[MUL] Mulgi sõnaraamat

käruteme1 <kärute, kärude> käruga vedama, kärutama ▪ liiva an´ds peris kärute liiva andis päris käruga vedada (oli raske); kärute kodu einäkot´t käruta koju heinakott

.käär´me1 <.kääri, kääri>
1. kangalõime käärpuudele vedama ▪ ma käärsi kanga ärä ma käärisin kanga ära. Vrd .küür´me2
2. üles või alla keerama ▪ ku sa mõsu läet mõskme, kääri käüsse üles! kui sa pesu lähed pesema, kääri käised üles!. Vrd .käändme

.küüt´me <.küüti, küüdi>
1. sõidutama, küütima, vedama ▪ kel täempe om aiga sedä last küüti kellel täna on aega seda last sõidutada. Vrd sõiduteme, vedäme2
2. (sisse) ajama, pressima ▪ mia ole küllält käpäge küütin üskit sissi ma olen küllalt käega pressinud tuulamata vilja sisse (rehepeksul). Vt .res´me

liiberteme <liiberte, liiberde> liipama, jalgu järel vedama ▪ vanamiis liibert´s edesi Hls vanamees liipas edasi. Vrd .kõnkame, .küükäme, .küüpäme, .liipame

.liipame <liibate, .liipa> , .liipäme <liibäte, .liipä> liipama, jalgu järel vedama ▪ ta liibas´ jalgu perän ta vedas jalgu järel; raasikse lümpäp, sis liipäp Hls natuke lonkab, siis liipab. Vrd .kõnkame, .küükäme, .küüpäme, liiberteme

lomberdeme ~ lomberteme <lomberte, lomberde> komberdama; jalgu järel vedama ▪ vana miis läit´s lomberden vana mees läks komberdades. Vrd kamberdeme, komberdeme, kõmberteme, lamberteme, lämberdeme

roomelteme <roomelte, roomelde> Krk roomama; jalgu järel vedama ▪ ta roomelts palki müüdä edesi ta roomas palki mööda edasi; ta roomel´t jalgu perän ta vedas jalgu järel. Vrd .kuupame, mäkerdeme, .ruumame

sirgeldeme2 <sirgelte, sirgelde> Trv sirgeldama, hooletult kriipse vedama ▪ kes tääp mis ta sääl sirgeldep kes teab, mis ta seal sirgeldab. Vrd sirgendeme

.tin´me ~ .tin´ma <.tinni, tinni> Trv kandma, vedama ▪ tal olli suur kot´t tinni tal oli suur kott vedada. Vrd .kanme, turime

.tõmbame <tõmmate, .tõmba>
1. tõmbama, vedama ▪ ma tõmba kaplu müüdä ta ende manu ma tõmban ta nööre mööda enda juurde. Vrd .tuume, .vinname, vedäme2 || .aisu .tõmbame nuusutama ▪ oben tõmbas karu aisu hobune tunneb karu lõhna; .enge .tõmbame hinge tõmbama, puhkama ▪ mea tulli ärä, miust jäie ta enge tõmbame mina tulin ära, minust jäi ta hinge tõmbama; ette .tõmbame ette tõmbama ▪ liidi sehen suur auk, sinna vaja savi ette tõmmate pliidi sees [on] suur auk, sinna vaja savi ette tõmmata; .kinni .tõmbame kinni tõmbama; nõeluma ▪ es ole aiga ilusti kohente, vähä tõmmassi kinni ei olnud aega ilusti kohendada, natuke nõelusin kinni; kohut .tõmbame kohut käima ▪ sii muud ei tii ku puhast kohut ta tõmbas see muud ei tee, kui käib kohut; .lõhki .tõmbame lõhki tõmbama ▪ peris kahju siust, et siul perse lõhki tõmmati päris kahju sinust, et sul tagumik lõhki tõmmati; maha .tõmbame maha tõmbama; niitma ▪ täempe tõmmassim suure tüki einä maha täna niitsime suure tüki heina maha; .pääle .tõmbame peale tõmbama; äestama ▪ visati seemel´ maha, tõmmati ägläge pääle visati seeme maha, tõmmati äkkega peale; tagasi .tõmbame tagasi tõmbama ▪ tah´ts küll tagasi tõmmate sõna, väl´lä tulli iki (knk) tahtis küll tagasi tõmmata sõna, [aga] tuli ikka välja; täüs .tõmbame täis sööma, täis jooma; purju jooma ▪ nüid om ninda täüs tõmmanu ennäst nüüd on nii täis söönud ennast; lääve kõrtsi ja tõmbav ennäst täüs lähevad kõrtsi ja joovad ennast purju; valu .tõmbame peksma ▪ ma tõmmassi neil valu ma andsin neile peksa; .vastu .tõmbame vastu tõmbama ▪ os miul sedäsi juhtunu, ma os tõmmanu tal vastu oleks mul sedasi juhtunud, ma oleks talle vastu tõmmanud (st vastu löönud); ärä .tõmbame ära tõmbama; kõhnaks jääma; kahanema, vähenema ▪ nüid om ta ärä tõmmanu nindagu ruuts jääss kõhnas nüüd on ta kokku tõmmanud, nagu roots jääb kõhnaks; siante kuju ja kuum, lehmil tõmbas piimä ärä selline kuiv ja kuum [ilm], lehmadel tõmbab piima ära; üle .tõmbame üle tõmbama; värvima ▪ mia lassi ende maja vähä üle tõmmate ma lasin enda maja veidi üle värvida
2. käega libistama, siluma ▪ tõmmas´ käege üle näo tõmbas käega üle näo. Vrd silume, .suime
3. lööma ▪ sii olli sõnnigu argige tal tõmmanu müüdä sel´gä see oli sõnnikuhanguga talle mööda selga löönud. Vrd .lüümä, materdeme, .nihvame, .nähväme, tagume
4. selga panema, kätte või jalga panema ▪ tõmba jak´k selgä! pane jakk selga!. Vrd .viskame
5. kõvasti töötama, rassima ▪ mia ilmast ilma urma ja tõmba ja tii ma ilmast ilma rühman ja tõmban ja teen. Vrd .ras´me2, .urmame
6. ihuma ▪ väit´s taht terite, tõmba tat vähä kivi pääl nuga peab teritama, tõmba teda vähe kivi peal [käial teravaks]. Vt ihume
7. pühkima ▪ põrmat taht är tõmmate põrand tuleb ära pühkida
8. lüpsma ▪ ma lää tõmba lehmä ärä ma lähen lüpsan lehma ära. Vt .nüsme, Vrd sõõruteme, tilguteme
9. varastama ▪ ku ta iki manu saa, sõs ta tõmbas mudku kui ta ikka juurde pääseb, siis ta muudkui varastab. Vt varasteme
10. hammustama, kiskuma ▪ os_sa kurivaim, koer tulli amba irvi tõmbamen oh sa kurivaim, koer tuli hambad irevil hammustama. Vt ammusteme
11. tahenema, tõmbama ▪ levä ei tõmba suguki, ahi olli jahe leivad ei tahene sugugi, ahi oli jahe; laseme seista raasike, sis tii tõmbas laseme seista natuke, siis tee tõmbab. Vt taheneme
12. piltl ringi hulkuma, aelema ▪ sii jälle temä mihege tõmbas see aeleb jälle tema mehega. Vt .aame, .aeleme
13. piltl taga rääkima ▪ küll siut tõmmats taga sel´lä küll sind räägitakse taga. Vrd laksuteme, .siuname
14. piltl riidlema, tülitsema ▪ tõmbave kakelust ilmast ilma tülitsevad ilmast ilma. Vrd .täksleme, tülime, tülitseme, tülüteme

vedäme2 <vedäde, via ~ vea>
1. vedama, enda järel tõmbama ▪ obene vedäs´ vangert hobune vedas vankrit; temäl vedä sii elu iki tagaspidi (knk) temal veab see elu ikka tagurpidi (st läheb halvasti). Vrd .küüt´me, .tõmbame || kangast vedäme kangast käärima ▪ vanast käärpuid es_ole, sõs veeti seinä pääl kangast vanasti käärpuid ei olnud, siis kääriti seina peal kangast; kiilt vedäme keelt peksma ▪ temä om küll kiilt vedänu tema on küll keelt peksnud; .kihla vedäme kihla vedama ▪ nemä vedäsiv kihla mõne asja pääle nemad vedasid kihla mõne asja peale; .vinga vedäme pilvitama ▪ päe kat´te ärä, ta nagu vinga veap päike kadus ära, [ilm] nagu pilvitab (kui ähvardab sadama hakata); .silmi vedäme viirastust nägema ▪ inimesel veets silmi, sellel ei ole terve veri inimene näeb viirastust, sellel ei ole terve veri; ümmer vedäme petma ▪ temä om miut küll ümmer vedänu tema on mind küll petnud
2. kaupa või koormat kuhugi toimetama ▪ ommen saa akade sõnnikut vedäme homme saab hakata sõnnikut vedama; kalu veets võrkege kalu veetakse võrkudega; lääme elet vedäme! lähme rukkeid koju vedama!
3. tassima, kandma ▪ ma via pangiga kajo mant vett kodu ma vean pangega kaevu juurest vett koju. Vrd .tas´me, .tin´me