns) mis purjus pea teinud, selle eest kaine pea peab vastutama. Vrd vastuteme

.vastame3 <vastate ~ vastade, .vasta> vastu seisma ▪ ku ves´ke om oru veere pääl, sis vastap tuule ära Krk kui veski on oru serval, siis seisab tuulele vastu (st püüab tuule kinni)

vihadus <vihaduse, vihadust> Trv viha ▪ sii vihadus om tal pääle pant miu vasta see viha on tal minu vastu peale pandud. Vrd viha, vihastus

viht <viha, .vihta> saunaviht ▪ mul tule pal´lu vihtu tetä mul tuleb palju saunavihtu teha; lääme mõtsa viha lehessile! lähme metsa vihaoksi tooma!; kase lehestege ja vihage ike värmits mune kaselehtedega ja vihaga ikka värvitakse mune || rohi|viht rohuviht ▪ mõne tõve vasta tetäs rohivihta mõne haiguse vastu tehakse rohuvihta

värmeteme <värmete, värmede> Hls sätendama ▪ ommugu värmeten lumi silmi vasta hommikul [oli] lumi sätendanud vastu silmi. Vrd .kiilame, sädenteme, sätenteme

õlakas <õlaka, õlakat ~ õlakase, õlakat> Trv õlakas, laiaõlgne ▪ miul tulli üit´s ilus õlakas miis´ vasta mulle tuli üks ilus õlakas mees vastu. Vrd õlaline

ääleteme <äälete, äälede> Hls Krk hääletama; valima ▪ õitsel mineje ääletide ütenkuun õitsile minejad hääletati üheskoos; tõistre peremiis äälet´ miu vasta naabriperemees hääletas minu vastu; sõs lätsiv rahvas ääletem siis läks rahvas valima. Vrd valime

.ühmäme1 <ühmäte ~ ühmäde, .ühmä> pomisema, kohmama, ühmama ▪ taat´ ühmäs´ vastu ütelte taat kohmas [midagi] vastu öelda; sulane is´t pengi pääl ja ühmäs´ midägi vasta sulane istus pingil ja kohmas midagi vastu; ta ei ühmägi sulle vastu, loe seinäle või temäle, sii üit´s kik´k ta ei ühmagi sulle vastu, loe seinale või temale, see [on] ükskõik. Vrd .kohmame, mühäteme, ühmäteme

üle|.kohtune <üle|.kohtuse, üle|.kohtust ~ üle|.kohtutse, üle|.kohtust> ülekohtune ▪ küll ollive vanempe vellekse noorempe vasta ülekohtuse küll olid vanemad vennad noorema vastu ülekohtused; sii abieluinimene om üits ülekohtune inimene, kes_si omal armukest pidä see abieluinimene on üks ülekohtune inimene, kes endal armukest peab. Vrd üle|.kohtuline