Leitud 1 artikkel
hein <heina, heina, heinade ja heinte, heinu>
ÕS2018 hein
heinakas
<kas heinaka, heinakat, heinakate, heinakaid>
<kas heinaka, heinakat, heinakate, heinakaid>
‣ heinarohke
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
(F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" 1893)
heinaline
<line heinalise, heinalist, heinaliste, heinalisi>
<line heinalise, heinalist, heinaliste, heinalisi>
ÕS2018 heinaline
heinane
<ne_1 heinase, heinast, heinaste, heinaseid>
<ne_1 heinase, heinast, heinaste, heinaseid>
‣ heinaga kaetud, heinasegune, heintega koos
("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
heinang
<ng_1 heinangu, heinangut, heinangute, heinanguid>
<ng_1 heinangu, heinangut, heinangute, heinanguid>
‣ heina-aeg
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
heinatama
<tama_1 heinatan, heinatasin, heinatas, heinatagu, heinataw, heinatanud, heinatada, heinataja, heinatatama, heinatatakse>
<tama_1 heinatan, heinatasin, heinatas, heinatagu, heinataw, heinatanud, heinatada, heinataja, heinatatama, heinatatakse>
‣ heina täis kasvatama
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
