[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < rts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

haakima, haagin 'haagiga kinnitama; haaki panema' < asks hâken 'id.', ee haak

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `aakima VNg Khk Hää EMS I: 48
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima : hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken EEW 1982: 238; < sks, asks haken EES 2012: 64
Läti keel: lt āķêt 'haken' < kasks hāken Sehwers 1953: 5; lt āķēt 'haken, häkeln' < kasks hâken 'einhaken, festhaken' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: lv ǭik je'ddõ pānda 'haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 216; vdj haakkia 'kala püüda (västraga, õngega) / ловить рыбу (острогой, крючком)' VKS: 242
Vt haak

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 218 Wango 'Henge'; Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(nt uksel)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59

klamp, klambi 'haak, konks, kinnitus' < asks klamp(e) 'aerutull'

Murded: klamp 'kinnitus laevaahtris; aerutull' Kuu Jäm Käi Hää; `klampi VNg; lamp Tõs Hää EMS III: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klamp : klambi 'Ruderpflock'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klampe 'Haken, Spange'; MND HW II: 1 klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück'
Käsitlused: < asks klampe 'palikka' SSA 1: 378
Läti keel: lt klam̃pa, pl. klampas 'in den Bord des Bootes eingefrießte Holzstücke, in welchen die Dollen stecken' < asks klamp 'ein in den Bord eingefügter Eichenklotz, woran sie Schoten beim Segeln befestigt werden' Sehwers 1953: 48-49
Sugulaskeeled: sm klamppu [1874] 'puukapula, palikka / Stock, Klotz' < rts klamp, klampa [‹ asks klampe] SSA 1: 378; lv klam̄ṕ 'klampe (schifferausdruck)' (= klambeŕ) Kettunen 1938: 138

kramp1, krambi 'riiv' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Läti keel: lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

lüht2, lühi 'voki osa' < asks vlucht 'id.', vrd rts flyht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lühte hakid r. 'die Haken in den Flügeln der Spule'; Hupel 1818: 185 plüht : plühhi Pp. 'Spulen-Flügel am Spinnrade'
Murded: lüht : lühi 'voki osa' R(lühü Jõh, lüht, `lühti VNg Vai); lüht (lüh´t), lühi L K I M TMr Võn; lühi IisR Rid Rak EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi (plüht) 'Spulenflügel (am Spinnrocken)'
Saksa leksikonid: MND HW I vlucht 'Flug, Fliehen der Vögel, Flugbild; fliegendes Getier, Geflügel; Flügel, Fittich'
Käsitlused: < kasks vlucht 'siipi' SSA 2: 117; < rts flyht 'voki osa' ~ asks vlucht 'lend; tiib; lendav' EES 2012: 266; < rts flyht 'voki osa' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm lyhty, lyhti [1787] 'siivenmuotoinen rukin osa / Flügel der Spindel am Spinnrad'; is lüht´ü < rts flykt, flyht, flikt SSA 2: 117; vdj lühti 'lüht (vokil) / гребень веретена' VKS: 673

mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Mus Krj Pha Vll Pöi EMS V: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < rts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143

tragi, tragi 'väike (otsi)ankur' < asks dragge 'id.', sks Dragge 'id.'

Murded: tragi 'väike ankur merepõhjast võrkude otsimiseks' Jõe Hlj Hi Kse Tõs Pär Hää Ris; ragi Sa Muh Kse Khn Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1565 tragi 'laev (Dragge)'; ÕS 1980: 723 tragi 'riist veepõhjas olevate esemete otsimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Armen oder Klauen'; Schiller-Lübben dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Haken'
Käsitlused: < kasks dragge 'Draggungsanker' ~ sm traki EEW 1982: 3259; < asks dragge 'ankur (laeva kaaperdamiseks)' ~ sks Dragge 'väike (otsi)ankur' ~ rts dragg 'otsiankur' EES 2012: 543
Sugulaskeeled: sm traki 'monihaarainen naarausankkuri, harkki, naara' < rts dragg 'harkki, naara' SKES: 1367
Vt tragima

öös, öösi 'aas; augu ääris' < asks öse 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 149 ösike 'ein Schleifgen'; Hupel 1780: 439 wastowotja r.; wastus r. d. 'Oes bey dem Haken der Bauer-Röcke'; Hupel 1780: 229 ösikenne r. 'ein Schleifchen'; Lunin 1853: 124 ösikenne r. 'бантикъ; петелька'
Murded: üös : `üösi R(ües VNg IisR); öös : öösi (üö-) Khk Emm Kse K(ües VMr Kad VJg Sim) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 ȫź : ȫzi 'Oese, Schleife'; ÕS 1980: 821 öös : öösi 'aas, silmus; saapasilm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ose 'ringförmiger Handgriff, Oese, Schlinge zum festhalten'
Käsitlused: < kasks ose 'Öse, Schleife' EEW 1982: 4075; Raun 1982: 217; < asks ose 'ringikujuline käepide; aas' EES 2012: 634; EKS 2019
Läti keel: lt iẽzes '(metallene) Ösen' < sks Ösen Sehwers 1918: 63, 68; lt ẽze 'Öse, Schlinge' < asks ö̃s 'Schlinge' Sehwers 1953: 34

veebiliides @ veebihaldur