[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 863 artiklit, väljastan 100

aabits, aabitsa 'aabits' < sks Abc 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 188 essimenne lapse ramat 'a b c Buch'; Hupel 1818: 15 abbits, -e; abbitse raamat d. 'ABC'; Hupel 1818: 29 awits, -e r. 'das Abc'; Masing 1822: 16 needsinnatsed lehed .. Awitsa asemel prugitawaks
Murded: aabits : aabitsa Sa Rei Mar Juu JMd Iis Trv Hls; `aabits : `aabitsa Kuu VNg; aabits : aabitse Jäm Emm Rei Mär Hää Ris Krk San Krl; aabits : aabitsi Khk Muh; `aabets : `aabetsi Jõh Vai Khn; `aabets : `aabetsa Lüg; aabats : aabatsi TLä EMS I: 42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 65 ābits : ābitse (ābitsa, ābitsi) '= āwits'; Wiedemann 1869: 70 āwits : āwitse, āwitsa 'Abc'; āwitsa-rāmat 'Abcbuch'; ÕS 1980: 21 aabits
Käsitlused: < sks Abc 'das ABC; tähestik; algteadmised' EEW 1982: 1; Raun 1982: 1; EES 2012: 41; < sks Abc, Abece, Abc-Buch, Abcbuch 'aabits' EKS 2019
Läti keel: lt ābece 'das Abc-Buch' ME: I: 234; lt ãbece, ãbice 'das Abecebuch' Sehwers 1953: 5; lt ābece 'aabits' ELS 2015: 19
Sugulaskeeled: sm aapinen [1745 abes(e)kirja] 'alkeislukukirja / Fibel, Alphabet, Abc' < vrd rts ābisbōk, vur ABCbok, sks ABC-Buch SSA 1: 47; SKES: 2; lv ābets 'aabits / ābece' LELS 2012: 21

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Läti keel: lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

aalant, aalandi 'vaak (rohttaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'id.' [Liitsõnas aalandijuur on järelosis tõlkeline.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 103 Alandi Juur 'Aland'; Alandi Rocht 'Aland'; Helle 1732: 297 Alandi jured 'Alant-Wurzel'; Hupel 1766: 21 need Alandi juured; Hupel 1780: 141 alandi juur r. 'Alantwurzel'
Murded: aalant, aalandijuur Jäm EMS I: 49; aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant 'Alantwurz, Glockenwurz'
Saksa allikadA: Kluge Alant 'Helenenkraut (früher Heilkraut und Gewürz, bes. die Wurzel)'
Käsitlused: < kasks ālant (-d) Liin 1964: 58; < sks Alantwurzel [Teilübersetzung] EEW 1982: 3
Läti keel: lt ālants 'Alant (Pflanze)' < kasks ālant Sehwers 1953: 6; ālanda, ālande < kasks ālant 'Alant' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri] 'isohirvenjuuri / Alant' < rts, vrd rts ålandsrot, mr aland, kasks alant SSA 2: 269

aaloe, aaloe 'toa- ja ravimtaim (Aloe)' < sks Aloe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 37 olli tulnut n. teije Myrrhe nin Aloe; Gutslaff 1648-1656 Nicodemus .. töih Myrre Aloe kah seckatut; VT 1686 Nikodemus .. töije seggätu Mürrat n. Aloet; Piibel 1739 keiksuggu wirokipuid, mirrid ja aloid
Murded: `aaloe 'toalill; ravimtaim' Vai Emm Hää Trv; aaloe Khk Juu Koe Trm Kod KJn Hls; aaloń (-uń) Krk Har VId; alloe· Hi Juu; aloe· Jäm Tõs Tor; aalo Krl Se; aaloi San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1566 *ālō '= āloe'; Wiedemann 1869: 67 āloe : āloe 'Aloe'; ÕS 1980: 21 aaloe 'bot (Aloe)'; Tuksam 1939: 35 Aloe 'aaloe, karusapp'
Käsitlused: < sks Aloe 'aaloe' EEW 1982: 3; Raun 1982: 1; EKS 2019
Läti keel: lt ãlavejs 'Aloe' < kasks alowe Sehwers 1953: 6; lt aloje 'Aloe' VLV 1944: 30; lt alveja 'aaloe' ELS 2015: 19
Sugulaskeeled: sm aaloe [Agr] 'Aloë-sukuun kuuluvien kasvien nimitys; em. kasveista valmistettu rohdos / Aloe' < vur aloe SSA 1: 45

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Läti keel: lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < mr aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524; Koell 1535; EKVTS 1997: 60, 99 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'
Saksa allikadA: EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Läti keel: lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

ahhaat, ahhaadi 'poolvääriskivi' < sks Achat 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Se kolmas höhlas peawat ütz Lyncuri kiwwi, ütz Achati kiwwi, ninck ütz Amethisti kiwwi ollema; Virginius 1687-1690 Kolmas kord: Lünkurer, Aggat nink Ametist; Hupel 1780: 327 Agatstein 'merre kiwwi d.'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 9, 10, 66 *ahat, -i 'Agat'; *ahkat, -i '= ahat'; *āgāt, -i 'Agat'; EÕS 1925: 5 ahaat '(mineraal)'; ÕS 1980: 29 ahhaat 'min poolvääriskivi, kaltsedoni teisend'; Tuksam 1939: 27 Achat 'ahhaat'
Saksa leksikonid: MND HW I agat, agatstê(i)n 'Halbedelstein in verschiedenen Farben; Achat; Bernstein'
Käsitlused: < asks Achat Liin 1968: 47; < sks Achat 'ahhaat' EEW 1982: 25; EKS 2019
Läti keel: lt achāts 'Achat' VLV 1944: 26; lt ahāts 'ahhaat' ELS 2015: 25
Sugulaskeeled: sm akaatti [1642 Achat] 'kvartsijalokivi / Achat' < vur achat SSA 1: 64

akaatsia, akaatsia 'lõunamaine puu või põõsas (Acacia)' < sks Akazie 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1867
Vana kirjakeel: Jakobson 1867: 47 kargab õitsewa akaatsiapuu okste peal; Jakobson 1868: 100 terwed akaatsia metsad
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66, 1667 *āgatsi (ākatsi)-pu 'Akazie'; *akātsia 'Akazie'; EÕS 1925: 8 akaatsia 'bot'; ÕS 1980: 32 akaatsia 'bot põõsastaim või puu (Acacia)'; Tuksam 1939: 32 Akazie 'akaatsia'
Käsitlused: < sks Akazie ~ ? vn акация EEW 1982: 51; < sks Akazie 'akaatsia' EKS 2019
Läti keel: lt akacija 'Akazie' VLV 1944: 28; lt akācija 'akaatsia' ELS 2015: 31
Sugulaskeeled: sm akaasia 'bot akaatsia' Mägiste 1931: 6; lv akātsij 'akaatsia / akācija' LELS 2012: 22; vdj akattsi 'akaatsia / акация' VKS: 115

aks1, aksi 'vankri telg, ass' < sks Achse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 326 Achse (am Wagen) 'tölg r. d.; töl, -le r., telg, tölk d., as, igge P.'; Hupel 1818: 307 Achse (am Wagen) 'tölg r. d., töl r., telk d.'
Murded: aks : aksi 'ass, vankri telg' Vig Kse Han Pä EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks : aksi (SW) 'Achse'; Tuksam 1939: 27 Achse 'telg; (beim Wagen) ass'
Käsitlused: < sks Achse Haak 1976: 83; EEW 1982: 52
Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] 'Achse' < vur axel SSA 1: 66
Vrd ass

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Almo∫i 'Allmosen'
Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R EMS I: 293
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus : almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ālmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende'
Käsitlused: < sks Almosen EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71; < kasks almese Raun 1982: 3; < asks halmosen ~ sks Almosen EES 2012: 49; < asks almese 'almus' EKS 2019
Läti keel: lt almuoza 'Almosen' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm almu [1642] 'pyytäjän, köyhän avustus / Almosen' < mr almosa SSA 1: 70; lvS almad 'Pl. Almosen' SLW 2009: 44

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'
Saksa allikadA: EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Läti keel: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

alss, alsi 'niisketes kohtades kasvav rohttaim (Eleocharis)' < vrd sks Alse 'koirohi' [Pärnumaal kõrkjast tähendanud alsi võeti 20. sajandi kirjakeeles kasutusele uues tähenduses.]

Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 als´i : als´i (P) 'Binse [kõrkjas]'; Salem 1890: 16 alsi : alsi 'cитникъ'; EÕS 1925: 12 alss 'bot kõrkjas'; ÕS 1980: 39 alss 'bot rohttaim (Eleocharis)'
Saksa leksikonid: Grimm Alse, artemisia absinthium, ein bitteres unter dem namen wermut bekanntes kraut
Käsitlused: < vrd sks Alse 'koirohi' EES 2012: 49

altaan, altaani 'sammastele toetuv lahtine rõdu' < sks Altan 'palkon'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1563 *altān, -i 'Altan, Balcon'; Haljaspõld 1937: 60 altaan 'eenduvale alumisele majaosale, sammastele või arkaadile tuginev rõdu'; Tuksam 1939: 36 Altan 'altaan; palkon'
Käsitlused: < sks Altan 'altaan' EEW 1982: 65; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm altaani [1853 alltani] 'koroke, puhujalava; lasiseinäinen suuri eteinen / Altan' SSA 1: 71

ananass, ananassi 'lõunamaine taim ja selle vili (Ananas comosus)' < sks Ananas 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 7 [peab] neid Ananassi Lomad üttesuggusse Lämmi sissen 12 Gradist 18 sadik piddama; Hupel 1818: 312 Ananas-Erdbeere, die wilde 'vt Mulbeere (= mulakad r.; muliko marja d.)'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 *ānanas, -i 'Ananas'; EÕS 1925: 15 ananas 'bot taim, selle vili'; ÕS 1980: 44 ananass 'bot lõunamaine taim (Ananas), selle vilikond'; Tuksam 1939: 39 Ananas 'ananass'
Käsitlused: < sks Ananas 'ananass' EKS 2019
Läti keel: lt ananass 'ananass' ELS 2015: 44
Sugulaskeeled: sm ananas [1853 ananas-omena] < rts ananas Häkkinen 2004: 52

aniis, aniisi 'vürts- ja ravimtaim (Anisum vulgare)' < sks Anis 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 eth teije Kümnest annate sest Anisest, n. sest Köhmnest; Lithander 1781: 670 Anisi wiin 'Anis-Brand-wein'; Wotta üht naela Anisi
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 *ānīz 'Anis'; EÕS 1925: 16 aniis 'bot'; ÕS 1980: 45 aniis 'bot vürts- ja ravimtaim (Anisum vulgare); õunasort'; Tuksam 1939: 47 Anis 'aniis'
Saksa leksikonid: Grimm Anis 'anisum, ein bekanntes kraut'
Käsitlused: < sks Anis 'aniis' EEW 1982: 79; EKS 2019
Läti keel: lt anīši 'pl. Anis' Sehwers 1953: 3; lt anīss 'aniis' ELS 2015: 46
Sugulaskeeled: sm anis [1637] 'mauste(kasvi), Pimpinella anisum / Anis' < vur anis [‹ kasks anis] SSA 1: 75; vdj ańissa 'aniis / анис' VKS: 130

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed'

Esmamaining: Arvelius 1790
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'
Saksa allikadA: EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'; ahd. (um 1000) hantwerc 'Handarbeit, Verfertigung'
Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < rts hantverk, hantverkare [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140

aplaager, aplaagri 'erus olek' < bsks Ablager 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 138 ellab ilma kohhata ablaagris ja immeb omma öhhukest pekki
Murded: `aplaager 'jõudeolek; (vanadus)puhkus; peatuskoht' R sporL sporK I M; `aplaagri Nõo San Krl Vas EMS I: 383
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 42 *aplāger : aplāgri '„Ablager“ (Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt)'; Grenzstein 1884: 10 aplaager (Ablager) 'see koht ehk seis, milles ammetnikud ja teenijad ilma ammetita ja teenistuse ning palgata elawad'; ÕS 1980: 49 aplaager 'tööst või aktiivsest tegevusest kõrvale jäämine'; Tuksam 1939: 10 ablagern 'ladustama, lattu panema'; Deutschbaltisch 2019 Ablager 'zeitweilige Wohnung'; auf Ablager sein 'ohne festen Verbleib oder Dienst sein'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 3 Ablager 'heißt überhaupt eine Wohnung auf eine Zeitlang, sonderlich die unentgeldliche in dem Bezirk eines Landgutes'
Käsitlused: < bsks Ablager 'Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt' EEW 1982: 84; < bsks Ablager 'peatuskoht, ajutine korter' Raun 1982: 5; EES 2012: 52
Läti keel: lt aplãgs 'Ablager' ME: I: 100; Sehwers 1953: 3

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < mr apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
Vt apteeker

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; Göseken 1660: 87 Apoteckr 'Apotheker'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Pühha Salwi .. Apteekri Kunsti järrel; Helle 1732: 308 apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; Hupel 1818: 26 apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; Lunin 1853: 14 apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker : aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apotheker 'Fachmann für Arzneimitel, Pharmazeut'
Käsitlused: < sks Apotheker EEW 1982: 86
Läti keel: lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] 'Apotheker' < kasks apteker Sehwers 1953: 4; aptiekārs LELS 2012: 33
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < mr apotekare [‹ asks apotheker] SKES: 22; SSA 1: 80; lv aptēk̆kə̑r 'apotheker' Kettunen 1938: 13; lv aptēkõr 'apteeker / aptiekārs' LELS 2012: 33
Vt apteek

arnika, arnika 'mitmeaastane rohttaim (Arnica)' < sks Arnika 'id.'

Esmamaining: Jannau 1857
Vana kirjakeel: Jannau 1857: 32 Arnika
Murded: arnikas 'rahvameditsiinis kasutatav taim' sporS Lä Tõs Vän Kos Koe Iis Plt KJn; `arnikas, -gas R; arnika Tor Hää Juu Kod Äks; arnik Khk Saa M Nõo Plv Lei EMS I: 441; arning 'arnikas' Rei; arnits 'arnika' Khk EMS I: 442
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 49 aŕnika 'Arnika'; aŕnika-wöra 'Arnika'; ÕS 1980: 53 arnika 'bot rohttaim (Arnica)'; Tuksam 1939: 66 Arnika 'arnika'
Käsitlused: < sks Arnika 'arnika' EEW 1982: 97; EES 2012: 53; EKS 2019
Läti keel: lt ârnakàja < ? sks Arnika Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: vdj aarnikk 'arnika / горная арника' VKS: 98; vdj arnikkaroho, arnikroho 'arnika / горная арника' VKS: 141

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

arstima, arstin 'ravima' < asks arsten 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 695 Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; Vestring 1720-1730: 21 arstima 'Heilen, Curiren'; Helle 1732: 87 arstima 'curiren'; Piibel 1739 Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; Hupel 1780: 143 arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; Arvelius 1782: 71 sind terweks arstib; Lunin 1853: 15 arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
Murded: `arstima ~ `aŕstima R eP; `aŕstma T V; `aŕstme M EMS I: 445
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕstima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
Käsitlused: < kasks arsten Liin 1964: 58; < ee arst EEW 1982: 98; < asks arsten 'arstima' EES 2012: 53
Läti keel: lt ãrstêt 'heilen, kurieren' < kasks arsten 'heilen, kurieren' Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; ārstēt 'kurieren, heilen' < kasks arsten ME: I: 244
Sugulaskeeled: lvS arstub [1829] 'heilen' SLW 2009: 48; lv ar̄´štə̑ 'heilen, kurieren' Kettunen 1938: 14-15; lv aŗštõ 'arstida, ravida / ārstēt, dziedināt' LELS 2012: 35
Vt arst

aspar, aspari 'rohttaim (Asparagus)' < sks Asparagus 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 411, 412 Üks Soost nendesinnaste Asparriste tarwis 'Eine Sauce zu diesem Spargel'; Asparrisid tuwida 'Spargel zu stuben'; Lenz 1796: 13 neid Aspargisse aukud üllesleikama; Hupel 1818: 548 Spargel 'pärglid r., pärgli d.'
Murded: aspar 'spargel' Nõo; `asperaa·dus 'asparaagus' Mus; asperaa·tus Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 aspar, -i (asper) 'Spargel'; ÕS 1980: 56 aspar 'bot rohttaim (Asparagus)'; Tuksam 1939: 908 spargel 'aspar, spargel; bot auch parsahein'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 10 Asparschen '(hört man zuweilen statt) Spargel'
Käsitlused: < sks Asparagus EEW 1982: 108
Läti keel: lt sparģelis 'spargel' ELS 2015: 802
Sugulaskeeled: sm parsa [1847] 'Spargel' < vn спаржа SSA 2: 316; Häkkinen 2004: 880; sm † pargisi [1683] < rts spargitz Häkkinen 2004: 880
Vt spargel

aster, astri 'püsilill (Aster)' < sks Aster 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `aster : `astri ~ -re 'lill' Lüg Emm Hää Kos Iis Plt Krl; `aster : `astra Mar Mih Tõs JMd Koe Trm Hls; `asser : `asre Trv EMS I: 480
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 *aster : aśtri 'Aster'; EÕS 1925: 24 aster 'lesesõlg (lill)'; ÕS 1980: 57 aster 'bot ilutaim (Aster)'; Tuksam 1939: 68 Aster 'bot aster, lesesõlg'
Käsitlused: < sks Aster 'aster' EEW 1982: 110; EKS 2019
Läti keel: lt astra 'Aster' VLV 1944: 53; lt astere 'aster' ELS 2015: 60
Sugulaskeeled: sm asteri [1860] 'koristekasvi / Aster' < rts SSA 1: 87; lv astõr 'aster / astere' LELS 2012: 36

eesti, eesti 'eestlaste või eesti keelega seotud' < sks Este 'id.', vrd bsks Ehste 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 24 Eestima, Eestma; Hupel 1780: 145 Eesti ma r. d. 'Ehstland'
Murded: eesti, `eesti 'Eestimaa; eestipärane või -keelne, eesti soost' S L sporHa Kad Kod Pal TaPõ Krk Hel Ran Har Rõu Se; iesti, `iesti R sporHa JMd; esti, eśti Vll Mar JõeK Plt TLä Räp Lut EMS I: 588
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 Ēśti-mā 'Ehstland'; Grenzstein 1884: 24 Eesti (Ehstenland) 'tuleb lauludes ette: Eestis elama, s.o. Eestimaal, Eestlaste isamaal'; Eestimaa (das von Ehsten bewohnte Land) 'see maa, kus Eestlased elawad, s.o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang'; ÕS 1980: 98 eesti '[keel, kirjandus]'; Tuksam 1939: 289 Este 'eestlane'; Deutschbaltisch 2019 Ehste, Esthe 'Ehste, der, bezeichnet einen ehstnischen, zuweilen blos einen ehstländischen Bauer; hingegen Ehstländer einen in Ehstland wohnenden oder von dort herstammenden Deutschen'
Käsitlused: < sks Este 'eestlane' EEW 1982: 161; EES 2012: 57
Sugulaskeeled: sm Eesti, eestiläiset [1584 eisti] < ee Eesti, eestlased, rts Estland, ester SSA 1: 99; Häkkinen 2004: 103; lv ēstli 'eestlane / igaunis' LELS 2012: 60

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < vrd sks Hefe 'sade, sete'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: eeve(s) : `eeve 'kirme, õhuke kord; õhuke või läbipaistev asi' PäLõ; eeve ~ eebe : `eepe PäLõ EMS I: 594; õõve(s) : `õõve 'õhuke riie' Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, köst, sepp; sade, sete'
Käsitlused: < ? sks Hefe EEW 1982: 163

einsats, einsatsi 'vahepits' < sks Einsatz 'id.'

Murded: `einsats (-t´s), -i 'vahepits' R Rid Han PäLo Saa Hag Jür Amb Rak Kod Lai Plt Vil Trv Hls Ran Rõu; `einsits Jäm; `einsets Kaa EMS I: 635
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1052, 1235 sīl : sīlu 'schmaler Streifen, bunter Einsatz, Zwickel'; līad tükid 'Einsatz'; EÕS 1925: 52 einsats 'vahejätk, vaheheegeldis'; ÕS 1980: 100 einsats 'vahepits'; Tuksam 1939: 239 Einsatz (an Hemden) 'vahepits, einsats'
Käsitlused: < sks Einsatz (Spitze) EEW 1982: 173

eksempel, eksempli 'näide; (näidis)ülesanne' < sks Exempel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 182 Exempel 'Exempel'; Hupel 1780: 366 Exempel 'märk r.; vt Vorbild'; Hupel 1780: 506 Vorbild 'ettetähendus r.; eenkojo, eenpalle d.'; Frey 1806: 9 et Teie mitmesugused Eksemplid ilma tawlita jouate nobbeminne üllesarwada
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 *eksempel : eksempli 'Exempel, Rechenexempel'; Grenzstein 1884: 26 eksempel '= ülesanne'; ÕS 1980: 101 eksempel 'van hoiatav näide; aritmeetikaülesanne'; Tuksam 1939: 291 Exempel '(Beispiel) näide; (Muster) näidis, eeskuju, muster'
Käsitlused: < sks Exempel EEW 1982: 177; < sks Exempel 'näide, näidis, eeskuju, muster; ülesanne' EKS 2019

elling, ellingu 'rajatis jõe- või mererannas, kus ehitatakse või remonditakse laevu' < sks Helling 'id.', vrd vn эллинг 'id.'

Esmamaining: Olevik 1896
Vana kirjakeel: Olevik 1896 24. IX: Laewa ehituspaigalt (ellingult) oli äkiste trummipõrinat ja waskriistadel marssi mängimist kuulda
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 92 helling 'laevaehituse-kohas ehitatavate laevade alune veerjas maa-ala'; ÕS 1980: 106 elling 'koht veekogu kaldal laevade ehitamiseks või remontimiseks'; EKSS 1: 301 elling 'mere või jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu'
Saksa leksikonid: Kluge Helling (auch Helge) 'geneigte Holzbahn beim Schiffbau'
Käsitlused: < asks Helling 'geneignete Holzbahn zu Bau und Stapellauf von Schiffen' [‹ mnd. hellinge 'Schräge'] GMust 1948: 20; < sks Helling, kasks hellink, hellinge, helge 'Schiffswerft' EEW 1982: 185; < sks Helling 'elling' EKS 2019

endiivia, endiivia 'salatsigur, köögiviljana kasvatatav rohttaim (Cichorium endivia)' < sks Endivie 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 34 woip nüüd .. ka Maieranid ehk Timian, Purro, talwe Endiwijid, nink Pä-Sallatid istutada
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 100 *eńdiwi 'Endivie'; EÕS 1925: 59 endiivia 'bot (salat siguri perekonnast)'; ÕS 1980: 110 endiivia 'bot salatsigur'; Tuksam 1939: 255 Endivie 'endiivia (taim)'
Käsitlused: < sks Endivie 'endiivia' EKS 2019

epistel, epistli 'noomitus- või õpetuskõne' < sks Epistel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 64 Neet Euangeliumit, Epistlit, ninck muhd kaunit Tænnolaulut (18.10.1600); Gutslaff 1648-1656 se Esimenne Epistel laodiceast; VT 1686 Epistli eesmätzel Pöhäpeiwäl Pahstun; Piibel 1739 Epistel essimessel pühhapäwal pärrast kolme Kunninga Pühha; Hupel 1818: 375 Epistel 'epistel bl. r.; ramat r. d.'; Masing 1821: 55 mis pühha Jakobus ommas Epistlis .. õppetab
Murded: `ebi·stel (ebistel, `eebi·stel, eebistel) 'apostli kiri (piiblis); noomitus- või õpetuskõne' Jäm Rei Mar Tor Hää Juu Koe VJg I Vil Hls; `ie·bistel Kuu; `iepi·stel Lüg; `epi·stel Plt Har Plv; `pistel Mar Mär Plt Trv Krk; `ebi·stli, `pistli Nõo; eebistli Rõu Vas EMS I: 768
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēpistel 'Epistel'; EÕS 1925: 60 epistel 'kiri; noomitus, „jutlus“'; ÕS 1980: 113 epistel 'kirikl apostli kiri, sellest etteloetav pala jumalateenistusel; pilt noomituskõne'; Tuksam 1939: 266 Epistel 'epistel; kiri'; die Epistel lesen '(kellelegi) epistlit lugema, kedagi noomima'
Saksa allikadA: Lübben 1888 epistole 'Epistel'
Käsitlused: < sks Epistel EEW 1982: 201
Läti keel: lt epistula 'epistel' ELS 2015: 113
Sugulaskeeled: sm epistola [Agr] 'Epistel' < mr epistola ~ lad epistola SSA 1: 106

eukalüpt, eukalüpti 'Austraaliast pärit igihaljas lehtpuu (Eucalyptus)' < sks Eukalyptus 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 65 eukalüptusepuu 'bot lõunamaa puu'; ÕS 1980: 119 eukalüpt 'bot lõunamaine igihaljas puu'
Käsitlused: < sks Eukalyptus 'eukalüpt' EKS 2019
Läti keel: lt eikalipts 'eukalüpt' ELS 2015: 124
Sugulaskeeled: lv eikalipt 'eukalüpt / eikalipts' LELS 2012: 57

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
Läti keel: lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < mr haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019

halss, halsi 'kurss tuule suhtes; purjenöör' < sks Hals(e) 'halss; kael'

Murded: al´ss, alss, al´ts, alts 'purjenurk; purjenöör; kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav lõik; purjeka pööre, loov' Jäm Pöi Hi Khn Hää Ris; alss, `als(s)i EMS I: 294-295
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 148 halss 'mer purjelaeva kurss tuule suhtes; teekonnalõik; purjenöör'; EKSS 1: 436 halss 'mer purjenöör; purjelaeva kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav teekonnalõik'
Saksa leksikonid: Grimm hals 'der Schiffer nennt hals, aber mit dem plural halsen, taue, womit man die untern ecken der Segel spannt und nach vorn zieht; hals des bezaansegels'
Käsitlused: < sks Hals 'Tau, welches das Segel an der Windseite hält' GMust 1948: 74; < hol hals ~ rts hals EEW 1982: 275; < sks Hals 'halss; kael' EKS 2019
Läti keel: lt alze 'Halse (Ecke des Segels)' < asks hals 'dem Winde zugekehrtes Ende des Segels' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm halssi [1786] 'purjeen mastonpuoleinen alakulma; raakapurjeen kumpikin alakulma; suunta, purjehduskulma / (seemänn.) Hals, Halse'; is halsse 'kulkusuunta luovittaessa purjealuksella' < rts hals 'köysi, jolla purjeen alanurkka kiinnitetään' SSA 1: 134; vdj galssa, galssi 'halss / галс' VKS: 229

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
Läti keel: lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < rts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

hermeliin, hermeliini 'kärbi talvine nahk (Fortorius erminea)' < sks Hermelin 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 396 Hermelin 'vt Wiesel'; Hupel 1780: 515 Wiesel 'narrits, narits r.; lassits d.; nirk r. d.; müt bl. r. d. die braune Kerp. H.'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1570 *hermelīn, -i 'Hermelin'; hermelīn-mantel 'Hermelinmantel'; EÕS 1925: 93 hermeliin 'lahits, valge nirk'; ÕS 1980: 158 hermeliin 'kärbinahk; zool suur nirk, kärp'; VL 2012 hermeliin < sks Hermelin; Tuksam 1939: 479 Hermelin 'hermeliin, lahits'
Käsitlused: < sks Hermelin 'kärp' EEW 1982: 336; EKS 2019
Läti keel: lt ermelīns 'Hermelin, Frettchen (Foetorius erminea)' Sehwers 1953: 33; lt ērmulis 'Hermelin' < kasks hermel 'Hermelin' Sehwers 1953: 34

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < asks hengist, hingest 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; ingisti Khk; ingusti Hlj EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472; hingist KJn Kan; hingis Hel Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd'
Käsitlused: < kasks hengist, hingist EEW 1982: 359; < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest [‹ kasks hingest, hengest] SSA 1: 156; < rts hingst 'Hengst' Alvre 2001: 191
Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) 'Hengst' < kasks hingest, hinxt, hengest Sehwers 1918: 61, 87, 148; iņ̃ģests 'ein Hengst' < kasks hingest 'Hengst' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö [Agr] 'ori, hevonen / Hengst, Pferd'; lv iŋkst < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest, rts hingst SSA 1: 156; lv iŋ̄kst 'unbändiges pferd' < vrd sks hengst Kettunen 1938: 74; lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist SKES: 68

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Läti keel: lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < mr ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

hüatsint, hüatsindi 'ilutaim (Hyacinthus)' < sks Hyazinth 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Se ütztöistKümnes ütz Hyacinth, Se Katztoistkümnes ütz Amethyst; Piibel 1739 üksteistkümnes, hüakintus: kaksteistkümnes, ametüstus; Lenz 1796: 8 Peab temma .. neid Hiatsintit, nink Goldlakkit Aknade ette tõstma.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 143 hīakint : hīakinti (bl) 'Hyacinth'; hīatsint : hīatsinti 'Hyacinthe, Hyacinth'; Wiedemann 1869: 1413 hǖakintus : hǖakintuze (bl) 'Hyacinth'; EÕS 1925: 110 hüatsint 'lill (Hyacinthus)'; ÕS 1980: 174 hüatsint 'bot ilutaim (Hyacinthus)'; Tuksam 1939: 516 Hyazinth 'hüatsint (lill)'
Käsitlused: < sks Hyazinthe EEW 1982: 466
Läti keel: lt hiacints 'Hyazinth' VLV 1944: 285; lt hiacinte 'hüatsint' ELS 2015: 178
Sugulaskeeled: sm hyasintti [1832 hyacinthi] < rts hyacint Häkkinen 2004: 228

hülss, hülsi 'kest, tupp' < sks Hülse 'id.'

Esmamaining: Sakala 1887
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 244, 417 keet 'Hülse (von Gersten)'; keet 'Hülse (von Beern)'; Sakala 1887: 4 sigarid, paberossisi, tubakut ja hülsenid, õige rohkeste kiwinõuusi
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 111 hülss 'kest, tupp'; ÕS 1980: 176 hülss 'kest, tupp (näit paberossil)'; VL 2012 hülss < sks Hülse; Tuksam 1939: 513 Hülse 'kest, hülss'
Käsitlused: < sks Hülse EEW 1982: 470; < sks Hülse 'kest, kaun, tupp, hülss' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm hylsy 'putkimainen suojus, holkki, et. ammuksen ruutisäiliönä oleva metalli- t. pahvilieriö / Hülse' < rts hylsa [‹ sks Hülse] SSA 1: 197

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Lunin 1853: 30 hüt, -ta d. 'горница, хижина'
Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´ : hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks EEW 1982: 474; < asks hütt(e) Raun 1982: 16; < sks Hütte ~ asks hutte EES 2012: 86; < asks hutte 'maja, onn' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766] 'koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte' < rts hytt 'hytti, koju' [‹ asks hütt, hütte] SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231

hüüsing, hüüsingu 'peen tugev kanepinöör' < sks Hüsing 'kolmekeermene nöör'

Murded: `üüsing 'kolmekeermene, üksipidi, vastupäevane nöör' Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 177 hüüsing, -u 'peen tugev kanepinöör'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 husinge 'ein dünnes aus drei Garnen bestehendes Seil; Hüsel'; Seemannsprache 1911: 387 Hüsing 'eine aus drei Garnen zusammengedrehte, Marling ähnliche Leine'
Käsitlused: < kasks husinge EEW 1982: 480
Läti keel: lt īziņš 'eine dünne aus zwei oder drei Fäden bestehende Schnur' < sks hǖsinge 'ein dünnes aus drei Garnen bestehendes Seil' Sehwers 1953: 43; lt īziņš 'eine Schnur' < kasks hü̂sinc 'dünnes Tau das aus drei Fäden gedreht ist' Jordan 1995: 64

iil, iili '(lame)kaan (Glossiphonia complanata)' < asks îl(e) 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iil. Werre Iil 'Blut Igel'; Hupel 1780: 161 iil (werre-iil), -i r. 'Blutegel'; Lunin 1853: 35 iil, werre iil r. 'пiявка'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 īl´ : īl´i; were-īl´ 'Blutigel'; EÕS 1925: 116 iil 'zool kaan'; ÕS 1980: 180 iil : iili 'kaan (Glossiphonia)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 îl(e) 'Egel, Blutegel'
Käsitlused: < asks ile 'kaan' Ariste 1933a: 11; EES 2012: 90; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm iili, iilimato [1637] 'Egel' < rts igel SKES: 103; SSA 1: 222

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

iiris, iirise 'ilutaim, võhumõõk (Iris)' < sks Iris 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 *īris, -e 'Iris'; EÕS 1925: 116 iiris 'vikerkaar; (silma) kirjukile'; ÕS 1980: 180 iiris 'võhumõõk'; Tuksam 1939: 528 Iris 'bot võhumõõk (taim)'
Läti keel: lt īriss (puķe) 'Iris' VLV 1944: 289; lt īriss 'iiris' ELS 2015: 184
Sugulaskeeled: sm iiris [1900-luvun alku, iris] < lat. īris Häkkinen 2004: 249

iisop, iisopi 'ilutaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp(e) 'id.', vrd sks Ysop 'id.' [Piiblilugudest tutvuti sõnaga, 18. sajandil ka taime endaga.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 99 wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; Gutslaff 1648-1656 ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; Göseken 1660: 230 mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; Piibel 1739 wötke üks Isopi kimpoke; Hupel 1766: 139 Wötta Isopid ja Melissit; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti .. istutada.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop : īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62
Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] 'koristekasvi Ysop' < rts isop [‹ kasks isop] SSA 1: 222

inglise, inglise 'Inglismaalt pärit; inglaslik' < sks englisch 'id.'

Esmamaining: Eesti-Ma Rahwa Kalender 1772
Vana kirjakeel: Eesti-Ma Rahwa Kalender 1772 talwe jäid nemmad Ingelsmale; Lithander 1781: 548 Inglise Nitt 'Englisch Schnitt'; Berg 1811: 86 pea-rigid Europa-maal on .. Portugalli-ma, Inglandi-ma, Tani-ma, Norwegi-ma; Luce 1812: 43 läks .. seält Tani male, seält Hollandi male, seält Ingli male, seält Portokali male; Hupel 1818: 33 engels öllut r.; öllo d. 'englisches Bier'; Masing 1822: 60 olgo innimene Prantsus, Roots, Wennelaene, Inglismees; Lunin 1853: 19, 37 engels öllut r. 'англiйское пиво; портеръ'; ingli ma; Inglis ma 'Англiя'
Murded: inge-, engelant 'Inglise riik, laevastik' Jäm Han Khn VNg EMS I: 1010; `inglane 'inglane; Inglise riik' R eP sporVId; `inglene Emm Hls; `inglanõ Krl; `englane VNg Vai; `eńglane Trv Puh; `engläni sporV EMS I: 1018; `inglis- 'Inglismaalt pärit' sporR eP; `ingliss- M Võn Rõn Kan Vas; `englis- Lüg Ris EMS I: 1019
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 Inglis-mā 'England'; inglis-wüŕts 'Gewürz'; EÕS 1925: 123 inglise [keel]; ÕS 1980: 187 inglise [keel]; Tuksam 1939: 256 englisch 'inglise'
Käsitlused: < sks englisch 'inglise' EEW 1982: 511; EES 2012: 92
Läti keel: lt angļu 'inglise' ELS 2015: 192
Sugulaskeeled: lv engõlmaņ 'inglane / anglis' LELS 2012: 59; vdj aglitšina (aglitšana) 'inglane / англичанин' VKS: 101

jokker, jokri 'lisakaart kaardimängus' < sks Joker 'id.'

Eesti leksikonid: Haljaspõld 1937: 565 joker 'mängukaart, mida näit pokkerimängus võib muuta iga masti igaks kaardiks' < ingl joker [loe: džoukör]; ÕS 1980: 201 jokker 'vt džokker'; 93 džokker 'teat lisakaart kaardimängus'; EKSS 1: 662 jokker 'teat lisakaart mõnes kaardimängus'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 599 Joker 'Spielkarte mit dem Bild eines Narren, die jede beliebige Karte vertreten kann'
Käsitlused: < sks Joker 'jokker' EKS 2019
Läti keel: lt džokers 'jokker' ELS 2015: 209
Sugulaskeeled: sm jokeri 'narri, ilveilijä; kortti- tai rahapelin termi / Joker' < rts joker [‹ ingl joker] SSA 1: 240

joll, jolli 'väike paat' < sks Jolle 'id.'

Murded: joll, jol´l 'väike sõudepaat, julla' Phl Ris; jolla Phl Ris; `jolla VNg; jõl´l : jõlla Rid; jõll : jõlli Var EMS II: 173
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 184 julla (lulla) 'Jolle, Boot'; ÕS 1980: 201 joll : jolli '(väike paat)'; Tuksam 1939: 535 Jolle 'julla (väike paat)'
Saksa leksikonid: Grimm Jolle, jölle 'in den nordischen gewässern und auf der Elbe und Spree gebrauchtes fahrzeug verschiedener grösze und einrichtung'
Käsitlused: < sks Jolle EEW 1982: 548
Läti keel: lt julle 'eine Jolle (kleines Schiffsboot)' Sehwers 1953: 44; lt jolla 'joll' ELS 2015: 209
Sugulaskeeled: sm jolla [1790] 'pieni avovene / Jolle' < rts joll, jolla, jolle [‹ kasks jolle] SSA 1: 241

jott, joti 'j-täht' < sks Jot 'id.'

Eesti leksikonid: ÕS 1980: 203 jott 'jott-tähe nimetus'; Tuksam 1939: 535 Jot 'jott[-täht]'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 600 Jot 'Name des Buchstaben j'
Sugulaskeeled: sm kirjain j 'jott' VSS 1917: 51

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < rts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

jõlama, jõlan 'lärmama' < bsks gellen 'id.' [g › j sõna algul viitab baltisaksa hääldusele.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 126 jellama 'Beffen'; Koijr jellab 'der Hund beffet'; Vestring 1720-1730: 51 jöllama 'Haseliren'; Helle 1732: 100 jöllama 'haseliren'; Hupel 1780: 163 jõllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; Hupel 1818: 56 jöllama r. d. 'haseliren'; jõllama d. 'umberschlendern'; Lunin 1853: 37 jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh Mar PJg Tor Trm Lai; jölama Sa EMS II: 247; jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv EMS II: 248
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
Käsitlused: < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen Liin 1968: 48

kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas)' < asks kabel 'id.', sks Kabel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `kaabel '(alukses)' Kuu EKI MK; `kaabelkarn 'trossikeere' Emm Rei Ris; kaabel-, kaaberkaan Hää JõeK EMS II: 380
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 255 kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-trośś 'starkes Tau, Ankertau'; Wiedemann 1893: 231 *kābel : kābeli, kābli 'Kabel'; EÕS 1925: 151 kaabel 'laevaköis, -tross'; ÕS 1980: 215 kaabeltross 'eriliselt punutud jäme köis'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele 'Seil, Tau, Brunnenseil, Zugseil; bes. Schiffstau, Ankertau'; EWD 2005: 605 Kabel 'Tau, zusammengedrehte Leitungsdrähte'; asks kabel 'Schifs-, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'Tau, bes. das grosse Schifftau, Ankertau' GMust 1948: 47-48, 76; < sks Kabel 'starkes, dickes Tau' EEW 1982: 613; < sks Kabel 'kaabel' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < mr kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264; vdj kaabel´i 'kaabel / кабель' VKS: 342
Vrd kabel2

kaaviar, kaaviari 'kalamari' < sks Kaviar 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 352 Caviar 'igrad, kawiar, kalla marjad r.; igger, kalla marja d.'; Hupel 1818: 355 Caviar 'kawiar r. d., kalla marjad r., kalla marja d.'; Jannsen 1859: 140 maksab .. üks ainus nael kawiari terwe höbberubla
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 261 *kāwiar, -i 'Caviar'; EÕS 1925: 155 kaaviar 'beluuga, sterleti või sammakala mari'; ÕS 1980: 218 kaaviar 'kok soolatud kalamari'; Tuksam 1939: 553 Kaviar 'kaaviar (kalamari)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 643 Kaviar 'mit Salz konservierter Rogen verschiedener Störarten'
Käsitlused: < sks Kaviar 'kaaviar' EKS 2019
Läti keel: lt kaviārs 'Kaviar' VLV 1944: 297; lt kaviārs 'kaaviar' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kaviaari [1756] < rts kaviar SSA 1: 335; Häkkinen 2004: 386

kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Läti keel: lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < mr kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kabel2, kabla 'pael; nöör' < kasks kabel 'köis; nöör'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < mr kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
Vrd kaabel

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai 'id.'

Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl EMS II: 537
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
Käsitlused: < sks Kai [‹ hol kaai] EKS 2019

kaktus, kaktuse 'troopiline taim' < sks Kaktus 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1867
Vana kirjakeel: Jakobson 1867: 113 palmipuud ja kaktused kaswawad siin jo wäga hästi
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1669 *kaktus, -e 'Cactus'; EÕS 1925: 165 kaktus '(taim)'; ÕS 1980: 226 kaktus 'bot sugukond taimi (Cactaceae)'; Tuksam 1939: 539 Kaktus 'kaktus'
Käsitlused: < sks Kaktus 'kaktus' EKS 2019
Läti keel: lt kaktuss 'Kaktus' VLV 1944: 293; lt kaktuss 'kaktus' ELS 2015: 244
Sugulaskeeled: sm kaktus [1865] 'piikkikasvi / Kaktus' < rts kaktus SSA 1: 282; vdj kaktuz 'kaktus / кактус' VKS: 366

kalla, kalla 'ilutaim (Zantedeschia)' < sks Kalla 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 169 kalla 'toavõhk (toalill)'; ÕS 1980: 229 kalla 'bot ilutaim ((Zantedeschia)'; Tuksam 1939: 540 Kalla 'võhk (taim)'
Käsitlused: < lad calla 'kalla' EKS 2019
Läti keel: lt kalla 'kalla' ELS 2015: 246
Sugulaskeeled: sm kalla [1900-luvun alkupuoli] < lad calla Häkkinen 2004: 329

kaller, kalleri 'tarrend' < sks Gallert 'id.'

Esmamaining: Henning 1824
Vana kirjakeel: Henning 1824: 88 Härjalihha kallerti sees; Masing 1825: 119 Wies jaggo: Tuwitud asjad ja kallertid
Murded: `kaller, -i 'tarretis, kallerdis' Juu Jür; kaller Jõe Pee Koe Vil; kaler VJg Krl EMS II: 600
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 213 *kallert, -i 'Gallert'; Wiedemann 1893: 192, 194 kaler, -i; kalert, -i 'Gallert'; *kallert, -i 'Gallert'; ÕS 1980: 229 kaller 'tarrend, sültjas mass'; Tuksam 1939: 352 Gallert 'gallert, tarretis; tarrend; sült'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 393 Gallert, Gallerte 'zu einer halbsteifen Masse erstarrte konzentrierte Brühe'; Nottbeck 1988: 32 Gallert 'Schweinesülze (K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Gallert 'kaller' EEW 1982: 673; Raun 1982: 29; EES 2012: 122; EKS 2019
Läti keel: lt gallerts 'Gallert' VLV 1944: 217

kallion, kallioni 'laevanina' < ? asks galiôn 'id.', vrd rts gallion 'id.'

Murded: `kaljon : `kaljoni 'kujutis laeva ninas' Rei; `kal´jon 'laeva esiots, kus seisab pill' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 213 *kallion : kallioni; kalliōn : kalliōni (D) = pil´d-wäŕk 'Gallion (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 899 pild-wärk : -wärgi (D) 'Gallion (an Schiffen)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 galiôn, galeôn, galliôn, galliûn 'Gallion, Ausbau unter dem Bugspriet'; Niedersächsisches Galiōn 'Galion, Verzierung/Figur am Vorsteven eines Schiffes' '(kasks galiôn)'; EWD 2005: 392 Galion 'spitzzulaufender Vorbau am Bug alter Schiffe'
Käsitlused: < asks Gal(l)ion 'Vorbau am Vorsteven, Schiffsschnabel' GMust 1948: 56,77; < sks Gallion EEW 1982: 673
Sugulaskeeled: sm kaljuuna [1863 kaljuuni] 'aluksen keulan uloin osa, keulakuva / Galion(sfigur)' < rts galjon, gallion SSA 1: 285

kalmus, kalmuse 'rohttaim (Acorus calamus)' < sks Kalmus 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kalmus 'Calmus'; Vestring 1720-1730: 207 So Ingwer, Kalmussid 'Calmus'; Hupel 1780: 171, 272 kalmussid P. 'Kalmus'; so ingwer P. 'Kalmus'; Hupel 1818: 69 kalmus r. d. 'Kalmus'; Lunin 1853: 47 kalmus r. d. 'калмусъ, ирьный корень'
Murded: kalmus 'kalmus' Jäm Saa Juu Tür Koe; `kalmus Jõh IisR Khk Iis; kalmuss eL EMS II: 607
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 214 kalmus : kalmuse 'Kalmus'; EÕS 1925: 169 kalmus '(taim) (Kalmus)'; ÕS 1980: 229 kalmus 'bot rohttaim (Acorus)'; Tuksam 1939: 540 Kalmus 'kalmus'
Käsitlused: < sks Kalmus 'kalmus' EEW 1982: 674; Raun 1982: 29; EES 2012: 123; EKS 2019
Läti keel: lt kalme, kalmis, kalma 'Kalmus (Acorus calamus)' < asks kalms Sehwers 1953: 45; lt kalves 'Kalmus' VLV 1944: 293; lt kalme 'kalmus' ELS 2015: 247
Sugulaskeeled: sm kalmojuuri [1860] '(lääke)kasvi Acorus calamus / Kalmus' < vur calamus, calmos SSA 1: 288

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Läti keel: lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < mr kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kang, kangi '(kitsas) käik' < asks gank 'id.', sks Gang 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 200 kangi 'Gang (im Hause)'; Helle 1732: 103 käik 'der Gang'; Helle 1732: 308 sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk EMS II: 656
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg : kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg; Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern'
Käsitlused: < kasks gank Liin 1964: 52; Raun 1982: 30; < sks Gang EEW 1982: 689; < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' EES 2012: 127
Läti keel: lt gaņģis [1782] 'Gang, Weg' Sehwers 1953: 35; gaņģis 'Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren' < kasks ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm konki, kongi [1786] 'käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes' < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' SSA 1: 396

kantima, kandin 'tahuma; servama' < sks kanten 'id.', vrd bsks kanten 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kańtima (-n-) 'palki kanti tahuma; laudu servama' Sa Hi L Kei Juu Kos JMd Koe Trm Kod Plt; `kantima : `kandin (-t-) R; `kańtma : kańdi(n) eL EMS II: 693
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańtima : kańdin 'kantig zuhauen, mit Kanten versehen, Kanten, Ecken machen'; EÕS 1925: 175 kantima [palke, laudu] '(säumen)'; ÕS 1980: 234 kantima; kantimismasin 'tehn kantmasin, ehit servamismasin'; Tuksam 1939: 544 kanten 'kantima, kandiliseks tahuma'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 105 kanten, bekanten 'einen Balken (vt behauen)'
Läti keel: lt kantêt 'Balken kanten' < bsks kanten 'Balken bekannten' Sehwers 1953: 46; lt kañtêt 'bekanten' ME: II: 156
Sugulaskeeled: lv kaņţõ 'kantida / apmalot, aptēst' LELS 2012: 105
Vt kant

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
Käsitlused: < asks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105

kapsel, kapsli 'ümbris, kest' < sks Kapsel 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857 27. XI: [kellal] kuldsed seierid peäl, kapsel ümber
Murded: `kapsel : `kapsli (-le) 'uurikest' Kuu Lüg Vai eP M; `kapsli : `kapsli VNg Nõo San Krl Har Rõu Se EMS II: 713
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 *kapsel : kapsli (-le) 'Kapsel'; Grenzstein 1884: 51 kapsel (Kapsel) 'karp, kast, mis millegi asja ehk looma (konnakarp) ümber on'; EÕS 1925: 177 kapsel 'ümbrik, karbike, kihn'; ÕS 1980: 236 kapsel 'kattev kest, ümbris, karbike; anat kihn'; Tuksam 1939: 546 Kapsel 'kapsel; zool med kihn; bot kupar'
Käsitlused: < sks Kapsel 'kapsel' EEW 1982: 700; EKS 2019
Läti keel: lt kapsula 'Kapsel' VLV 1944: 295; lt kapsula, kapsele 'kapsel' ELS 2015: 255
Sugulaskeeled: sm kapseli [1853] '(lääkkeen, myös kellon) kuori; kärrynpyörän rumpu; pyssyn nalli / Kapsel' < rts kapsel SSA 1: 308

karbus, karbuse 'meeste talimüts' < bsks Carpuse 'reisimüts'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: karbus(s), -e 'talvemüts' Hi Jä Kad Rak Sim Trm Ksi Lai VlPõ; karpus MMg EMS II: 723
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 229 karbus : karbusi (D) 'bis auf die Schulter reichende, roth eingefasste Weibermütze von braunem Wadmal, Kapuze'; EÕS 1925: 179 karbus '(Kapuze)'; ÕS 1980: 238 karbus 'talvemüts'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 43 Carpuse 'hört man häufig, aber unrichtig, statt Kapuze oder Reishut, Reisemüze'
Käsitlused: < bsks Carpuse Raun 1982: 31; < bsks Karpuse 'reisimüts, kapuuts' [naiste talimütsi tähenduses võib sõna olla eestirootsi laen (‹ karbûsa, karbωs)] EES 2012: 130; < bsks Carpuse 'reisimüts' EKS 2019

kardemon, kardemoni 'vürtsitaim; maitseaine (Elettaria cardamomum)' < sks Cardemom 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 670 Wotta 24 Loti Kardemomid; Henning 1824: 267 oransiwee ja kardemoniga seggaminne
Murded: kardemon (-ń) Tõs JMd Koe; `kardemon Kuu; kardemoon (-ń) Jäm Rei Mar Tor Kos Äks Hls Nõo; kardemoor (-mor, -müür) Hää Juu Kod; kartemuon Ris; kardamoon (-ń) Khk Mär San; `kardamon VNg; kardimooń Krl EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 229 *kardemōm, -i; kardemōn, -i 'Cardemom'; EÕS 1925: 179 kardamom '(vürts)'; ÕS 1980: 238 kardemon 'bot (Elettaria); selle seemned ja viljad maitseainena'; Tuksam 1939: 546 Kardamom 'kardamom (taim: maitseaine)'
Käsitlused: < sks Cardemom EEW 1982: 705; < sks Kardamom 'kardemon' EKS 2019
Läti keel: lt kardamōns 'Kardamom' VLV 1944: 295; lt kardamons 'kardemon' ELS 2015: 256
Sugulaskeeled: sm kardemumma [1756] < rts kardemumma Häkkinen 2004: 359

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 190 Leeha karnn 'fleisch-Marckt'; Helle 1732: 131 lihhakarn 'die Scharnen'; Piibel 1739 mis lihha-karnis müakse, sedda söge; Hupel 1818: 72 karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; Lunin 1853: 50 karn, -i r. d. 'мясная лавка'
Murded: karn : `karni 'lihakauplus' R; kaŕn : karni (-ŕ-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; käŕn Mih Tõs EMS II: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kaŕn : kaŕni 'Fleischbude, Scharen'; käŕn : käŕni (P) '= kaŕn'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus'
Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
Käsitlused: < kasks scharne Liin 1964: 48; EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Raag 1987: 324; < kasks scharne, scherne Ariste 1972: 98; < asks scharne 'lett; letistik, ruum, kus letid paiknevad' EES 2012: 132; EKS 2019
Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] 'Scharren' < kasks scharne Sehwers 1918: 34, 94, 158; lt skãrņi 'Scharren, Fleischbank' < kasks scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' Sehwers 1953: 106; skārnis 'der Scharren, die Fleischbank' < kasks scharre 'Bank, auf welcher Fleisch, Brod usw. feil gehalten wurde' ME: III: 880
Sugulaskeeled: lv skarn 'lihakarn / skārnis' LELS 2012: 295

karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Karpekeñe 'Schachtel'; Göseken 1660: 150, 271 karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; Göseken 1660: 598 Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; Hornung 1693: 28 Karp : Karbi : Acc. pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; Helle 1732: 108 karp 'die Schachtel'; Hupel 1780: 173 karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; Hupel 1818: 72 karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; Lunin 1853: 50 karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
Murded: kaŕp : karbi (-ŕ-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp : `karbi R EMS II: 761
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kaŕp : kaŕbi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; ÕS 1980: 240 karp
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
Käsitlused: < ? kasks karpe 'kast' Raun 1982: 32; < kasks karpe 'puinen kirstu' SSA 1: 316; < ? asks karpe 'puust kast' EES 2012: 133
Läti keel: lt kārba LELS 2012: 46
Sugulaskeeled: sm karppi [1745] 'puinen laatikko, rasia / Holzschachtel' < ee karp [‹ kasks karpe] SSA 1: 316; sm karppi < ee karp Bentlin 2008: 66-67; is karppa, karppi 'rasia'; vdj karppi 'rasia, koppa'; lv kaŕp, kärp 'puinen rasia, kotelo' SSA 1: 316; lv kar̄´`p 'Kästchen, Büchse'; kär̄`p, kar̄´`p 'hölzernes kästchen, schachtel' < ee karp Kettunen 1938: 107, 177; vdj karppi 'karp, toos / коробка' VKS: 395

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'mahuti, hoiukoht; vangla'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 152 emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; Stahl LS I 1641: 453 kus üx om̃a wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; Göseken 1660: 90 Kasti 'Kaste'; Göseken 1660: 204, 171 kasti 'Gefangnis'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; Hornung 1693: 23 Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; Helle 1732: 322 kast 'der Kasten'; Hupel 1780: 175 kast, -i r. 'der Kasten'
Murded: kaśt 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris EMS II: 810-812
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kaśt : kaśti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
Käsitlused: < kasks kast, kaste Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65; < sks Kasten, kasks kast, kaste EEW 1982: 724; SSA 1: 325; < kasks kast Raun 1982: 32; Raag 1987: 323; < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' Raag 1987: 336; < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' EES 2012: 134; < sks Kaste 'kast' EKS 2019
Läti keel: lt kaste, skaste 'Kasten, Kiste' < kasks kast, kaste 'Behälter' Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66; lt kaste, skaste, kasts 'ein Kasten, eine Kiste' < sks Kasten ME: II: 169
Sugulaskeeled: sm kasti [1874] 'kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; Türeinfassung, Fensterbrett; Setzkasten, Senkkasten' < rts kast ~ ee kast [‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste] SSA 1: 325; lvS kast 'Kasten' SLW 2009: 80; lv kas̄t 'kasten' < sks Kettunen 1938: 108; lv kast 'kast / kaste' LELS 2012: 107

kastan, kastani 'lehtpuu (Castanea sativa Mill.)' < sks Kastanie 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ninck Jaakob wöttis hennesselle keppit tohrest Pappellipuhst, Sarrapuhst, ninck Kastonniepuhst; Göseken 1660: 153 Saxamah pechklet 'Castanien'; Virginius 1687-1690 Jakob agga wottis Kepp[êi] halijast Popli-Puust, Sara-Puust, nink Kastania-Puust; Lithander 1781: 413 Kastanid pradida 'Castanien zu braten'; Masing 1823: 265 Kastani pu, mis Sitsilia sarel
Murded: `kastan 'kastanipuu' Kuu VNg Hää JMd Plt KJn M Puh San Har; kastan Kod Plt Krl; `kastaa·n IisR Sa Muh L Ris Juu Amb; kasta·ńja I; `kastaa·nja Jäm Kos Har; kasta·njas Kaa Vll EMS II: 812
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 240 *kastan, -i 'Kastanie'; ÕS 1980: 244 kastan 'bot kastanipuu (Castanea sativa)'; Tuksam 1939: 549 Kastanie 'kastan'
Käsitlused: < sks Kastanje EEW 1982: 725; < sks Kastanie 'kastan' EKS 2019
Läti keel: lt kastaņes [1705] 'Kastanien' < asks kastanje Sehwers 1953: 48; lt kastaņa 'die Kastanie' ME: II: 169; lt kastaņa 'kastan' ELS 2015: 261
Sugulaskeeled: sm kastanja [1642 Castanea puut] 'Kastanie' < rts kastanj(e) SSA 1: 325

katt, katu 'tali, tõstevahend' < ? asks kat 'liigutatav varikatus; tõstevahend'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 246 katt : katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Tuksam 1939: 550 Kattanker 'katt-, abiankur'; Mereleksikon 1996: 150 kattimine (‹ hol katten) 'tugiankru tõstmine veepinnalt kraanpalgi alla ja seal kinnitamine'; kattimistali 'kattimistali abil tõstetakse ankur kraanpalgi alla'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 katte 'in der Belagerungskunst Name eines auf Rädern stehenden Sturmwerkes'; MND HW II: 1 katte, kat 'Belagerungswerkzeug, bewegliches Schutzdach'; Niedersächsisches katte, kat 'Kattanker'; Katte, Kattlāden 'Gerät zum Aufladen schwerer Baumstämme'
Käsitlused: < asks kat 'Talje, zum Aufkatten des Ankers' GMust 1948: 33, 77

kautsjon, kautsjoni 'tagatisraha' < sks Kaution 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858: 152 Kes 90 kunni 100 lehma ennese kätte tahhab rentida ja kautsjoni jöuab sisse maksta
Murded: `kautsjon, -jun 'tagatissumma' Khk Pöi Tõs Juu Kos JMd VJg KJn Nõo Rõu; `koutsjon Jäm Rei Trm Plt; `kaussjon Lüg Hää; kaussju̬u̬n, kõutsi-, kõutsiju̬u̬n M; `kautsjooń, -ju̬u̬ń Krl Har Vas EMS II: 878
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 251 *kautsiōn, -i 'Caution, Bürgschaft'; EÕS 1925: 194 kautsjon 'edis'; ÕS 1980: 251 kautsjon 'jur rahaline tagatis'; Tuksam 1939: 552 Kaution 'kautsjon, edis'
Käsitlused: < sks Caution 'kautsjon' EEW 1982: 741; EKS 2019
Läti keel: lt kaucija 'Kaution' VLV 1944: 297
Sugulaskeeled: sm kautsioni 'edis, kautsjon' Mägiste 1931: 162

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < rts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < mr kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < mr källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kelm, kelmi 'petis' < asks schelm 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Läti keel: lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < asks kerse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 60, 206 Kärsid 'Kresse'; Helle 1732: 104 kärsid 'Kresse'; Hupel 1780: 168, 415 kärsid r. 'Pl. Kreß'; porri hain d. 'Kresse'; Hupel 1818: 64, 81 kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; Lunin 1853: 44, 56 kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 keŕs : pl. keŕsid 'Kresse'; hal´l´ika-keŕsid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kerse, karse Liin 1964: 62; < kasks, sks Kresse EEW 1982: 783; < kasks kerse Raun 1982: 35; < asks kerse, karse '(salat)kress' EES 2012: 145; < asks kerse 'kress' EKS 2019
Läti keel: lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi] 'Brunnenkresse' < asks kerse 'Kresse' Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64; lt šķẽrši, ķẽrši 'Kresse' < kasks kerse 'Kresse' Sehwers 1953: 132; lt ķērsa 'Schaumkraut (cardamine)' < kasks kerse 'Kresse' ME: II: 274
Vrd kress

kessel, kesli 'kess, võrkkott; korv' < sks Käscher 'kalavõrk'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kessel : `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel : `kesle Phl Tõs Hää Trv EMS II: 1061; `kestel : `kestli S Lä; kestel : `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls EMS II: 1067
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel) : kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel : kes´tli; kes´tli : kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd kess'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
Käsitlused: < kasks kesser 'kess' Liin 1964: 54; Raun 1982: 37
Läti keel: lt ķesele, ķeselis 'kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi' < lv kēšil´ SSA 1: 350
Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] 'päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz' < vn ~ rts SSA 1: 350; krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi SSA 1: 350; sm kasseli, kassali [1886] 'tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde'; krj kaššali, kaššeli; krjA kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' SSA 1: 324; lv keš̆šìl´ 'netzsack, kescher' Kettunen 1938: 116

ketser, ketseri 'väärusuline' < sks Ketzer 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 409 Ketter 'ketzer'; Hupel 1818: 445 Kezer 'seggasse öppetusse innimenne r.; kawwal usklik d. (bl)'; Jannsen 1861: 266 „Ketser“ nimmetadi neid, kes paawsti ussust ärralangesid
Murded: `ketser 'uskmatu' Kuu VNg Jäm Khk Tor Ris Trm Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 297 *ketser : ketseri 'Ketzer'; *ketserana : ketserana 'Ketzerin'; Grenzstein 1884: 55 ketser (Ketzer) 'usust ära lahkunud wõi langenud inimene'; EÕS 1925: 206 ketser 'üldiselt õigeks tunnistatud kirikuõpetusest taganenud inimene'; ÕS 1980: 258 ketser 'kiriku õpetusest kõrvalekaldunu'; VL 2012 ketser < sks Ketzer; Tuksam 1939: 557 Ketzer 'ketser'
Käsitlused: < sks Ketzer 'ketser' EEW 1982: 790; Raun 1982: 36; EKS 2019
Läti keel: lt ķeceris 'Ketzer' Sehwers 1953: 62; VLV 1944: 299; ELS 2015: 282
Sugulaskeeled: sm kettari [Agr] 'harhaoppinen / Ketzer' < rts kättare SSA 1: 351

kiht, kihi 'lade' < asks schicht(e) 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiht : kihi 'virn; lade' eP Nõo Kam; kih´t : kihi M San V; kiht : `kihti R EMS III: 58-59
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309 kiht : kihi 'Schicht, Partie, Mal'; ÕS 1980: 260 kiht 'lade, kord'
Saksa leksikonid: MND HW III schicht, schichte 'Reihe gleichartiger Dinge, Abteilung von Menschen; Steinschicht; Abfolge bestimmter Zeiteinheiten; Teilung, Sonderung, Abschichtung'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 802; < kasks schicht(e) Raun 1982: 37; < asks schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht' EES 2012: 150; EKS 2019

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < rts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, mr gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd rts gille 'kilta', mr gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < kasks gilde ~ mr gilde Bentlin 2008: 67

kilt, kilda 'kihiline kivim; kiviplaat, -tahvel' < ? asks schilt 'kilp; nimelaud'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: kumb ei olle mitte kirjotetu Tümmäga / eimitte kiwwiste Kilte sisse; Hupel 1780: 181 kilt d. 'Tafel, Splitter'; kiwwi kilt 'Schiefertafel'
Murded: kilt : kildu '(lahti murdunud) tükk, kild' M sporT; kilt : kilda V EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kilt : kilda (d) '= kild'; kil´ti minemä (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel'; EÕS 1925: 217 kilt '= kiltkivi (Schiefer)'; ÕS 1980 kilt : kilda 'kiltkivi'; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt; nimelaud; märgis'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1199 Schild 'plattenartige Schutzwaffe; Platte, Tafel'; Lübben 1888 schilt 'Schutzwaffe; Wappenschild; Wirthausschild; Fläche, Feld'; MND HW III schilt 'Schutzwaffe; Heer-, Wappenschild; schildförmiges Abzeichen, Aushängeschild an Wirtshäusern; dreieckiger Platz in Städten; gepflasteter Platz vor dem Haus bis zur Straße'
Käsitlused: < asks schilt 'Schild als Fläche, Feld' Liin 1968: 49; < ? asks schilt 'kilp, vapp; silt, plaat' EES 2012: 156

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
Läti keel: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < kasks schink(e), schenke 'sink'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; Göseken 1660: 94, 357 Kinck, -i 'Schinke'; Vestring 1720-1730: 79 Kink 'd. Schinken'; Hupel 1780: 181 kink, -i r. d. 'der Schinken'; Lithander 1781: 539-540 Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; Hupel 1818: 84 kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; Henning 1824: 157 panne .. riwitud maereikast pohja .. ja panne kinki selle peäle; Lunin 1853: 59 kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
Murded: kink : kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kińk : kingi Trv Võn V(kińgi) EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'
Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
Käsitlused: < kasks schink(e) Liin 1964: 55; Haak 1976: 83; < sm ~ asks SSA 1: 366
Läti keel: lt šķiņķis [1638 Schkingkis] 'Schinken' < kasks schink(e) Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] 'liikkiö / Schinken' < rts skinka [‹ kasks schinke]; is kinkku < sm SSA 1: 366
Vrd sink

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink1

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

kipsima, kipsin 'kipsiga katma' < sks gipsen 'id.', ee kips

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 320 kipsima 'gypsen, mit Gyps bestreuen'; EÕS 1925: 221 kipsima; ÕS 1980: 267 kipsima 'kipsiga katma või täitma'; Tuksam 1939: 412 gipsen 'kipsiga krohvima'
Käsitlused: < sks gypsen EEW 1982: 839
Läti keel: lt ģipšot (augsni) 'kipsima' ELS 2015: 293
Vt kips

kits, kitse 'koduloom, sõraline imetaja (Capra aegagrus)' < sks Kitze 'kitsetall'

Esmamaining: Tallinna rae arveraamat 1583
Vana kirjakeel: Tallinna rae arveraamat 1583 stenwerter Jan ~ Ihan Kyß ~ Kitz 'kiviraidur Jaan Kits'; Gutslaff 1648-1656 üsseki ej olle kirjow echk paicklick neihde kitzude sean; Göseken 1660: 483, 484 Kitz 'ziege'; Kitz mehkib 'ziege blecket'; kiza habbe 'ziegen Bart aruncus'; Virginius 1687-1690 sino Lambat nink sino Kitsit ei ole mitte ärraloonut; Vestring 1720-1730: 81 Kits, -se 'Die Ziege'; Piibel 1739 lammastest ja kitsedest peate teie sedda wötma; Hupel 1780: 183 kits, -e 'Ziege'; Hupel 1818: 87 kits, -e r. d. 'Ziege'; Lunin 1853: 61 kits, -e r. d. 'коза'
Murded: kits : kitse (-t´-) 'koduloom' eP T; kits : `kitse R; kits : kitsi (-t´-) Jäm Khk PäLõ VlPõ M; kits : kitsõ V EMS III: 260
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 329 kits : kitse 'Ziege'; ÕS 1980: 270 kits; Tuksam 1939: 561 Kitze 'kitsetall, kitsekene'
Käsitlused: < sks Kitze '(mets)kitsetall' EEW 1982: 853; Raun 1982: 42; EES 2012: 162; < sks Kitze 'kitsetall' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kitsi 'kili, nuori vuohi / junge Ziege' < skand [vrd rts kid, sks Kitze] SSA 1: 376; vdj kittsi 'kits / коза' VKS: 435

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Läti keel: lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < rts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

klau|vall, -valli 'laevaköis; kahvelpurje köis' < asks Klaufall 'id.'

Murded: klouvall 'klauvall' Hlj Hi Hää JõeK; klöuvall; `klouhval Ris; klõuvall Pöi; löuvall Mus EMS III: 337; lousvall 'klauvall' Jõe EMS V: 463
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 276 klou 'vastu masti toetuv kahvli ots'; klouval´l 'tross klou ülestõstmiseks'; Olev 1981: 90 klauvall 'throat-sail; гафель-гардель'
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 112 Klaufall 'besonderes Tau zum Hochziehen der Gaffel (Seemannspr.)'
Läti keel: lt klauvfalle LELS 2012: 126
Sugulaskeeled: lv klaufal 'klauvall / klauvfalle' LELS 2012: 126

kleedima, kleedin 'pleissima; köiele nööri ümber mässima' < asks kleeden 'id.'

Murded: `kleedima 'pleissima; köitele nööri ümber mässima' Emm Phl Hää Ris(`kleetima); `kliedima Kuu EMS III: 316; `kleiama : kleiata 'pleissima' Rei EMS III: 318; `kleitima 'pleissima' JõeK; `kleitmä Khn EMS III: 319
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 129 bekleiden 'katma, pealistama'
Saksa leksikonid: Köbler 2014 klēden, kleiden 'bekleiden, ankleiden, zudecken, bemänteln'; Seemannsprache 1911: 457 kleiden (kleeden) 'ein Tau gegen Schamsielung mit Schiemannsgarn dicht umwinden'
Käsitlused: < ? rts kläda [ms kleiama 'mit einem Schnur bewickeln'] EEW 1982: 865; < asks kleeden 'trossile peenmat nööri peale kerima' Mereleksikon 1996: 163

veebiliides @ veebihaldur