Leitud 1 artikkel
 kohu <kohu, kohu, kohude, kohusid>
‣ keemine, kerkimine, käärimine, vahutamine; ärevus
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
 kohuma
 <uma kohun, kohusin, kohus, kohugu, kohuw, kohunud, kohuda, kohuja, kohutama, kohutakse>  kohunema
 <nema kohunen, kohunesin, kohunes, kohunegu, kohunew, kohunenud, kohuneda, kohuneja, kohunetama, kohunetakse> ‣ käärides kerkima, kohuma; end täis puhuma, tursuma
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
 kohutama1
 <tama_1 kohutan, kohutasin, kohutas, kohutagu, kohutaw, kohutanud, kohutada, kohutaja, kohutatama, kohutatakse>  kohutamisi 
näide:  kohutamisi rääkima
‣ upsakalt, täispuhutult
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
 kohutus1
 <tus kohutuse, kohutust, kohutuste, kohutusi>  kohuwal (tänapäevakuju: kohevil) 
 ebasoovitav:  kohuwel 
näide:  kohuwal kass jooksis, kohuwal olema
 kohuwale (tänapäevakuju: kohevile) 
 ebasoovitav:  kohuwele 
näide:  koer tõmbas karwad kohuwale, kohuwale tõmbama