[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

† kruuse|mint, -mindi 'käharmünt (Mentha crispa)' < asks kruse mynte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 301 kruese minte 'müntz menta'; Hupel 1780: 219, 414 münti : münti r.; münti : münti d. 'Krausemünze'; Krausemünze 'münt, -i r. d.; wilde konna müntid, punnad r.'; Lunin 1853: 164 rusament d. 'мята'
Murded: kruusmińt 'käharmünt' Jäm; kruusmeńt Kod EMS III: 890
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūze-müńt : pl. -müńdid 'Krauseminze'; Wiedemann 1893: 396 *krūze-müńt : pl. -müńdid; krūzement (rūzement) : pl. krūzementid 'Krauseminze'; Tuksam 1939: 592 Krauseminze 'käharmünt (taim)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte (kruse mynte, menta) 'die Pflanze Münze'; MND HW II: 1 krûseminte 'Krausemünze, Mentha crispa, als Heilpflanze'
Käsitlused: < asks Kruse-minte Liin 1964: 62; < kasks EEW 1982: 1002
Läti keel: lt krũzaminta, krũzemente 'Krausemünze (mentha crispa)' < asks krūseminte 'Krausemünze' Sehwers 1953: 60
Sugulaskeeled: lv krūz-mǟt̆tə̑r 'krauseminze (Mentha viridis)' Kettunen 1938: 158; lv krūzmǟtõr 'rohemünt / krūzmētra (Mentha viridis)' LELS 2012: 141
Vt münt1

lint, lindi '(ilu)pael; riideriba' < asks lint 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 29 Lint : Lindi / Acc. Pl. Linta & Lintisid 'Band, so aus Buden gekaufft wird'; Vestring 1720-1730: 117 Lint, -di 'Eine Linte oder band'; Helle 1732: 131 lint 'das Band'; Hupel 1780: 206 lint : lindi r. d. 'Band, Stirnband'; Lunin 1853: 90 lint : lindi r. d. 'лента, повязка'
Murded: lint (-ń-), lindi (-ń-) 'riideriba' eP eL; lint, `linti RId EMS V: 253
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 lińt : lińdi 'Band (zum Schmuck, vgl. pael)'; EÕS 1925: 400 lint; ÕS 1980: 375 lint
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lint 'plattes Band des Frauenzimmers, es sei schmal oder breit'; MND HW II: 1 lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung'
Käsitlused: < russ. лента Ariste 1958: 28; EEW 1982: 1322; < kasks lint SKES: 296; Raun 1982: 76; < asks lint 'naiste lame pael' ~ vn линта 'pael, lint, riba' EES 2012: 242; < asks lint 'lint, side' EKS 2019
Läti keel: lt linte 'ein Band (zum Schmuck)' < kasks lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung' Sehwers 1953: 72; Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm lintti [1879] 'silkkinauha / Seidenband'; is lintti; vdj lintti < ee lint [‹ kasks lint]; lv līnta < lt linta [‹ kasks lint] SSA 2: 79; lv līnt̆ta 'band' < kasks lint Kettunen 1938: 198; lv līnta 'pael, lint / lenta' LELS 2012: 170; vdj lintti 'lint, pael / лента' VKS: 620; is lintti 'lint' Laanest 1997: 102

pint, pinda 'koot; noodahark' < ? asks, sks pint 'Penis'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pint : pinda 'hark nooda põhja vajutamiseks; koot, rehepeksuvahend' Krj Pha Pöi Muh Hi L Ha Jä EMS VII: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pint : pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; ÕS 1980: 516 pint : pinda 'endisaegne rehepeksuriist, koot'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pint, pit(te) 'Penis, „mechte enes mannes“'
Käsitlused: < vrd asks pint ~ sks Pint 'peenis' EES 2012: 372
Sugulaskeeled: lv pīņţ, pīņţik 'koot, pint / sprigulis' LELS 2012: 244

tint1, tindi 'kala (Osmerus Eperlanus L.)' < kasks stint 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 293 Tint, -i 'Stintz'; Vestring 1720-1730: 63 Tint, -di 'Eine Stinte'; Hupel 1780: 284 tint, -i r. d. 'die Stinte (Fisch)'; Lunin 1853: 194 tint, -i r. d. 'снятокъ'
Murded: tint (-ń-) : tindi 'meritint' S L HMd; tint : `tinti R(`tinti Vai); tińt : tińdi (-n-) 'Peipsi tint' TaPõ sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281, 210 tińt : tińdi 'Stint'; tińdi-kala, tińt-kala 'Tintenfisch' '(Sepia officinalis)'; ÕS 1980: 713 tint '(kala)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stint 'Stint, gubius'; Schiller-Lübben stint 'Stint'; MND HW III stint 'Stint, Spierling, Gründel; beliebte Fastenspeise der ärmeren Bevölkerung'
Käsitlused: < kasks stint 'Stint' Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < kasks stint ~ sks Stint EEW 1982: 3180; < vrd kasks stint Raun 1982: 177; < asks stint 'tint; meritint' EES 2012: 531; EKS 2019
Läti keel: lt † stiñte 'Stint' < kasks stint Sehwers 1918: 160; stinte 'Stint' < kasks stint 'Stint' Sehwers 1953: 123; Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: sm tintti [1886] 'pieni kala, sintti / kleiner Fisch' < rts stint 'muikku; jk särjensukuinen kala; kiiski' SSA 3: 297; lv stin̄t̀ 'stint' (= salàk̆kə̑z) < kasks stint Kettunen 1938: 381; lv tīnta 'tint, norss / salaka' LELS 2012: 327

tint2, tindi 'kirjutusvedelik' < sks Tinte 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 506 musterack 'Dintefas 'tindipott''; mustlick 'black / Dinte'; Hupel 1780: 220 ramato must r. 'Dinte'
Murded: tint (`tinti) : `tindi VNg Lüg Vai; tint (-ń-): tindi (-ń-) sporSa Muh L KPõ IPõ VlPõ M sporT V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281 tińt 'Tinte'; Wiedemann 1893: 1159 tińt (tüńt) 'Tinte'; EÕS 1937: 1550 tint '(Tinte)'; ÕS 1980: 713 tint '(kirjutamiseks)'; Tuksam 1939: 965 Tinte 'tint'
Käsitlused: < sks Tinte 'tint (kirjutamiseks)' EEW 1982: 3180; Raun 1982: 177; EES 2012: 532; EKS 2019
Läti keel: lt tinte 'Tinte' Sehwers 1953: 143; VLV 1944: 523; lt tinte 'tint' ELS 2015: 887
Sugulaskeeled: lv tint 'tint / tinte' LELS 2012: 327

vant, vandi 'mastiköis' < asks want 'id.', sks Want id.

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 276 wand, -i r. 'Schiffswand, Stricke die den Mast halten'; Lunin 1853: 222 wand, -i r. 'веревки держащiя мачту'
Murded: vant : `vandi 'masti kinnitusköis' R(`vanti VNg Vai); vant : vandi Hi; vańt : vandi (-ń-) Sa Muh L Ris JõeK EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 wańt : wańdi 'Halttau am Mast'; ÕS 1980: 773 vant 'masti küljelt toestav tross'; VL 2012 vant < sks Want
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Want [vand], meist im Pl. Wanten 'Seitenstütze der Masten und Stengen, Strickleiter am Mastbaum'
Käsitlused: < sks Want 'Halttau am Mast' GMust 1948: 95; < sks Wante ~ asks want 'Seitenstütztau' ~ rts vant EEW 1982: 3712; < rts vant ~ sks Want Raun 1982: 198; SSA 3: 407; < sks Want ~ rts vant 'vant' EES 2012: 591; < asks want 'vant' EKS 2019
Läti keel: lt vañte 'Schiffstau, Tau am Mast' < asks want 'Schiffstau' Sehwers 1953: 151; lt vants 'vānta, vant' LELS 2012: 354
Sugulaskeeled: sm vantti [1787] 'laivan reelinki; mastoa sivusuunnasta tukeva köysi / Want' < rts vant [‹ kasks t. hol want] SSA 3: 407; lv vānt̆ta 'schiffswante' < asks want 'tauwerk' Kettunen 1938: 475; lv vānta 'vant / vants' LELS 2012: 354; vdj vantta 'vant (masti küljelt toetav tross purjelaeval) / ванта (корабля)' VKS: 1483

viht, vihi 'kaalupomm' < sks Gewicht 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Helle 1732: 133 lööd 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1780: 384 lööd r.; kaal d.
Murded: viht : vihi R Muh Käi sporL Ha KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1502 *wiht : wihi 'Gewicht'; kālumize-wiht 'Gewicht'; Salem 1890: 472 wiht : wihi 'вѣсъ'; ÕS 1980: 788 viht : vihi 'kaalupomm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wicht, wichte 'die Schwere, das Gewicht; Gewichtstück für die Wage: ein bestimmtes Gewichtsmass'; Schiller-Lübben wicht(e) 'Gewicht'
Käsitlused: < kasks wicht(e) ~ sks Gewicht EEW 1982: 3813; < kasks wicht Raun 1982: 202; < asks wicht(e) 'kaalupomm' EES 2012: 601; < sks Gewicht 'kaal, raskus; kaalupomm' EKS 2019

vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Hans Wyllt; Hupel 1780: 313, 535 wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r. d. 'Filz'; Lunin 1853: 230 wilt, -i r. d. 'войлокъ'
Murded: vilt : `vildi VNg Lüg Vai; vilt : vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t : wil´di '‹ Filtz'; wil´ts : wil´tsi '= wil´t'; ÕS 1980: 793 vilt
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
Käsitlused: < kasks vilt Liin 1964: 56; EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; < asks vilt 'vilt' EES 2012: 606; EKS 2019
Läti keel: lt viltne 'der Filz' < asks filt 'Filz' Sehwers 1953: 158; viltne 'Filz' < kasks vilt Jordan 1995: 110; filce 'Filz' Kettunen 1938: 54
Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] 'huopa, peite / Filz, Filzdecke' < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' [‹ kasks vilt]; krj viltti 'huopa, peite' < sm SSA 3: 450; lv vil̄´`t´ 'filz' < kasks vilt Kettunen 1938: 488; lv fil̄t (pil̄ts) 'filz' Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328; lv filts, viļt 'vilt / filcs' LELS 2012: 61, 365

vinn1, vinna 'vinnastusseade, pöör' < asks winde 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 367, 472 winne 'Schraube / winde trochlea'; winne 'Winde / Kornwinde sucula'; Hupel 1780: 313 win, -na oder -ni 'eine Winde (etwas aufzuwinden)'; Hupel 1818: 287 win, -na od. -ni r. d. 'Winde (etwas aufzuwinden); Brunnenschwengel'; Lunin 1853: 230 win r. d. 'воротъ, блокъ; оцепъ, курокъ'
Murded: vinn : `vinna R; vinn : vinna eP(vind : vinna Var Mih); vinn : vinna M Ran; vińn : vińni San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510, 1511 wind : winna '= winn'; winn : winna; wińń : wińńi 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 1512 winne : winde (G) 'Schraube'; ÕS 1980: 794 vinn : vinna
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben winde 'Winde'
Käsitlused: < asks winn, winne 'Winde, Block (auf Schiffen)' GMust 1948: 45; < kasks winde EEW 1982: 3865; < asks winde 'vinn, pöör' EES 2012: 608
Läti keel: lt vinda 'Winde; Tau an der Fähre; Drahtseil' < kasks winde 'Winde' Sehwers 1918: 164; Jordan 1995: 110; lt vinda, vinde 'Winde; das Tau an der Fähre; Brunnenschwengel und Strick' < kasks winde 'ein Werkzeug zum Winden' Sehwers 1953: 158
Sugulaskeeled: sm vintti [1648] 'kaivon vipulaite; kelain / Brunnenschwengel; (Zugnetz)winde' < rts vind, vinda 'kaivon vipu; nuottaveneen kela'; lv vīnda 'vintturi; kaivonvintti' < lt vinda [‹ sks] SSA 3: 454; lv vīnda 'winde, hebel' < kasks winde Kettunen 1938: 493; lv vīnda 'vinn / vinda' LELS 2012: 366; vdj vinna 'pöör (millega tõmmatakse paati kaldale); vints / ворот; подъёмный ворот' VKS: 1533
Vt vinnama

vinn2, vinni 'vistrik' < sks Finne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: vinn : `vinni Kuu Hlj; vinn : vinni (-ńn-) Jäm Khk Muh sporL Kei Juu Amb Koe Kad Plt KJn M San Kan Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1364 wińń : wińńi 'Finne, wund geriebene Stelle'; EÕS 1937: 1671 vinn 'vistrik (Finne; Akne)'; ÕS 1980: 794 vinn 'vistrik'; Tuksam 1939: 316 Finne '(im Gesicht) vinn'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben vinne 'Finne, Geschwulst, Drüse, Blatter,bes. sog. Gerstenkorn'; MND HW I vinne 'Hautfinne, Blatter, Bustel, Bläschen, Entzündung'
Käsitlused: < sks Finne 'Pickel, Finne' EEW 1982: 3866; < asks vinne Raun 1982: 206; < asks vinne ~ rts finne SSA 1: 115; < asks vinne ~ sks Finne 'vinn, vistrik' EES 2012: 608; < sks Finne 'vinn, vistrik' EKS 2019
Läti keel: lt pinne 'Hundsnagel (Finne)' < sks Finne Sehwers 1953: 88
Sugulaskeeled: sm finni [1558] 'märkänäppylä, ihomato / Pustel, Mitesser' < rts finne [‹ asks vinne, sks Finne] SSA 1: 115; lv pin̄´ 'pickel, finne' Kettunen 1938: 290

vitt, viti 'valge värv; lubjapiim' < asks wit(te) 'valge värv', rts vit 'valge värv'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: vit´t : viti 'lubjapiim' Jäm Khk Kaa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1374 wit´t´ : witi (O) 'Tünche, Tünchung'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witte 'Weisse'; Schiller-Lübben witte 'Weiße'
Käsitlused: < kasks ~ rts EEW 1982: 3896
Läti keel: lt vite Tünche < kasks wit, witte 'Weiße' Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110
Vt vittima

veebiliides @ veebihaldur