[MUL] Mulgi sõnaraamat

vilu <vilu, vilut>
1. vilu, jahe ▪ ilm om nõnda vilus lännü ilm on nii jahedaks läinud; ku tules vilut ilma, et kuum ei kõrvede kui tuleks vilu ilma, et kuum ei kõrvetaks. Vrd vari, vile2, vilukas, vilune
2. varjuline, päiksepaisteta ▪ me otsim vilut aset, lääme vilu kottel me otsime varjulist aset, lähme varjulisse kohta; mine villu mõtsa ala päevä käest! mine metsa alla päikese käest varju!. Vrd varjuline, varjune