Leitud 2 artiklit
kolgutama
<tama_1 kolgutan, kolgutasin, kolgutas, kolgutagu, kolgutaw, kolgutanud, kolgutada, kolgutaja, kolgutatama, kolgutatakse>
<tama_1 kolgutan, kolgutasin, kolgutas, kolgutagu, kolgutaw, kolgutanud, kolgutada, kolgutaja, kolgutatama, kolgutatakse>
‣ kõlkuma panema, (üles) riputama
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kolgutis
<tis kolgutise, kolgutist, kolgutiste, kolgutisi>
<tis kolgutise, kolgutist, kolgutiste, kolgutisi>
‣ miski ripnev, kõikuv
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kolgutus
<tus kolgutuse, kolgutust, kolgutuste, kolgutusi>
<tus kolgutuse, kolgutust, kolgutuste, kolgutusi>
‣ kolgutamine, kõlgutamine
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kolk2 <kolgi, kolki, kolkide, kolka ja [kolkisid]>
ÕS2018 kolk
kolgutama
<tama_1 kolgutan, kolgutasin, kolgutas, kolgutagu, kolgutaw, kolgutanud, kolgutada, kolgutaja, kolgutatama, kolgutatakse>
<tama_1 kolgutan, kolgutasin, kolgutas, kolgutagu, kolgutaw, kolgutanud, kolgutada, kolgutaja, kolgutatama, kolgutatakse>
‣ kõlkuma panema, (üles) riputama
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kolgutis
<tis kolgutise, kolgutist, kolgutiste, kolgutisi>
<tis kolgutise, kolgutist, kolgutiste, kolgutisi>
‣ miski ripnev, kõikuv
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kolgutus
<tus kolgutuse, kolgutust, kolgutuste, kolgutusi>
<tus kolgutuse, kolgutust, kolgutuste, kolgutusi>
‣ kolgutamine, kõlgutamine
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kolkima
<kima kolgin, kolkisin, kolkis, kolkigu, kolkiw, kolkinud, kolkida, kolkija, kolgitama, kolgitakse>
<kima kolgin, kolkisin, kolkis, kolkigu, kolkiw, kolkinud, kolkida, kolkija, kolgitama, kolgitakse>
ÕS2018 kolkima
