Leitud 1 artikkel
kohu <kohu, kohu, kohude, kohusid>
‣ keemine, kerkimine, käärimine, vahutamine; ärevus
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kohuma
<uma kohun, kohusin, kohus, kohugu, kohuw, kohunud, kohuda, kohuja, kohutama, kohutakse> kohunema
<nema kohunen, kohunesin, kohunes, kohunegu, kohunew, kohunenud, kohuneda, kohuneja, kohunetama, kohunetakse> ‣ käärides kerkima, kohuma; end täis puhuma, tursuma
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kohutama1
<tama_1 kohutan, kohutasin, kohutas, kohutagu, kohutaw, kohutanud, kohutada, kohutaja, kohutatama, kohutatakse> kohutamisi
näide: kohutamisi rääkima
‣ upsakalt, täispuhutult
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kohutus1
<tus kohutuse, kohutust, kohutuste, kohutusi> kohuwal (tänapäevakuju: kohevil)
ebasoovitav: kohuwel
näide: kohuwal kass jooksis, kohuwal olema
kohuwale (tänapäevakuju: kohevile)
ebasoovitav: kohuwele
näide: koer tõmbas karwad kohuwale, kohuwale tõmbama