[MUL] Mulgi sõnaraamat

sika|veri <sika|vere, sika|verd> Hls Krk sokuveri, ravim nõiduse vastu ▪ arjukse tõive vanast sikaverd rändkaupmehed tõid vanasti sokuverd (nõiduse vastu)

veri <vere, verd> veri ▪ ku aadert lasti, sõs lasti soone siist soone verd kui aadrit lasti, siis lasti [vere]soone seest sooneverd; ta olli tume verege piltl ta oli tumedat verd; temä om nõrga vereg, temä ei või kedägi nätä eläje tapmist egä piltl tema on nõrga verega, tema ei saa midagi näha, looma tapmist ega [midagi]

veri|ammas <veri|.amba, veri|ammast> Trv piltl koll, tont ▪ võeti üdsi suhu, ku lait´s nägi, sis olli veriammas võeti süsi suhu, kui laps nägi, siis oli verihammas. Vrd kol´l, kol´u|mat´s, mumm2, ton´t, toosu

veri|ein <veri|einä, veri|.einä> verihein, harilik raudrohi (Achillea millefolium) ▪ veriein võtap vere kinni verihein võtab vere kinni; verieinä tii kaotep ärä veresoonte lubjatemise raudrohutee kaotab ära veresoonte lupjumise. Vt raud|rohi

veri|karas´k <veri|karaski, veri|karaskit> verileib ▪ nän´n panni verikaraski ahju vanaema pani verileiva ahju. Vrd veri|kuuk´, veri|leib, veri|vom´m

veri|kuuk´ <veri|koogi, veri|.kuuki> Hel verileib ▪ verikoogi taina sissi segäts verd verileiva taigna sisse segatakse verd. Vrd veri|karas´k, veri|leib, veri|vom´m

veri|käk´k <veri|käki, veri|käkki> verikäkk ▪ mihklepäeväs tetti iki verikäk´ke mihklipäevaks tehti ikka verikäkke. Vrd vere|käk´k

veri|leib <veri|leivä, veri|.leibä> Trv verileib ▪ verileivä kõrva võets rõõska piimä verileiva kõrvale võetakse rõõska piima. Vrd veri|karas´k, veri|kuuk´, veri|vom´m

veri|or´st <veri|orsti, veri|.orsti> verivorst ▪ veriorsti panti aita vil´läkirstu seismä verivorstid pandi aita viljakirstu seisma

veri|paise <veri|.paisme, veri|.paismet ~ veri|.paise, veri|paiset> väike paise, verevalum ▪ väike veripaise om, punetep ja veri tulep sissi väike verevalum on, punetab ja veri tuleb sisse. Vt paise1

veri|punatse pl <veri|punatside, veri|punatsit> Krk veripunased, kartulisort ▪ kas sa veripunatsit kah maha pannit? kas sa veripunaseid kartuleid ka maha panid?

veri|sar´v <veri|sarve, veri|.sarve> Krk piltl vilets, laisk ▪ ää är´g süümä, verisar´v vedäme (knk) hea härg sööma, vilets vedama

veri|sul´g <veri|sule, veri|.sul´ge>
1. verisulg, sulg, mis pole veel välja arenenud ▪ nii om verisule, mis sulges ei ole viil kasunu need on verisuled, mis sulgedeks ei ole veel kasvanud. Vt sul´g1
2. piltl noor, kogenematu ▪ küll na sõs õpiv ja targepes lääve, ku na verisul´gest väl´lä lääve küll nad siis õpivad ja targemaks lähevad, kui nad verisulist välja kasvavad (kogenematute inimeste kohta)

veri|suul <veri|soola, veri|.suula> verisool, eelsool ▪ räime pannas edimelt verisuula, võets väl´lä verisoolast, pannas peris suula räimed pannakse esmalt verisoola, võetakse välja verisoolast, pannakse päris soola. Vt suul

veri|toores <veri|.tuure, veri|toorest> veritoores, täiesti toores ▪ es saa einäl midägi tetä, peris jumale veritoores alle ei saanud heinale midagi teha, päris jumala veritoores alles (hein oli koristamiseks liiga märg); mis_sa verituurit osse palutet! mis sa veritooreid oksi põletad!. Vt toores

veri|.vaindlane <veri|.vaindlase, veri|.vaindlast> , veri|.vaindlen <veri|.vaindlese, veri|.vaindlest> Krk verivaenlane ▪ ossa pimme verivaindlen, jätä mul ommetig järgi! oh sa pime verivaenlane, jäta mind ometi rahule!. Vt .vaindlane

veri|.vaindlen vt veri|.vaindlane

veri|vil´l vt vil´l2

veri|vom´m <veri|vommi, veri|.vommi> Hls Krk verileib. Vt veri|leib