[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1203 artiklit, väljastan 100

aaberuut, aaberuudi 'sidrunpuju (taim) (Artemisia abrotanum)' < bsks Haberrute 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 aberrautid pl. 'Aberraute, Stabwurz'; lf. Haberrute 'Kraut r.'
Murded: aaberuut : -ruudi 'sidrunpuju' Kaa Pha; aaberuut : -ruudu Trm; aberuut : -ruudi Kär EMS I: 42; aaberjuut : -juudi '? sidrunpuju' Tõs; aberot, -i Trm; asperuut : -ruudi Khk Haak 1975: 94
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 65 *hāber-rautid 'Haberraute, Eberraute (Artemisia Abrotanum L.)'; Deutschbaltisch 2019 Haberraute (Gutzeit 1889) 'sidrunpuju'; SES 2007: 285 Eberraute 'bot sidrunpuju'
Käsitlused: < bsks Haberraute EEW 1982: 237
Muud keeled: rts åbrodd [u 15 saj] 'bot sidrunpuju' RES 2004: 1292
Sugulaskeeled: sm aaprott, aprotti 'artemisia abrotanum' < rts, vrd vrts abrot, aabrut, nrts abrodd, åbrodd SKES: 2; sm aaprotti 'Artemisia abrotanum, approttimaruna' SMS: sub aaprotti

aabits, aabitsa 'raamat kirjaoskuse algete omandamiseks' < sks Abc 'alfabeet; raamat, kus on märksõnad alfabeetiliselt järjestatud; teadmiste põhialus' [Laensõna on moodustatud ladina tähestiku algustähtedest.]

Esmamaining: Masing 1795
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 188 essimenne lapse ramat 'a b c Buch'; Masing 1795: 4 sepärrast ollen .. sellesinnatse ABD ramato kokkopannud; Hupel 1818: 15 abbits, -e; abbitse ramat d. 'ABC'; Hupel 1818: 29 awits, -e r. 'das Abc'; Masing 1822: 16 needsinnatsed lehed .. Awitsa asemel prugitawaks
Murded: aabits : aabitsa Sa Rei Mar Juu JMd Iis Trv Hls; `aabits : `aabitsa Kuu VNg; aabits : aabitse Jäm Emm Rei Mär Hää Ris Krk San Krl; aabits : aabitsi Khk Muh; `aabets : `aabetsi Jõh Vai Khn; `aabets : `aabetsa Lüg; aabats : aabatsi TLä EMS I: 42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 65 ābits : ābitse (ābitsa, ābitsi) '= āwits'; Wiedemann 1869: 70 āwits : āwitse, āwitsa 'Abc'; āwitsa-rāmat 'Abcbuch'; ÕS 1980: 21 aabits; SES 2007: 15 Abc 'tähestik, alfabeet; piltl algteadmised'; EKI ÜS aabits 'raamat kirjaoskuse algete omandamiseks'
Saksa leksikonid: Duden ABC 'Alphabet; Buch mit alphabetisch geordneten Stichwörtern; Anfangsgründe; Grundlage'
Käsitlused: < sks Abc 'das ABC; tähestik; algteadmised' EEW 1982: 1; Raun 1982: 1; EES 2012: 41; < sks Abc, Abece, Abc-Buch, Abcbuch 'aabits' EKS 2019
Muud keeled: rts ABCbok [1571] 'aabits' RES 2004: 25; lt ābece 'das Abc-Buch' ME: I: 234; lt ãbece, ãbice 'das Abecebuch' Sehwers 1953: 5; lt ābece 'aabits' ELS 2015: 19
Sugulaskeeled: sm aapinen [1745 abes(e)kirja] 'alkeislukukirja / Fibel, Alphabet, Abc' < vrd sks ABC-Buch, vurts abec(e)bok, nrts ābisbōk SSA 1: 47; SKES: 2; lv ābets 'aabits / ābece' LELS 2012: 21

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 324 keick meddÿ Sonet ia keick meddÿ Werritilckat; Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 aader 'van veresoon'; Tuksam 1939: 29 Ader 'soon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 3; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'; Duden Ader 'Blutegefäß'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Muud keeled: rts åder [1472-1486] 'veresoon' RES 2004: 1292; lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

aalant, aalandi 'aedvaak (ilu- ja ravimtaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'id.' [Liitsõnas aalandijuur on järelosis tõlkeline.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 103 Alandi Juur 'Aland'; Alandi Rocht 'Aland'; Helle 1732: 297 Alandi jured 'Alant-Wurzel'; Hupel 1766: 21 need Alandi juured; Hupel 1780: 141 alandi juur r. 'Alantwurzel'; Jannau 1857: 15 Kui rinnad röggased ja kinni .. wötta peneks leigatud ja ärrakoritud Alanti juri
Murded: aalant, aalandijuur Jäm EMS I: 49; aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)'; ÕS 1980: 26, 761 aedvaak 'bot ilutaim, Inula helenium'; vaak 'bot rohttaim, Inula'; Tuksam 1939: 33 Alant 'bot vaak'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 10 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant 'Alantwurz, Glockenwurz'; Kluge Alant 'Helenenkraut (früher Heilkraut und Gewürz, bes. die Wurzel)'
Käsitlused: < kasks ālant (-d) Liin 1964: 58; < sks Alantwurzel [Teilübersetzung] EEW 1982: 3
Muud keeled: rts alant [15. saj] 'bot aedvaak' RES 2004: 35; lt ālants 'Alant (Pflanze)' < kasks ālant Sehwers 1953: 6; ālanda, ālande < kasks ālant 'Alant' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri] 'isohirvenjuuri / Alant' < rts, vrd nrts ålandsrot, vrts aland, kasks alant SSA 2: 269

aaloe, aaloe 'karusapp, toa- ja ravimtaim (Aloe)' < kasks āloē 'id.', sks Aloe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 37 olli tulnut n. teije Myrrhe nin Aloe; Gutslaff 1648-1656 Nicodemus .. töih Myrre Aloe kah seckatut; VT 1686 Nikodemus .. töije seggätu Mürrat n. Aloet; Piibel 1739 keiksuggu wirokipuid, mirrid ja aloid
Murded: `aaloe 'toalill; ravimtaim' Vai Emm Hää Trv; aaloe Khk Juu Koe Trm Kod KJn Hls; aaloń (-uń) Krk Har VId; alloe· Hi Juu; aloe· Jäm Tõs Tor; aalo Krl Se; aaloi San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1566 *ālō '= āloe'; Wiedemann 1869: 67 āloe : āloe 'Aloe'; ÕS 1980: 21 aaloe 'bot (Aloe)'; Tuksam 1939: 35 Aloe 'aaloe, karusapp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 12 alowê (alewede, alwede) 'Aloe'; Köbler 2014 āloē (alloe, alee, alowē, alwede, allewe) 'Aloe'
Käsitlused: < asks Aloe Ariste 1963: 87; < sks Aloe 'aaloe' EEW 1982: 3; Raun 1982: 1; EKS 2019
Muud keeled: rts aloe [u 1520] 'bot aaloe' RES 2004: 38; lt ãlavejs 'Aloe' < kasks alowe Sehwers 1953: 6; lt aloje 'Aloe' VLV 1944: 30; lt alveja 'aaloe' ELS 2015: 19
Sugulaskeeled: sm aaloe [Agr] 'Aloë-sukuun kuuluvien kasvien nimitys; em. kasveista valmistettu rohdos / Aloe' < vurts aloe SSA 1: 45

aam, aami 'suur vaat; endisaegne vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San Krl; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'; Tuksam 1939: 731 Ohm 'aam (mõõt)'; SES 2007: 876 Ohm 'aj aam (endisaegne mahumõõt)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Muud keeled: rts åm [1474] 'suur vaat; aam' RES 2004: 1295; lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < vrts aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524: 60 Amen; Koell 1535: 68 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen; Tuksam 1939: 37 Amen 'aamen'; SES 2007: 53 amen 'aamen (palve, õnnistuse jne lõpetuseks)'
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'; EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Muud keeled: rts amen [14. saj] 'relig aamen' RES 2004: 40; lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

absoluutne, absoluutse 'tingimatu; täielik' < sks absolut 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 *absolūtne, -se 'absolut'; Grenzstein 1884: 2 absoluutene (absoluut) 'pärisene, päris põhjast, lahutatud; relatiiwese wastand'; ÕS 1980: 24 absoluutne 'mittesuhteline; tingimatu, piiramatu; täielik, täiuslik'; Tuksam 1939: 20 absolut 'absoluutne, iseline; päris'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 7 absolut 'uneingeschränkt, nicht bedingt, völlig'
Käsitlused: < sks absolut 'absoluutne' EKS 2019
Muud keeled: rts absolut [1723] 'absoluutne, tingimatu, piiramatu' RES 2004: 26; lt absolūts 'absolut' VLV 1944: 21; lt absolūts 'absoluutne' ELS 2015: 21
Sugulaskeeled: sm absoluutti 'ehdoton, riippumaton, täysin itsenäinen olevainen' NS I 1978: 10

ahhaat, ahhaadi 'poolvääriskivi' < kasks agat 'id.', sks Achat 'id.' [Mõlema keele mõju ilmneb veel 19. sajandil.]

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Se kolmas höhlas peawat ütz Lyncuri kiwwi, ütz Achati kiwwi, ninck ütz Amethisti kiwwi ollema; Virginius 1687-1690 Kolmas kord: Lünkurer, Aggat nink Ametist; Hupel 1780: 327 Agatstein 'merre kiwwi d.'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 9, 10, 66 *ahat, -i 'Agat'; *ahkat, -i '= ahat'; *āgāt, -i 'Agat'; EÕS 1925: 5 ahaat '(mineraal)'; ÕS 1980: 29 ahhaat 'min poolvääriskivi, kaltsedoni teisend'; Tuksam 1939: 27 Achat 'ahhaat'
Saksa leksikonid: MND HW I agat, agatstê(i)n 'Halbedelstein in verschiedenen Farben; Achat; Bernstein'
Käsitlused: < asks Achat Liin 1968: 47; Liin 1968A: 134; < sks Achat 'ahhaat' EEW 1982: 25; EKS 2019
Muud keeled: rts agat [1519] 'min ahhaat' RES 2004: 31; lt achāts 'Achat' VLV 1944: 26; lt ahāts 'ahhaat' ELS 2015: 25
Sugulaskeeled: sm akaatti [1642 Achat] 'kvartsijalokivi / Achat' < vurts achat SSA 1: 64

akaatsia, akaatsia 'lõunamaine puu või põõsas (Acacia)' < sks Akazie 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1867
Vana kirjakeel: Jakobson 1867: 47 kargab õitsewa akaatsiapuu okste peal; Jakobson 1868: 100 terwed akaatsia metsad
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66, 1667 *āgatsi (ākatsi)-pu 'Akazie'; *akātsia 'Akazie'; EÕS 1925: 8 akaatsia 'bot'; ÕS 1980: 32 akaatsia 'bot põõsastaim või puu (Acacia)'; Tuksam 1939: 32 Akazie 'akaatsia'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 21 Akazie 'in tropischen und subtropischen Gebieten beheimateter Baum'
Käsitlused: < sks Akazie ~ ? vn акация EEW 1982: 51; < sks Akazie 'akaatsia' EKS 2019
Muud keeled: rts akacia [1806] 'bot akaatsia' RES 2004: 33; lt akacija 'Akazie' VLV 1944: 28; lt akācija 'akaatsia' ELS 2015: 31
Sugulaskeeled: sm akaasia 'bot akaatsia' Mägiste 1931: 6; sm akasia 'lämpimien maiden puita tai pensaita' NS SS 1980: 8; lv akātsij 'akaatsia / akācija' LELS 2012: 22; vdj akattsi 'akaatsia / акация' VKS: 115

akord, akordi 'helide kooskõla; kokkulepe' < sks Akkord 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 87 löppetus .. peab sellepärrast sündsa akkordidest kokkopantud ollema
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 *akord : akordi 'Accord'; Wiedemann 1893: 20 *akkord (akord) 'Accord'; VSS 1917: 6 akkord 'akordi'; EÕS 1925: 8 akord '= kooskõla'; ÕS 1980: 32 akord 'muus kooskõla; maj ühekordne võla korraldamise kokkulepe'; Tuksam 1939 Akkord 'muus akord, koosheli, kooskõla; kaub akord, konkursi ärahoiu kokkulepe'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 21 Akkord 'harmonischer Zusammenklang mehrerer Töne; Arbeit bei Entgelt nach der geleisteten Stückzahl'
Käsitlused: < sks Akkord 'akord' EKS 2019
Muud keeled: rts ackord [1729] 'muus akord, kooskõla; maj kokkulepe; tükitöö' RES 2004: 28; lt akuots 'Akkordarbeit' Sehwers 1953: 1; lt akots 'Accord, die Arbeit en gros' ME: I: 66; lt akords (in der Musik; Vertingung) 'Akkord' VLV 1944: 28; lt akords 'akord' ELS 2015: 32
Sugulaskeeled: sm akordi [1798 accordi] 'velkojen kanssa tehty sopimus; (mus.) sointu / Akkord' < nrts ackord SSA 1: 65

aks1, aksi 'vankri telg, ass' < sks Achse 'id.' [Laensõnale eelnesid varasemad laensõnad.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 326 Achse (am Wagen) 'tölg r. d.; töl, -le r., telg, tölk d., as, igge P.'; Hupel 1818: 307 Achse (am Wagen) 'tölg r. d., töl r., telk d.'
Murded: aks : aksi 'ass, vankri telg' Vig Kse Han Pä EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks : aksi (SW) 'Achse'; Tuksam 1939: 27 Achse 'telg; (beim Wagen) ass'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 10 Achse 'Aufhängevorrichtung und Drehpunkt der Räder'
Käsitlused: < sks Achse Haak 1976: 83; EEW 1982: 52
Muud keeled: rts axel [13. saj] 'telg' RES 2004: 79
Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] 'Achse' < vurts axel SSA 1: 66
Vrd ass

aktsent, aktsendi '(sõna)rõhk; rõhutamine; võõrapärane hääldus' < sks Akzent 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 306 Accent 'vt Stimme'; accentuiren '(im Lesen) hä hälega luggema d.'; Erlemann 1864: 40 Ühhe toni tonitamist - heale litsumist - nimmetab musika öppetus aktsendiks
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 24 *aktsent, -i 'Accent'; EÕS 1925: 8 aktsent 'rõhk'; ÕS 1980: 34 aktsent 'rõhk (sõnal, silbil, noodil); võõrapärane hääldus'; Tuksam 1939: 33 Akzent 'aktsent, rõhk'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 24 Akzent 'Betonung, Nachdruck, Aussprache'
Käsitlused: < sks Akzent 'aktsent, rõhk' EKS 2019
Muud keeled: rts accent [1651] 'aktsent, rõhuasetus' RES 2004: 27; lt akcents 'Akzent' VLV 1944: 28; lt akcents 'aktsent' ELS 2015: 32
Sugulaskeeled: sm aksentti 'äännökselle pantava paino tai korko' NS I 1978: 39; lv aktsent 'aktsent / akcents' LELS 2012: 22

aktsionär, aktsionäri 'aktsiate omanik' < sks Aktionär 'id.'

Esmamaining: Grenzstein 1884
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 6 aktsionär (Aktionär) 'aktsianik, aktsia omanik'; Wiedemann 1893: 21 *aktsialine, -ze; aktsionǟr, -i 'Actionär'; SÕS 1948: 32 aktsionär 'osatäh(ted)e omanik'; ÕS 1980: 34 aktsionär 'maj aktsia(te) omanik'; Tuksam 1939: 32 Aktionär 'aktsionär, aktsiate omanik'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 23 Aktionär 'Besitzer von Aktien'
Käsitlused: < sks Aktionär 'aktsionär' EKS 2019
Muud keeled: rts aktieägare [1808] 'aktsiaomanik, aktsionär' RES 2004: 34; lt akcionārs 'Aktionär' VLV 1944: 28; lt akcionārs 'aktsionär' ELS 2015: 33
Vt aktsia

alarm, alarmi 'üldhäire hädaohu korral' < sks Alarm 'id.'

Murded: ala·rm 'tulekahju alarm' Kos EKI MK
Eesti leksikonid: Sõerd 1923: 9 alarmeerima 'Ärritavaid kuulujutte laiali laotama, ärritust sünnitama'; alarmist 'Ärritavate kuulujuttude laiali laotaja, ärrituse sünnitaja'; EÕS 1925: 10 alarm 'hüüe sõjariistadele; kära'; ÕS 1980: 35 alarm; Tuksam 1939: 33 Alarm 'lärm, kära; (Waffenruf) alarm, virge, häire'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 25 Alarm 'Warnsignal bei Gefahr'
Käsitlused: < sks Alarm 'alarm, häire' EES 2012: 264; EKS 2019
Muud keeled: rts alarm [1538] 'alarm, häire' RES 2004: 35; lt alarms 'Alarm' VLV 1944: 29
Vrd lärm

album, albumi 'foto-, margi- või salmikogumik raamatuna; eriline koguteos' < sks Album 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `aalbum Kuu; `album Khk Vll Rei Tõs Tor Juu Koe Trm Kod KJn Hls Krk Nõo; `albom Emm sporL Kos JMd Tür Trv San Krl Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1563 *album : albumi 'Album'; ÕS 1980: 36 album; Tuksam 1939: 33 Album 'album'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 26 Album 'repräsentatives, unbedrucktes Buch'
Käsitlused: < sks Album 'album' EKS 2019
Muud keeled: rts album [1864] 'album; koguteos, almanahh' RES 2004: 35; lt albums 'album' VLV 1944: 29; lt albums 'album' ELS 2015: 36
Sugulaskeeled: sm albumi [1865] 'valokuva- ym. kansio / Album' < nrts album SSA 1: 68

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Almo∫i 'Allmosen'
Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R EMS I: 293
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus : almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; SÕS 1948: 37 almus '= armuand, annetis'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand'; Tuksam 1939: 35 Almosen 'armuand, almus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 12; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ālmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende'
Käsitlused: < sks Almosen EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71; < kasks almese Raun 1982: 3; < asks halmosen ~ sks Almosen EES 2012: 49; < asks almese 'almus' EKS 2019
Muud keeled: rts allmosa [13. saj] 'armuand, almus' RES 2004: 37; lt almuoza 'Almosen' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm almu [1642] 'pyytäjän, köyhän avustus / Almosen' < vrts almosa SSA 1: 70; lvS almad 'Pl. Almosen' SLW 2009: 44

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Arvelius 1789: 29 temma hopis halpiks on jaenud sind naehhes; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp; Tuksam 1939: 33 albern 'alp, reba, pilakas; rumal, loll'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 11; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'; EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Muud keeled: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

alss, alsi 'niisketes kohtades kasvav rohttaim (Eleocharis)' < vrd sks Alse 'koirohi' [Pärnumaal kõrkjast tähendanud alsi võeti 20. sajandi kirjakeeles kasutusele uues tähenduses.]

Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 als´i : als´i (P) 'Binse [kõrkjas]'; Salem 1890: 16 alsi : alsi 'cитникъ'; EÕS 1925: 12 alss 'bot kõrkjas'; ÕS 1980: 39 alss 'bot rohttaim (Eleocharis)'
Saksa leksikonid: Grimm Alse, artemisia absinthium, ein bitteres unter dem namen wermut bekanntes kraut
Käsitlused: < vrd sks Alse 'koirohi' EES 2012: 49

altaan, altaani 'sammastele toetuv lahtine rõdu' < sks Altan 'palkon'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1563 *altān, -i 'Altan, Balcon'; Haljaspõld 1937: 60 altaan 'eenduvale alumisele majaosale, sammastele või arkaadile tuginev rõdu'; SÕS 1948: 38 altaan 'arhit lahtine rõdu'; Tuksam 1939: 36 Altan 'altaan; palkon'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 31 Altan 'als einem Unterbau ruhender Balkon, Söller'
Käsitlused: < sks Altan 'altaan' EEW 1982: 65; EKS 2019
Muud keeled: rts altan [1620] 'arhit altaan, lahtine rõdu või terrass' RES 2004: 39
Sugulaskeeled: sm altaani [1853 alltani] 'koroke, puhujalava; lasiseinäinen suuri eteinen / Altan' < nrts altan [‹ sks Altan] SSA 1: 71

ambus, ambuse 'kingsepa tööriist, alasi' < sks Amboß 'alasi' [Laensõnale eelnes omasõna.]

Esmamaining: Wiedemann 1893
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 328 Ambos 'allasi r.; allas, allase raud d. P.'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 22, 29 alat, -i (d) 'Ambos'; *ambus : ambusi 'Ambos'; Tuksam 1939: 37 Amboß 'alasi'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 33 Amboß 'blockartige Unterlage aus Stahl zum Hämmern'
Käsitlused: < sks Ambos EEW 1982: 68; Hinderling 1981: 110
Muud keeled: lt ambulta 'Amboß' < kasks ambult, ambolt 'Amboß' Sehwers 1953: 2

ampull, ampulli 'kinnijoodetud klaastoru, ravilahuse anum' < sks Ampulle 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 14 ampull 'kupal, zool (ampulla)'; ÕS 1980: 43 ampull 'farm kinnijoodetud (klaas)nõuke ravimi või seerumiga'; Tuksam 1939: 37 Ampulle 'ampull, zool kupal'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 36 Ampulle 'bauchiges Gefäß, bauchige Flasche'
Käsitlused: < sks Ampulle 'ampull' EKS 2019
Muud keeled: rts ampull [1903] 'farm ampull' RES 2004: 41; lt ampula 'ampull' ELS 2015: 43
Sugulaskeeled: sm ampulli 'pullomainen astia; umpeen sulatettu lasiputki, umpilo' NS I 1978: 74

amüseerima, amüseerin 'lõbustama; kurameerima' < sks amüsieren 'id.'

Eesti leksikonid: EE I 1932: 375 amüseerima 'lõbustama, lõbutsema'; SÕS 1948: 41 amüseerima 'lõbustama; lõbutsema'; ÕS 1980: 43 amüseerima 'van lõbutsema, kurameerima'; Tuksam 1939: 38 amüsieren 'amüseerima, lõbustama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 37 amüsieren 'die Zeit vertreiben, belustigen'
Käsitlused: < sks sich amüsieren 'lõbu tundma, lõbutsema' EKS 2019
Muud keeled: lt amizēt 'amüsieren' VLV 1944: 32; lt amizēties 'amüseerima' ELS 2015: 43

ananass, ananassi 'lõunamaine taim ja selle vili (Ananas comosus)' < sks Ananas 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 7 [peab] neid Ananassi Lomad üttesuggusse Lämmi sissen 12 Gradist 18 sadik piddama; Hupel 1818: 312 Ananas-Erdbeere, die wilde 'vt Mulbeere (= mulakad r.; muliko marja d.)'; Henning 1824: 406 Jeä-roog ananastest
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 *ānanas, -i 'Ananas'; EÕS 1925: 15 ananas 'bot taim, selle vili'; ÕS 1980: 44 ananass 'bot lõunamaine taim (Ananas), selle vilikond'; Tuksam 1939: 39 Ananas 'ananass'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 38 Ananas 'die tropische, vorwiegend in Brasilien und Westindien heimische Frucht'
Käsitlused: < sks Ananas 'ananass' EKS 2019
Muud keeled: rts ananas [1754] 'bot ananass' RES 2004: 42; lt ananass 'ananass' ELS 2015: 44
Sugulaskeeled: sm ananas [1853 ananas-omena] < rts ananas Häkkinen 2004: 52

anemoon, anemooni 'ülane (Anemone)' < sks Anemone 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 8 [woip] Triiphonen heitsma lasta üttekördsed Hiatsintid, Tulpid, Tatsettid, Jonkillid, Anemonid, Ranunklid etc.; Hupel 1780: 211 ma allusse rohhi 'Anemonen-Röschen P.'; Hupel 1818: 312 Anemone 'vt Wiese'; Hupel 1818: 623 Wiesen-Anemone 'harraka nin d.'
Murded: anemuan, `annemuan 'ülane' IisR EMS I: 354
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 *ānemōn, -i 'Anemone'; EÕS 1925: 15 anemoon 'ülane'; ÕS 1980: 45 anemoon 'ülane'; Tuksam 1939: 41 Anemone 'anemoon, ülane'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 40 Anemone '(Busch)windröschen, Frühlingsblume'
Käsitlused: < sks Anemone 'ülane' EKS 2019
Muud keeled: rts anemon [1745] 'bot anemoon, ülane' RES 2004: 44; lt anemone 'anemoon' ELS 2015: 46
Sugulaskeeled: lv anemōnõ 'metsülane, anemoon / meža vizbulis, anemone' LELS 2012: 31

aniis, aniisi 'vürts- ja ravimtaim (Anisum vulgare)' < sks Anis 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 eth teije Kümnest annate sest Anisest, n. sest Köhmnest; Lithander 1781: 670 Anisi wiin 'Anis-Brand-wein'; Wotta üht naela Anisi; Henning 1824: 340 Anisi-kogikessed
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 *ānīz 'Anis'; EÕS 1925: 16 aniis 'bot'; ÕS 1980: 45 aniis 'bot vürts- ja ravimtaim (Anisum vulgare); õunasort'; Tuksam 1939: 47 Anis 'aniis'
Saksa leksikonid: Grimm Anis, anisum, ein bekanntes kraut
Käsitlused: < sks Anis 'aniis' EEW 1982: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts anis [15. saj] 'bot aniis (maitse- ja ravimtaim)' RES 2004: 47; lt anīši 'pl. Anis' Sehwers 1953: 3; lt anīss 'aniis' ELS 2015: 46
Sugulaskeeled: sm anis [1637] 'mauste(kasvi), Pimpinella anisum / Anis' < vurts anis [‹ kasks anis] SSA 1: 75; vdj ańissa 'aniis / анис' VKS: 130

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'; Paul 1956: 26 Anker 'Flüssigkeitsmaß, ganz verschieden von Schiffsanker, früh entlehnt aus lat. ancora'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Muud keeled: rts ankar ~ ankare [1665] 'ankur (endisaegne mahumõõt, 39,26 l)' RES 2004: 47; lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < nrts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'; SÕS 1948: 45 anskop '= tiislikanne'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Muud keeled: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

antipood, antipoodi 'vastaspoolel asetsev' < sks Antipode 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1868
Vana kirjakeel: Jakobson 1868: 13 Neid inimesi, kes just tõisel pool maakera elawad, oma jalgadega meie wasta, neid nimetame oma antipoodiks ehk wastjalgnikuiks
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 *ańtipōd, -i 'Antipod, Gegenfüssler'; SÕS 1948: 46 antipood 'täielik vastand; vastasjalgne'; ÕS 1980: 47 antipood 'vastandinimene, -ese, -nähtus'; Tuksam 1939: 61 Antipode 'antipood, vastasjalgne; (Gegner) vastane'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 47 Antipode 'auf entgegengesetztem Standpunkt stehender Mensch, Widersacher; Bewohner des gegenüberliegenden Punktes der Erde'
Käsitlused: < sks Antipode 'antipood' EKS 2019
Muud keeled: rts antipod [1749] 'antipood, vastand(inimene), -ese' RES 2004: 55; lt antipods 'Antipode' VLV 1944: 47
Sugulaskeeled: sm antipodi 'antipood, vastasjalgnik' Mägiste 1931: 13; sm antipodi ''vastasjalkainen': vastakkaisilla puolilla maapalloa asuvista henkilöistä; vastakkaisia mielipiteitä omaavista henkilöistä' NS I 1978: 86

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Arvelius 1790
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Marahwa 1822: 33 õppind ja kawwalaid hantwärgi rahwast; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 van antvärgid 'käsitöölised; keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 van antvärk 'käsitööline; ametimees'; Tuksam 1939: 454 Handwerker 'käsitööline'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 136; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'; EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'
Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
Muud keeled: rts hantverkare [1552] 'käsitööline' RES 2004: 364
Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < nrts hantverk [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140

aparaat, aparaadi 'spetsiaalse otstarbega seade, riist' < sks Apparat 'id.'

Esmamaining: Kõrv, Jakob 1889
Vana kirjakeel: Kõrv, Jakob 1889: 8 апаратъ 'aparaat, abinõu, masin'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 37 *aparāt, -i 'Apparat'; EÕS 1925: 17 aparaat 'seadis, töövahend'; ÕS 1980: 48 aparaat; Tuksam 1939: 64 Apparat 'aparaat, seadis, riistkond'
Saksa leksikonid: DWDS Apparat 'Gerät, das bestimmte Funktionen erfüllt'
Käsitlused: < sks Apparat 'aparaat' EKS 2019
Muud keeled: rts apparat [1825] 'tehn aparaat' RES 2004: 57; lt aparāts 'Apparat' VLV 1944: 50; lt aparāts 'aparaat' ELS 2015: 48
Sugulaskeeled: sm aparaatti 'koje, laite, kojeisto' NS I 1978: 88; lv aparāt 'aparaat / aparāts' LELS 2012: 32; vdj aparaatta 'aparaat / аппарат' VKS: 134

aplaager, aplaagri 'erus olek; puhke-, peatuspaik' < bsks Ablager 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 138 ellab ilma kohhata ablaagris ja immeb omma öhhukest pekki
Murded: `aplaager 'jõudeolek; (vanadus)puhkus; peatuskoht' R sporL sporK I M; `aplaagri Nõo San Krl Vas EMS I: 383
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 42 *aplāger : aplāgri '„Ablager“ (Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt)'; Grenzstein 1884: 10 aplaager (Ablager) 'see koht ehk seis, milles ammetnikud ja teenijad ilma ammetita ja teenistuse ning palgata elawad'; SÕS 1948: 47 aplaager 'elamine ilma teenistuskohata'; ÕS 1980: 49 aplaager 'tööst või aktiivsest tegevusest kõrvale jäämine'; Tuksam 1939: 10 ablagern 'ladustama, lattu panema'; Deutschbaltisch 2019 Ablager 'zeitweilige Wohnung'; auf Ablager sein 'ohne festen Verbleib oder Dienst sein'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 3 Ablager 'heißt überhaupt eine Wohnung auf eine Zeitlang, sonderlich die unentgeldliche in dem Bezirk eines Landgutes'
Käsitlused: < bsks Ablager 'Aufenthalt ohne Anstellung und Gehalt' EEW 1982: 84; < bsks Ablager 'peatuskoht, ajutine korter' Raun 1982: 5; EES 2012: 52
Muud keeled: lt aplãgs 'Ablager' ME: I: 100; Sehwers 1953: 3

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek; Tuksam 1939: 64 Apotheke 'apteek'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'; EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
Muud keeled: rts apotek [16. saj] 'apteek' RES 2004: 57; lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < vrts apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
Vt apteeker

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; Göseken 1660: 87 Apoteckr 'Apotheker'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Pühha Salwi .. Apteekri Kunsti järrel; Helle 1732: 308 apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; Hupel 1818: 26 apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; Lunin 1853: 14 apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker : aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker; Tuksam 1939: 64 Apotheker 'apteeker'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter'; EWD 2005 Apotheker 'Fachmann für Arzneimittel, Pharmazeut'
Käsitlused: < sks Apotheker EEW 1982: 86
Muud keeled: rts apotekare [u 1400] 'apteeker' RES 2004: 57; lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] 'Apotheker' < kasks apteker Sehwers 1953: 4; lt aptiekārs 'aptēkõr / apteeker' LELS 2012: 33
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < vrts apotekare [‹ asks apotheker] SKES: 22; SSA 1: 80; lv aptēk̆kə̑r 'apotheker' Kettunen 1938: 13; lv aptēkõr 'apteeker / aptiekārs' LELS 2012: 33
Vt apteek

arabesk, arabeski 'taimornament ehituskunstis' < sks Arabesk 'id.', vrd vn арабеск, арабеска 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 19 arabesk 'lilleline või jooniline kaunistus ehituskunstis'; ÕS 1980: 50 arabesk 'kunst stiliseeritud taimornament; muus väike lõbus muusikapala; teatr (tantsupoos)'; Tuksam 1939: 64 Arabeske 'arabesk'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 55 Arabeske 'stilisiertes Blatt- und Rankenornament der islamischen Kunst'
Käsitlused: < sks Arabesk 'arabesk' EKS 2019
Muud keeled: rts arabesk [1782] 'kunst, muus arabesk (stiliseeritud taimornament; kaunistatud meloodiaga muusikapala)' RES 2004: 58; lt arabeska 'Arabeske' VLV 1944: 50
Sugulaskeeled: sm arabeski 'tyyliteltyjä kasviaiheita vapaasti sommitellen tehty kiemurainen viivaornamentti' NS I 1978: 93

arest, aresti 'vahi all pidamine; vara keelu alla panek' < sks Arrest 'id.' [Laensõnale eelnes varasem laenuline väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 318, 401 Arrest 'vt Gefangenschaft u. Gefängniß'; Gefangenschaft 'wangi pölw r. d.; wangi pölli r.'
Murded: are·śt (-st) 'lühiajaline vangistus' Vll Emm Rei Mar Tõs Tor sporK Kod Trv Krl Plv Se; are·sti sporR; aarest Tõs; reśt Kod Krl Rõu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 49 *arrest, -i 'Arrest'; Grenzstein 1884: 11 arest (Arrest) 'kinnipidamine, asjade luku taha panemine; kohtualuse kinnihoidmine järeluurimise ajal'; ÕS 1980: 51 arest '(lühiajaline) vahi all pidamine; vara keelu alla panek'; Tuksam 1939: 66 Arrest 'arest; kinni-istumine, kinnijäämine'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 61 Arrest 'Beschlagnahme, Freiheitsentzug'
Käsitlused: < sks Arrest, ? vn arest EEW 1982: 88; < sks Arrest 'arest' EKS 2019
Muud keeled: rts arrest [1615] 'arest; arestiruum' RES 2004: 61; lt arests 'Arrest' VLV 1944: 52; lt arests 'arest' ELS 2015: 49
Sugulaskeeled: sm aresti [1682] 'vapausrangaistus, vankeus; vankila, putka / Arrest' < nrts arrest SSA 1: 81; lv arestīertõ 'arreteerida / arestēt' LELS 2012: 33; vdj aaresti 'arest / арест' VKS: 98; vdj arestantti 'arestant, vahialune, vang / арестант' VKS: 137

arhitekt, arhitekti 'ehituskunstnik' < sks Architekt 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1874
Vana kirjakeel: Jannsen 1874 02. I: grahv Rastrelli, sel ajal P[e]terburgi kuulsam architekt
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 42 arkitekton, -i 'Architekt'; EÕS 1925: 19 arhitekt; ÕS 1980: 52 arhitekt 'arhitektuuri eriteadlane'; Tuksam 1939: 65 Architekt 'arhitekt'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 57 Architekt 'Baumeister, Fachmann auf dem Gebiet der Baukunst'
Käsitlused: < sks Architekt EEW 1982: 92
Muud keeled: rts arkitekt [1670] 'arhitekt' RES 2004: 60; lt arhitekts 'arhitekt' ELS 2015: 50
Sugulaskeeled: sm arkkitehti [1863] 'Architekt' < nrts arkitekt SSA 1: 82; lv arhitekt 'arhitekt / arhitekts' LELS 2012: 33; vdj arhit´ektor 'arhitekt / архитектор' VKS: 137

arhivaar, arhivaari 'arhiivitöötaja' < sks Archivar 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 45 *arhiwār, -i 'Archivar'; Grenzstein 1884: 10 arhiwaar (Archivar) 'arhiwi toimetaja, hoidja'; EÕS 1925: 19 arhivaar; ÕS 1980: 52 arhivaar 'arhiiviametnik'; Tuksam 1939: 65 Archivar 'arhivaar'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 58 Archivar 'Betreuer eines Archivs'
Käsitlused: < sks Archivar 'arhivaar' EKS 2019
Muud keeled: rts arkivarie [1758] 'arhivaar, arhiiviametnik' RES 2004: 60; lt arhivārs 'arhivaar' ELS 2015: 50
Sugulaskeeled: sm arkistonhoitaja 'henkilö, jonka tehtävänä on arkiston hoito' NS I 1978: 97
Vt arhiiv

arnika, arnika 'mitmeaastane rohttaim (Arnica)' < sks Arnika 'id.', vrd lad Arnica 'id.'

Esmamaining: Jannau 1857
Vana kirjakeel: Jannau 1857: 32, 105 Naeste punnad ehk Olankad. Arnika; Seest prukmisseks wötta Arnika rohtu kolm sörme täis
Murded: arnikas 'rahvameditsiinis kasutatav taim' sporS Lä Tõs Vän Kos Koe Iis Plt KJn; `arnikas, -gas R; arnika Tor Hää Juu Kod Äks; arnik Khk Saa M Nõo Plv Lei EMS I: 441; arning 'arnikas' Rei; arnits 'arnika' Khk EMS I: 442
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 49 aŕnika 'Arnika'; aŕnika-wöra 'Arnika'; Wiedemann 1869: 113 eŕnika-rohi od. eŕnits pl. eŕnitsad (SO) 'Arnika (Arnica montana L.)'; ÕS 1980: 53 arnika 'bot rohttaim (Arnica)'; Tuksam 1939: 66 Arnika 'arnika'
Saksa leksikonid: DWDS Arnika 'gelbblühender Korbblütler, der als Heilpflanze bei Entzündungen verwendet wird'
Käsitlused: < sks Arnika 'arnika' EEW 1982: 97; EES 2012: 53; EKS 2019
Muud keeled: rts arnika [1747] 'farmak växten (Arnica montana Lin.)' SAOB: sub arnika; lt ârnakàja < ? sks Arnika Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm arnikki 'matalia mykerökukkaisruohoja' NS SS 1980: 31; vdj aarnikk 'arnika / горная арника' VKS: 98; vdj arnikkaroho, arnikroho 'arnika / горная арника' VKS: 141

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst; Tuksam 1939: 67 Arzt 'arst, fam tohter'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 23; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < asks arste 'Arzt' Ariste 1940: 7; < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Muud keeled: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

arstima, arstin 'ravima, tohterdama' < asks arsten 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 695 Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; Vestring 1720-1730: 21 arstima 'Heilen, Curiren'; Helle 1732: 87 arstima 'curiren'; Piibel 1739 Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; Hupel 1780: 143 arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; Arvelius 1782: 71 sind terweks arstib; Lunin 1853: 15 arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
Murded: `arstima ~ `aŕstima R eP; `aŕstma T V; `aŕstme M EMS I: 445
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕstima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
Käsitlused: < kasks arsten Liin 1964: 58; < ee arst EEW 1982: 98; < asks arsten 'arstima' EES 2012: 53
Muud keeled: lt ãrstêt 'heilen, kurieren' < kasks arsten 'heilen, kurieren' Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; ārstēt 'kurieren, heilen' < kasks arsten ME: I: 244
Sugulaskeeled: lvS arstub [1829] 'heilen' SLW 2009: 48; lv ar̄´štə̑ 'heilen, kurieren' Kettunen 1938: 14-15; lv aŗštõ 'arstida, ravida / ārstēt, dziedināt' LELS 2012: 35
Vt arst

aspar, aspari 'rohttaim (Asparagus)' < sks Asparagus 'id.', vrd rts sparris 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 411, 412 Üks Soost nendesinnaste Asparriste tarwis 'Eine Sauce zu diesem Spargel'; Asparrisid tuwida 'Spargel zu stuben'; Lenz 1796: 13 neid Aspargisse aukud üllesleikama; Hupel 1818: 548 Spargel 'pärglid r., pärgli d.'
Murded: aspar 'spargel' Nõo; `asperaa·dus 'asparaagus' Mus; asperaa·tus Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 aspar, -i (asper) 'Spargel'; ÕS 1980: 56 aspar 'bot rohttaim (Asparagus)'; Tuksam 1939: 908 Spargel 'aspar, spargel; bot auch parsahein'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 10 Asparschen '(hört man zuweilen statt) Spargel'
Käsitlused: < sks Asparagus EEW 1982: 108
Muud keeled: rts sparris [1578] 'bot harilik aspar, parsahein; spargel' RES 2004: 992; lt sparģelis 'spargel' ELS 2015: 802
Sugulaskeeled: sm parsa [1847] 'Spargel' < vn спаржа SSA 2: 316; Häkkinen 2004: 880; sm † pargisi [1683] < vurts spargitz Häkkinen 2004: 880
Vt spargel

assessor, assessori 'kaasistuja; hindamisekspert' < sks Assessor 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 331 Assessor 'kasundja d.'; Hupel 1780: 175 kasundja d. 'Mitrichter, Assessor'; Hupel 1818: 319 Assessor 'assesser r. d., kasundja d.'; Tallorahwa 1857: 5 Üllema piiskopi kohto assessorideks ehk abbimeesteks o wallitsetud Riia linna õppetaja Hillner ning Türri kirriko õppetaja Gromann Tallinna maalt
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 *assesser, -i; assessor 'Assessor'; Grenzstein 1884: 14 assessor (Assessor) 'kõrwalistnik kohtukodades, kohtuliige'; EÕS 1925: 23 assessor 'kaasistuja, ametinõunik'; ÕS 1980: 57 assessor 'kaasistuja; aj teat riigiametnik'; Tuksam 1939: 67 Assessor 'assessor, kaasistuja'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 65 Assessor 'Titel innerhalb der höheren Beamtenlaufbahn'
Käsitlused: < sks Assessor 'assessor' EKS 2019
Muud keeled: rts assessor [1627] 'assessor (eriteadmistega kaasistuja)' RES 2004: 63; lt asesors 'assessor' LES 2015: 57
Sugulaskeeled: sm asessori [1642] 'hallinto- tai oikeusviraston jäsen; arvonimi / Beisitzer; ein finnischer Titel' < nrts asessor SSA 1: 85

aster, astri 'püsilill (Aster)' < sks Aster 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `aster : `astri ~ -re 'lill' Lüg Emm Hää Kos Iis Plt Krl; `aster : `astra Mar Mih Tõs JMd Koe Trm Hls; `asser : `asre Trv EMS I: 480
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 *aster : aśtri 'Aster'; EÕS 1925: 24 aster 'lesesõlg (lill)'; ÕS 1980: 57 aster 'bot ilutaim (Aster)'; Tuksam 1939: 68 Aster 'bot aster, lesesõlg'
Käsitlused: < sks Aster 'aster' EEW 1982: 110; EKS 2019
Muud keeled: rts aster [1780] 'bot aster' RES 2004: 64; lt astra 'Aster' VLV 1944: 53; lt astere 'aster' ELS 2015: 60
Sugulaskeeled: sm asteri [1860] 'koristekasvi / Aster' < nrts SSA 1: 87; lv astõr 'aster / astere' LELS 2012: 36

eedelveiss, eedelveissi 'mäestikutaim, alpi jänesekäpp (Leontopodium alpinum)' < sks Edelweiss 'id.'

Esmamaining: EKI KK: 1976
Eesti leksikonid: EKI KK T. Kallejärv 1976: Peatume vaid Kulikaloni eedelveissidega kaetud kaldal; EKSS 1: 258 eedelveiss 'valgeviltjas mäestikutaim, alpi jänesekäpp'; VL 2012 eedelveiss < sks Edelweiß; Tuksam 1939: 220 Edelweiß 'alpi-jänesekäpp (lill)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 260 Edelweiß 'mit weißen Filzhaaren bedeckte Hochgebirgsblume'
Käsitlused: < sks Edelweiss 'alpi jänesekäpp' EKS 2019
Muud keeled: rts edelweiss [1864] 'bot alpi jänesekäpp, eedelveis' RES 2004: 217; lt alpīnais ēdelveiss 'eedelveiss' ELS 2015: 92
Sugulaskeeled: sm edelweiss [ēdelvais] 'alppitähti' NS SS 1980: 89

eesti, eesti 'eestlaste või eesti keelega seotud' < sks Este 'eestlane', vrd bsks Ehste 'eestlane' [‹ ruunirootsi/vrts est 'eestlane; pärisori']

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 24 Eestima, Eestma; Hupel 1780: 145 Eesti ma r. d. 'Ehstland'; Freundlich 1849: 116 armsa Eesti rahwa ello; Jannsen 1860: 276 ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
Murded: eesti, `eesti 'Eestimaa; eestipärane või -keelne, eesti soost' S L sporHa Kad Kod Pal TaPõ Krk Hel Ran Har Rõu Se; iesti, `iesti R sporHa JMd; esti, eśti Vll Mar JõeK Plt TLä Räp Lut EMS I: 588
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 Ēśti-mā 'Ehstland'; Grenzstein 1884: 24 Eesti (Ehstenland) 'tuleb lauludes ette: Eestis elama, s.o. Eestimaal, Eestlaste isamaal'; Eestimaa (das von Ehsten bewohnte Land) 'see maa, kus Eestlased elawad, s.o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang'; ÕS 1980: 98 eesti '[keel, kirjandus]'; Tuksam 1939: 289 Este 'eestlane'; Deutschbaltisch 2019 Ehste, Esthe 'Ehste, der, bezeichnet einen ehstnischen, zuweilen blos einen ehstländischen Bauer; hingegen Ehstländer einen in Ehstland wohnenden oder von dort herstammenden Deutschen'
Käsitlused: < sks Este 'eestlane' EEW 1982: 161; EES 2012: 57
Muud keeled: rts est [725-1100] 'eestlane'; rts estnisk [1697] 'eesti'; rts estniska [1807; 1841] 'eestlanna; eesti keel' RES 2004: 236
Sugulaskeeled: sm Eesti, eestiläiset [1584 eisti] < ee Eesti, eestlased, nrts Estland, ester SSA 1: 99; Häkkinen 2004: 103; lv ēstli 'eestlane / igaunis' LELS 2012: 60

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < vrd sks Hefe 'sade, sete; pärm'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: eeve(s) : `eeve 'kirme, õhuke kord; õhuke või läbipaistev asi' PäLõ; eeve ~ eebe : `eepe PäLõ EMS I: 594; õõve(s) : `õõve 'õhuke riie' Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, köst, sepp; sade, sete'
Käsitlused: < ? sks Hefe EEW 1982: 163
Muud keeled: rts häva [14. saj] 'tõstma, kergitama; viskama; jur tühistama' RES 2004: 397

einsats, einsatsi 'vahepits' < sks Einsatz 'id.'

Murded: `einsats (-t´s), -i 'vahepits' R Rid Han PäLo Saa Hag Jür Amb Rak Kod Lai Plt Vil Trv Hls Ran Rõu; `einsits Jäm; `einsets Kaa EMS I: 635
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1052, 1235 sīl : sīlu 'schmaler Streifen, bunter Einsatz, Zwickel'; līad tükid 'Einsatz'; EÕS 1925: 52 einsats 'vahejätk, vaheheegeldis'; ÕS 1980: 100 einsats 'vahepits'; Tuksam 1939: 239 Einsatz (an Hemden) 'vahepits, einsats'
Saksa leksikonid: DWDS Einsatz 'eingesetzter Teil, den z.B. das Kopfkissen oder die Gardine hat'
Käsitlused: < sks Einsatz (Spitze) EEW 1982: 173

eksempel, eksempli 'näide; (näidis)ülesanne' < sks Exempel 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb IV 1638: 193 Wotket, münno armat weljat öhex Exemplix 'Nemet meine lieben Brüder, zum Exempel'; Göseken 1660: 182 Exempel 'Exempel'; Hupel 1780: 366 Exempel 'märk r.; vt Vorbild'; Hupel 1780: 506 Vorbild 'ettetähendus r.; eenkojo, eenpalle d.'; Frey 1806: 9 et Teie mitmesugused Eksemplid ilma tawlita jouate nobbeminne üllesarwada
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 *eksempel : eksempli 'Exempel, Rechenexempel'; Grenzstein 1884: 26 eksempel '= ülesanne'; ÕS 1980: 101 eksempel 'van hoiatav näide; aritmeetikaülesanne'; Tuksam 1939: 291 Exempel '(Beispiel) näide; (Muster) näidis, eeskuju, muster'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 309 Exempel 'Beispiel, Muster, Vorbild'
Käsitlused: < kasks exempel Ariste 1963: 88; < sks Exempel EEW 1982: 177; < sks Exempel 'näide, näidis, eeskuju, muster; ülesanne' EKS 2019
Muud keeled: rts exempel [1495] 'näide; näidis, eeskuju' RES 2004: 240

ekstra 'eriti; eraldi, lisaks' < sks extra 'id.'

Esmamaining: Grenzstein 1884
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 27 ekstra (extra) 'iseäralik, mitte tawalik, igapäine, päälekaubane'; Wiedemann 1893: 973 era-roṅg 'Extrazug, Separatzug'; EÕS 1925: 54 ekstra 'eriti'; ÕS 1980: 103 ekstra 'eriti; lisaks'; Tuksam 1939: 293 extra 'eriti; lisaks, peale kauba'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 313 extra 'besonders, zusätzlich, eigens'
Käsitlused: < sks extra 'ekstra, lisaks, eriti, eraldi' EKS 2019
Muud keeled: rts extra [1727] 'ekstra, lisaks, eriti; lisa-' RES 2004: 243; lt ekstrā 'ekstra' ELS 2015: 102
Sugulaskeeled: sm ekstra [1884] < rts extra Häkkinen 2004: 110

ekstrakt, ekstrakti 'kange lahus, tõmmis; peasisu' < sks Extrakt 'id.'

Esmamaining: Henning 1824
Vana kirjakeel: Henning 1824: 411 wötta .. paljast klasitäit sest ekstraktist ja walla sedda se ülleskedetud wina sisse; Jannsen 1859: 15. VII: nisutakse Belladonna-Ekstraktiga
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 *ekstrāt, -i 'Extract'; Wiedemann 1893: 92 ekstrakt, -i; ekstrāt, -i 'Extract'; EÕS 1925: 54 ekstrakt 'väljavõetis, väljatõmmatis, jõumahl'; ÕS 1980: 103 ekstrakt 'tõmmis'; Tuksam 1939: 293 Extrakt 'ekstrakt, väljatõmmatis'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 313 Extrakt 'Auszug (aus Pflanzendrogen); wesentlicher Bestandteil'
Käsitlused: < sks Extrakt EEW 1982: 178; < sks Extrakt 'ekstrakt, lahus, tõmmis' EKS 2019
Muud keeled: rts extrakt [1544] 'väljavõte (kirjutisest); farm, kok ekstrakt, tõmmis' RES 2004: 243; lt ekstrakts 'Extrakt' VLV 1944: 192; lt ekstrakts 'ekstrakt' ELS 2015: 102
Sugulaskeeled: sm ekstrakti 'ekstrakt, ima; jõumahl' Mägiste 1931: 29; sm ekstrakti 'farm uute' NS I 1978: 199

ekvaator, ekvaatori 'mõtteline ringjoon, mis jaotab maakera kaheks poolkeraks' < sks Äquator 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Jakobson 1867
Vana kirjakeel: Gildenmann 1849: 15 Jaotaja ehk Saksa kele järrele e-kwator, on se koht, kust mailm kesk loune alt terri poleks arwatakse; Jakobson 1867: 129 Palawa maadest, ekwaatori ligidal, tõusewad soojad õhujaud esite ülese
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157, 940, 1540 *jautaja 'der Aequator'; pōlitaja 'Aequator'; mā-wöö 'Aequator'; VSS 1917: 20 ekvaator 'päiväntasaaja'; EÕS 1925: 54 ekvaator 'poolitaja'; ÕS 1980: 104 ekvaator; Tuksam 1939: 64 Äquator 'ekvaator, (maakera) poolitaja'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 54 Äquator 'größter Breitenkreis der Erdkugel'
Käsitlused: < sks Aequator 'ekvaator' EKS 2019
Muud keeled: rts ekvator [1719] 'geogr ekvaator, poolitaja' RES 2004: 223; lt ekvators 'ekvaator' ELS 2015: 103
Sugulaskeeled: sm ekvaattori 'päiväntasaaja' NS I 1978: 199; vdj ekvatori 'ekvaator / экватор' VKS: 200

elling, ellingu 'rajatis jõe- või mererannas, kus ehitatakse või remonditakse laevu' < sks Helling 'id.', vrd vn эллинг 'id.'

Esmamaining: Olevik 1896
Vana kirjakeel: Olevik 1896 24. IX: Laewa ehituspaigalt (ellingult) oli äkiste trummipõrinat ja waskriistadel marssi mängimist kuulda
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 92 helling 'laevaehituse-kohas ehitatavate laevade alune veerjas maa-ala'; SÕS 1948: 111 elling, -i 'laeva kuivaletõstmise seadis laevatehases või dokis'; ÕS 1980: 106 elling 'koht veekogu kaldal laevade ehitamiseks või remontimiseks'; EKSS 1: 301 elling 'mere või jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu'
Saksa leksikonid: Kluge Helling (auch Helge) 'geneigte Holzbahn beim Schiffbau'
Käsitlused: < asks Helling 'geneignete Holzbahn zu Bau und Stapellauf von Schiffen' [‹ mnd. hellinge 'Schräge'] GMust 1948: 20; < sks Helling, kasks hellink, hellinge, helge 'Schiffswerft' EEW 1982: 185; < sks Helling 'elling' EKS 2019

endiivia, endiivia 'salatsigur, köögiviljana kasvatatav rohttaim (Cichorium endivia)' < sks Endivie 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 34 woip nüüd .. ka Maieranid ehk Timian, Purro, talwe Endiwijid, nink Pä-Sallatid istutada
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 100 *eńdiwi 'Endivie'; EÕS 1925: 59 endiivia 'bot (salat siguri perekonnast)'; ÕS 1980: 110 endiivia 'bot salatsigur'; Tuksam 1939: 255 Endivie 'endiivia (taim)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 283 Endivie 'aus dem Mittelmeergebiet stammender Salatpflanze'
Käsitlused: < sks Endivie 'endiivia' EKS 2019
Muud keeled: rts endiv [16. saj] 'bot endiivia, salatsigur' RES 2004: 229
Sugulaskeeled: sm endivia, endiivi 'lehtisikuri' NS SS 1980: 99

epistel, epistli 'apostli kiri; manitsev noomitus- või õpetuskõne' < kasks epistel(e) 'id.', sks Epistel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 64 Neet Euangeliumit, Epistlit, ninck muhd kaunit Tænnolaulut (18.10.1600); Gutslaff 1648-1656 se Esimenne Epistel laodiceast; VT 1686 Epistli eesmätzel Pöhäpeiwäl Pahstun; Piibel 1739 Epistel essimessel pühhapäwal pärrast kolme Kunninga Pühha; Hupel 1818: 375 Epistel 'epistel bl. r.; ramat r. d.'; Masing 1821: 55 mis pühha Jakobus ommas Epistlis .. õppetab
Murded: `ebi·stel (ebistel, `eebi·stel, eebistel) 'apostli kiri (piiblis); noomitus- või õpetuskõne' Jäm Rei Mar Tor Hää Juu Koe VJg I Vil Hls; `ie·bistel Kuu; `iepi·stel Lüg; `epi·stel Plt Har Plv; `pistel Mar Mär Plt Trv Krk; `ebi·stli, `pistli Nõo; eebistli Rõu Vas EMS I: 768
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēpistel 'Epistel'; EÕS 1925: 60 epistel 'kiri; noomitus, „jutlus“'; ÕS 1980: 113 epistel 'kirikl apostli kiri, sellest etteloetav pala jumalateenistusel; pilt noomituskõne'; Tuksam 1939: 266 Epistel 'epistel; kiri'; die Epistel lesen '(kellelegi) epistlit lugema, kedagi noomima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 101 epistole 'Epistel'; Köbler 2014 epistele, epistel, epistole 'Epistel'
Käsitlused: < sks Epistel EEW 1982: 201
Muud keeled: rts epistel [1527] 'relig epistel, apostli kiri; piltl (pikk) noomituskõne' RES 2004: 233; lt epistula 'epistel' ELS 2015: 113
Sugulaskeeled: sm epistola [Agr] 'Epistel' < vrts epistola ~ lad epistola SSA 1: 106

eskadron, eskadroni 'ratsaväe-, tanki- või luureüksus' < sks Eskadron 'id.', vrd vn эскадрон 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *eskadrōn, -i 'Eskadron'; Grenzstein 1884: 30 eskadron (Eskadron) 'sõawäe jagu, 125 meest ja hobust'; Wiedemann 1893: 103, 177 *eskadrōn, -i 'Eskadron'; *kadrōn, -i 'Escadron'; EÕS 1925: 63 eskadron 'ratsaväeline ühik (Schwadron)'; ÕS 1980: 116 eskadron 'sõj (ratsaväeüksus)'; Tuksam 1939: 288 Eskadron 'eskadron'
Saksa leksikonid: DWDS Eskadron '= Schwadron'; Schwadron 'Einheit bei der Kavallerie in der Stärke einer Kompanie'
Käsitlused: < vn эскадрон 'eskadron' EKS 2019
Muud keeled: rts skvadron [1621] 'sõj eskadron' RES 2004: 943; lt eskadrons 'eskadron' ELS 2015: 120
Sugulaskeeled: sm eskadroona 'jalkaväen komppaniaa ratsuväessä vastaava' NS I 1978: 272; vdj eskadrooni 'eskadron / эскадрон' VKS: 219

eukalüpt, eukalüpti 'Austraaliast pärit igihaljas lehtpuu (Eucalyptus)' < sks Eukalyptus 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 65 eukalüptusepuu 'bot lõunamaa puu'; ÕS 1980: 119 eukalüpt 'bot lõunamaine igihaljas puu'; SES 2007: 368 Eukalyptus 'bot eukalüpt'
Saksa leksikonid: DWDS Eukalyptus 'zur Gattung der Myrtengewächse gehörender, sehr hoher, immergrüner, tropischer Baum'
Käsitlused: < sks Eukalyptus 'eukalüpt' EKS 2019
Muud keeled: rts eukalyptus [1871] 'bot eukalüpt (igihaljas lehtpuu)' RES 2004: 238; lt eikalipts 'eukalüpt' ELS 2015: 124
Sugulaskeeled: sm eukalyptus 'Eucalyptus, myrttikasvien heimoon kuuluvia ainavihantia puita' NS I 1978: 288; lv eikalipt 'eukalüpt / eikalipts' LELS 2012: 57

gümnaasium, gümnaasiumi 'keskkooli ülemaste' < sks Gymnasium 'id.', vn гимназия 'id.'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Masing 1825: 103 mis Kreis-kolides ja Gimnasiumides õppetakse
Murded: `kümnaa·sium Vll Aud Tor VJg; kümnaa·sum Krl; `kimnaasium (-sjum, -sum) Lüg Emm sporL Kos Tür Koe M TLä Krl Plv; kimnaa·s Lüg Hää Rõu; `kimnaa·si Vai Khk; `kimnaa·sim Jäm JMd; `kimnaa·sin VNg; `kimnaa·sia Plt Vas Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 *kimnāzium, -i 'Gymnasium'; Grenzstein 1884: 34 gümnaasium (Gymnasium) 'keskkool, mis ülikooli wastu ette walmistab'; Salem 1890: 51 gümnaasium 'гимназiя'; Wiedemann 1893: 110, 283 gümnāz, -i; gümnāzium, -i 'Gymnasium'; *kimnāzium, -i 'Gymnasium'; EÕS 1925: 79 gümnaasium; ÕS 1980: 144 gümnaasium 'keskkool mõnedes maades'; Tuksam 1939: 439 Gymnasium 'gümnaasium'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 489 Gymnasium 'älteste Form der bürgerlichen höheren Schule'
Käsitlused: < sks Gymnasium 'gümnaasium' EEW 1982: 235; EKS 2019
Muud keeled: rts gymnasium [1620] 'gümnaasium, keskkool' RES 2004: 349; lt ģimnāzija 'gümnaasium' ELS 2015: 138
Sugulaskeeled: sm kymnaasi [1634] < rts gymnas, gymnasium Häkkinen 2004: 533; vdj gimnazi 'gümnaasium / гимназия' VKS: 231

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
Muud keeled: rts hagel [1400-1425] 'haavel' RES 2004: 357; lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < vrts haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.' [Laensõnale eelnes murdeline omasõna tsagama.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019
Muud keeled: rts hacka [16. saj] 'hakkima, hekseldama' RES 2004: 356
Sugulaskeeled: sm hakata 'katkaista, irrottaa tai poistaa jatkuvasti lyömällä; pirstoa, paloitella, pilkkoa, hienontaa' NS I 1978: 330

halss, halsi 'kurss tuule suhtes; purjenöör' < sks Hals(e) 'halss; kael', vrd rts hals 'id.'

Murded: al´ss, alss, al´ts, alts 'purjenurk; purjenöör; kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav lõik; purjeka pööre, loov' Jäm Pöi Hi Khn Hää Ris; alss, `als(s)i EMS I: 294-295
Eesti leksikonid: EE III 1934: 656 halss (rts) 'mer nöör, mis kinni hoiab purje alumist, vastu taaki või masti olevat nurka'; SÕS 1948: 153 halss 'purjepael'; ÕS 1980: 148 halss 'mer purjelaeva kurss tuule suhtes; teekonnalõik; purjenöör'; EKSS 1: 436 halss 'mer purjenöör; purjelaeva kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav teekonnalõik'; SES 2007: 526 Hals 'mer halss, halsinurk; halss, tross'
Saksa leksikonid: Grimm hals 'der Schiffer nennt hals, aber mit dem plural halsen, taue, womit man die untern ecken der Segel spannt und nach vorn zieht; hals des bezaansegels'
Käsitlused: < sks Hals 'Tau, welches das Segel an der Windseite hält' GMust 1948: 74; < hol hals ~ rts hals EEW 1982: 275; < sks Hals 'halss; kael' EKS 2019
Muud keeled: rts hals [1672] 'mer halss (teat purjenöör); halsinurk' RES 2004: 358; lt alze 'Halse (Ecke des Segels)' < asks hals 'dem Winde zugekehrtes Ende des Segels' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm halssi [1786] 'purjeen mastonpuoleinen alakulma; raakapurjeen kumpikin alakulma; suunta, purjehduskulma / (seemänn.) Hals, Halse'; is halsse 'kulkusuunta luovittaessa purjealuksella' < nrts hals 'köysi, jolla purjeen alanurkka kiinnitetään' SSA 1: 134; vdj galssa, galssi 'halss / галс' VKS: 229

hampelmann, hampelmanni 'veiderdaja; hüpiknukk' < sks Hampelmann 'id.'

Murded: ampelmann (-ńn) 'hüpiknukk; kloun, veiderdaja' Han Pär Amb MMg Nõo; ampõlmańn Khn; `ampelmann (-ńn) Käi Pst; ambelmann (-ńn) Kaa Saa; `hampelmann Kuu; `hamplõmań Rõu EMS I: 338
Eesti leksikonid: VÕS 1937: 118 hampelmann 'hüpiknukk'; SÕS 1948: 154 hampelmann '= hüpiknukk'; ÕS 1980: 149 hampelmann 'hüpiknukk; veiderdaja'; VL 2012 hampelmann < sks Hampelmann; Tuksam 1939: 450 Hampelmann 'fam hüpiknukk, imphamp, hampelmann'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 503 Hampelmann '(hölzerne) Puppe, deren Arme und Beine durch eine Schnur auf und ab bewegt werden können'
Käsitlused: < sks Hampelmann 'hüpiknukk' EEW 1982: 279; EKS 2019
Muud keeled: lt ampelmanis 'hampelmann' ELS 2015: 146; lt am̃plêtiês 'sich unsinnig gebärden, mit Händen und Füßen gestikulieren' < asks ampeln, hampeln 'Hände und Füße eifrig bewegen' Sehwers 1953: 2

hamster, hamstri 'näriline (Cricetus cricetus)' < sks Hamster 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 100 Need lomad maggasiwad seal .. nago hamstrid, muttid, silud, ma-päsokessed
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 36 *hamster : hamstri 'Hamster'; Salem 1890: 18 hamster : hamstri 'хомякъ'; EÕS 1925: 84 hamster 'hiirte sugu närija loom (Hamster)'; ÕS 1980: 149 hamster 'zool näriline (Cricetus cricetus)'; VL 1978 hamster < sks Hamster; Tuksam 1939: 450 Hamster 'hamster (loom)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 503 Hamster 'Nagetier, das in großen Bakkentaschen Nahrung speichert'
Käsitlused: < sks Hamster 'hamster' EEW 1982: 279; EKS 2019
Muud keeled: rts hamster [1785] 'zool hamster' RES 2004: 361; lt am̃stariņš 'Hamster' EH: I: 69
Sugulaskeeled: sm hamsteri [1853 hamsterirotta] < rts hamster Häkkinen 2004: 167

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'; Tuksam 1939: 458 Haspel 'haspel, viipsik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
Muud keeled: rts haspel [1832] 'haspel (ka kal, põll)' RES 2004: 365; lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < nrts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < kasks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

heerold, heeroldi '(valitseja) käskjalg, ametlik teadete kuulutaja' < sks Herold 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 *hērold, -i 'Herold'; Grenzstein 1884: 36 heerold (Herold) 'awalik hüüdja, kes midagi (sõda, rahu, keisri kroonimist etc.) suusõnal teada annab'; EÕS 1925: 89 heerold 'aj ametliku sõnumi või käsu kuulutaja'; ÕS 1980: 154 heerold 'aj ametlike teadete kuulutaja keskajal'; VL 2012 heerold < sks Herold; Tuksam 1939: 479 Herold 'heerold; väljakuulutaja, -hüüdja; käskjalg'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 534 Herold 'Bote eines Fürsten'
Käsitlused: < sks Herold 'heerold' EEW 1982: 313; EKS 2019
Muud keeled: rts härold [15. saj] 'aj heerold' RES 2004: 396; lt heralds 'Herold' VLV 1944: 268; lt herolds 'heerold' ELS 2015: 152

hermeliin, hermeliini 'kärp (Mustela erminea); kärbi talvine nahk' < sks Hermelin 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 396 Hermelin 'vt Wiesel'; Hupel 1780: 515 Wiesel 'narrits, narits r.; lassits d.; nirk r. d.; müt bl. r. d. die braune Kerp. H.'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1570 *hermelīn, -i 'Hermelin'; hermelīn-mantel 'Hermelinmantel'; EÕS 1925: 93 hermeliin 'lahits, valge nirk'; ÕS 1980: 158 hermeliin 'kärbinahk; zool suur nirk, kärp'; VL 2012 hermeliin < sks Hermelin; Tuksam 1939: 479 Hermelin 'hermeliin, lahits'
Saksa leksikonid: DWDS Hermelin 'zu den Mardern gehörende Raubtier; Pelz eines Hermelins'
Käsitlused: < sks Hermelin 'kärp' EEW 1982: 336; EKS 2019
Muud keeled: rts hermelin [1320. a-d] 'zool hermeliin, kärp; kärbinahk' RES 2004: 372; lt ermelīns 'Hermelin, Frettchen (Foetorius erminea)' Sehwers 1953: 33; lt ērmulis 'Hermelin' < kasks hermel 'Hermelin' Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm hermeliini 'kärpännahka' NS I 1978: 434

hingesti, hingesti 'hobune; täkk' < asks hengist, hingest 'täkk; (sõja)ratsu'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; ingisti Khk; ingusti Hlj EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472; hingist KJn Kan; hingis Hel Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Tuksam 1939: 471 Hengst 'täkk'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd'
Käsitlused: < kasks hengist, hingist EEW 1982: 359; < germ, vrd vrts hengist, hingist, hingest [‹ kasks hingest, hengest] SSA 1: 156; < rts hingst 'Hengst' Alvre 2001: 191
Muud keeled: rts hingst [7. saj] 'täkk' RES 2004: 374; lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) 'Hengst' < kasks hingest, hinxt, hengest Sehwers 1918: 61, 87, 148; iņ̃ģests 'ein Hengst' < kasks hingest 'Hengst' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö [Agr] 'ori, hevonen / Hengst, Pferd'; lv iŋkst < germ, vrd vrts hengist, hingist, hingest, nrts hingst SSA 1: 156; lv iŋ̄kst 'unbändiges pferd' < vrd sks hengst Kettunen 1938: 74; lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist SKES: 68

hookuspookus, hookuspookuse 'mustkunst' < sks Hokuspokus 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1849
Vana kirjakeel: Jannsen 1849: 178 Ma ollen tohter Hokus Pokus Rumm-Alap-Etja linnast
Murded: `hookuss 'temp, naljatükk' Se; `vookus Plt; voogusk Se EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 100 hookuspookus 'taskukunst'; ÕS 1980: 165 hookuspookus 'mustkunst, taskukunst; mustkunstniku trikk'; Tuksam 1939: 506 Hokuspokus 'hookuspookus, silmamoondus, taskukunst; taskukunsttükk'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 551 Hokuspokus 'Taschenspielerei, Zauberkunststück, Blendwerk, Unfug, Faxen'
Käsitlused: < sks Hokuspokus EEW 1982: 378
Muud keeled: rts hokuspokus [1795] 'mustkunst, hookuspookus' RES 2004: 378
Sugulaskeeled: sm hokkuspokkus 'taikasana / Hokuspokus' < vrd nrts hokuspokus, ingl hocuspocus, sks Hokuspokus SSA 1: 170

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; SÕS 1951: 172 hoov 'õu (linnas)'; ÕS 1980: 165 hoov; Tuksam 1939: 503 Hof 'õu, hoov'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts hov [1320-1350] 'õukond, hoov' RES 2004: 381; lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < vrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

husaar, husaari 'kergeratsaväelane' < sks Husar 'id.'

Esmamaining: Eesti-Ma 1771
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1771: 17b Meie Husarid ja kerged rüütlid piddid neid tagga ajama; Masing 1821: 229 Husarid, Ullannid, ja Traggunid läksid meilt läbbi
Murded: usar, -i Vai Jäm Khk Plt; usaa·r VNg Koe KJn Krl; hussaŕ Rõu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1398 *huzār : huzāri 'Husar'; Grenzstein 1884: 38 husaar, -i (Husar) 'kerge ratsamees väeteenistuses'; Wiedemann 1893: 1264 *huzar, -i 'Husar'; *huzār : huzāri 'Husar'; EÕS 1925: 104 husar 'kerge ratsaväeline (algupäraselt Ungaris)'; ÕS 1980: 168 husaar 'aj ratsaväelane mõnedes riikides'; Tuksam 1939: 515 Husar 'husaar (kergeratsaväelane)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 565 Husar 'berittener ungarischer Soldat'
Käsitlused: < sks Husar 'husaar' EEW 1982: 412; EKS 2019
Muud keeled: rts husar [u 1640] 'aj husaar (ratsaväelane)' RES 2004: 384; lt uzaris 'ein Husar?' ME: IV: 315; lt huzārs 'husaar' ELS 2015: 170
Sugulaskeeled: sm husaari [1766] 'kevyen ratsuväen sotilas (ennen toista maailmansotaa); hutilus, huijari / Husar; Draufgänger' < vurts husar SSA 1: 193; vdj gusari 'husaar / гусар' VKS: 240

huumor, huumori 'heatahtlik nali' < sks Humor 'id.'

Esmamaining: Suurkask 1908
Eesti leksikonid: Suurkask 1908: 35 humor 'nali, mis see läbi sünnib, kui wastandid üksteise kõrwa pandakse, nagu suured ja wäikesed, naljakad ja tõsised jne asjad'; EKÕS 1918 humoor; EÕS 1925: 104 huumor 'naljatuju; igasugune tõtt naljaga siduv kujutamisviis'; ÕS 1980: 169 huumor 'heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine'; Tuksam 1939: 513 Humor 'huumor'
Saksa leksikonid: DWDS Humor 'gelassene Heiterkeit, die den Menschen befähigt, in schweren Situationen eigene und fremde Schwächen zu belächeln und den Mut zu bewahren'
Käsitlused: < sks Humor 'huumor' EKS 2019
Muud keeled: rts humor [1812] 'huumor' RES 2004: 382; lt humors 'huumor' ELS 2015: 171
Sugulaskeeled: sm huumori [1847] < rts humor Häkkinen 2004: 226

hüatsint, hüatsindi 'ilutaim, healõhnaliste õitega sibullill (Hyacinthus)' < sks Hyazinth 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Se ütztöistKümnes ütz Hyacinth, Se Katztoistkümnes ütz Amethyst; Piibel 1739 üksteistkümnes, hüakintus: kaksteistkümnes, ametüstus; Lenz 1796: 8 Peab temma .. neid Hiatsintit, nink Goldlakkit Aknade ette tõstma.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 143 hīakint : hīakinti (bl) 'Hyacinth'; hīatsint : hīatsinti 'Hyacinthe, Hyacinth'; Wiedemann 1869: 1413 hǖakintus : hǖakintuze (bl) 'Hyacinth'; EÕS 1925: 110 hüatsint 'lill (Hyacinthus)'; ÕS 1980: 174 hüatsint 'bot ilutaim (Hyacinthus)'; Tuksam 1939: 516 Hyazinth 'hüatsint (lill)'
Saksa leksikonid: DWDS Hyazinthe 'früh blühende Zwiebelpflanze'
Käsitlused: < sks Hyazinthe EEW 1982: 466
Muud keeled: rts hyacint [1541] 'bot hüatsint' RES 2004: 386; lt hiacints 'Hyazinth' VLV 1944: 285; lt hiacinte 'hüatsint' ELS 2015: 178
Sugulaskeeled: sm hyasintti [1832 hyacinthi] < rts hyacint Häkkinen 2004: 228

hülss, hülsi 'kest, tupp' < sks Hülse 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Sakala 1887
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 244, 417 keet 'Hülse (von Gersten)'; keet 'Hülse (von Beern)'; Sakala 1887: 4 sigarid, paberossisi, tubakut ja hülsenid, õige rohkeste kiwinõuusi
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 111 hülss 'kest, tupp'; ÕS 1980: 176 hülss 'kest, tupp (näit paberossil)'; VL 2012 hülss < sks Hülse; Tuksam 1939: 513 Hülse 'kest, hülss'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 561 Hülse 'Schote, Samengehäuse'
Käsitlused: < sks Hülse EEW 1982: 470; < sks Hülse 'kest, kaun, tupp, hülss' EKS 2019
Muud keeled: rts hylsa [1752] 'hülss, kest, tupp' RES 2004: 387
Sugulaskeeled: sm hylsy 'putkimainen suojus, holkki, et. ammuksen ruutisäiliönä oleva metalli- t. pahvilieriö / Hülse' < nrts hylsa [‹ sks Hülse] SSA 1: 197

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Lunin 1853: 30 hüt, -ta d. 'горница, хижина'
Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´ : hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik'; Tuksam 1939: 516 Hütte 'onn, osm, hurtsik, hütt'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks EEW 1982: 474; < asks hütt(e) Raun 1982: 16; < sks Hütte ~ asks hutte EES 2012: 86; < asks hutte 'maja, onn' EKS 2019
Muud keeled: rts hytt [1839] 'kajut; kabiin'; rts hytta [1340] 'metallurgiatehas; kõrgahi (raua- või klaasisulatusahi)' RES 2004: 388
Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766] 'koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte' < nrts hytt 'hytti, koju' [‹ asks hütt, hütte] SSA 1: 200

hüüsing, hüüsingu 'peen tugev kanepinöör' < sks Hüsing 'kolmekeermene nöör' [Kuusalu murdenäite puhul võiks eeldada rootsi keele mõju.]

Murded: `üüsing 'kolmekeermene, üksipidi, vastupäevane nöör' Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: EE III 1934: 1098 hüüsing (ingl) 'kaub kolmekeermene, peen sidenöör, mida tarvitatakse köite, vantide jm liitekohtade köitmiseks'; SÕS 1951: 183 hüüsing 'laev peen pitsimisnöör'; ÕS 1980: 177 hüüsing, -u 'peen tugev kanepinöör'; Tuksam 1939: 515 Hüsing 'hüüsing (peen sidenöör)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 155 husinge 'ein dünnes aus drei Garnen bestehendes Seil; Hüsel'; Seemannsprache 1911: 387 Hüsing 'eine aus drei Garnen zusammengedrehte, Marling ähnliche Leine'
Käsitlused: < kasks husinge EEW 1982: 480
Muud keeled: rts hysing [1541] 'kolmekeermene peen tõrvatud kanepinööd' SAOB; lt īziņš 'eine dünne aus zwei oder drei Fäden bestehende Schnur' < sks hǖsinge 'ein dünnes aus drei Garnen bestehendes Seil' Sehwers 1953: 43; lt īziņš 'eine Schnur' < kasks hü̂sinc 'dünnes Tau das aus drei Fäden gedreht ist' Jordan 1995: 64
Sugulaskeeled: sm hyysinki 'mer kahekeerme(li)ne peenike tõrvatud sidumisnöör' Mägiste 1931: 90; sm hyysinki 'mer kolmisäkeinen, tervattu hamppunyöri' NS SS 1980: 165

iil, iili '(lame)kaan (Glossiphonia complanata)' < asks îl(e) 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iil. Werre Iil 'Blut Igel'; Hupel 1780: 161 iil (werre-iil), -i r. 'Blutegel'; Lunin 1853: 35 iil, werre iil r. 'пiявка'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 īl´ : īl´i; were-īl´ 'Blutigel'; EÕS 1925: 116 iil 'zool kaan'; ÕS 1980: 180 iil : iili 'kaan (Glossiphonia)'; Tuksam 1939: 161 Blutegel 'kaan'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 îl(e) 'Egel, Blutegel'
Käsitlused: < asks ile 'kaan' Ariste 1933a: 11; EES 2012: 90; EKS 2019
Muud keeled: rts igel [15. saj] 'zool kaan; piltl vereimeja' RES 2004: 405
Sugulaskeeled: sm iili, iilimato [1637] 'Egel' < nrts igel SKES: 103; SSA 1: 222

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'tuulehoog'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 156; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Muud keeled: rts il [1430-1450] 'iil, puhang' RES 2004: 406; lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < nrts il, vrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

iiris, iirise 'ilutaim, võhumõõk (Iris)' < sks Iris 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 *īris, -e 'Iris'; EÕS 1925: 116 iiris 'vikerkaar; (silma) kirjukile'; ÕS 1980: 180 iiris 'võhumõõk'; Tuksam 1939: 528 Iris 'bot võhumõõk (taim)'
Saksa leksikonid: DWDS Iris 'Regenbogenhaut des Auges; Schwertlilie'
Muud keeled: rts iris [1651] 'bot iiris, võhumõõk' RES 2004: 429; lt īriss (puķe) 'Iris' VLV 1944: 289; lt īriss 'iiris' ELS 2015: 184
Sugulaskeeled: sm iiris [1900-luvun alku, iris] < lat. īris Häkkinen 2004: 249

iisop, iisopi 'ilu-, ravim- ja vürtsitaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp(e) 'id.', vrd sks Ysop 'id.' [Piiblilugudest tutvuti sõnaga, 18. sajandil ka taime endaga.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 99 wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; Gutslaff 1648-1656 ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; Göseken 1660: 230 mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; Piibel 1739 wötke üks Isopi kimpoke; Hupel 1766: 139 Wötta Isopid ja Melissit; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti .. istutada.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop : īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus'; Tuksam 1939: 1138 Ysop 'iisop (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62
Muud keeled: rts isop [1420-1450] 'bot iisop' RES 2004: 431
Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] 'koristekasvi Ysop' < nrts isop [‹ kasks isop] SSA 1: 222

inglise, inglise 'Inglismaalt pärit; inglaslik' < sks englisch 'id.'

Esmamaining: Eesti-Ma 1771
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1771: 20b talwe jäid nemmad Ingelsmale; Lithander 1781: 548 Inglise Nitt 'Englisch Schnitt'; Berg 1811: 86 pea-rigid Europa-maal on .. Portugalli-ma, Inglandi-ma, Tani-ma, Norwegi-ma; Luce 1812: 43 läks .. seält Tani male, seält Hollandi male, seält Ingli male, seält Portokali male; Hupel 1818: 33 engels öllut r.; öllo d. 'englisches Bier'; Masing 1822: 60 olgo innimene Prantsus, Roots, Wennelaene, Inglismees; Lunin 1853: 19, 37 engels öllut r. 'англiйское пиво; портеръ'; ingli ma; Inglis ma 'Англiя'
Murded: inge-, engelant 'Inglise riik, laevastik' Jäm Han Khn VNg EMS I: 1010; `inglane 'inglane; Inglise riik' R eP sporVId; `inglene Emm Hls; `inglanõ Krl; `englane VNg Vai; `eńglane Trv Puh; `engläni sporV EMS I: 1018; `inglis- 'Inglismaalt pärit' sporR eP; `ingliss- M Võn Rõn Kan Vas; `englis- Lüg Ris EMS I: 1019
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 Inglis-mā 'England'; inglis-wüŕts 'Gewürz'; EÕS 1925: 123 inglise [keel]; ÕS 1980: 187 inglise [keel]; Tuksam 1939: 256 englisch 'inglise'
Käsitlused: < sks englisch 'inglise' EEW 1982: 511; EES 2012: 92
Muud keeled: rts engelsk [14. saj] 'inglise' RES 2004: 230; lt angļu 'inglise' ELS 2015: 192
Sugulaskeeled: sm englanti 'englantilaisten kieli' NS I 1978: 229; lv engõlmaņ 'inglane / anglis' LELS 2012: 59; vdj aglitšina (aglitšana) 'inglane / англичанин' VKS: 101

intress, intressi 'hoiuselt arvestatav kasu' < sks Interessen 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 404 Interessen 'kassud r.; kaswu d.'; Masing 1822: 319 seisorahhaks pantud, mis rendi peäl käib ja mõnni kümmekond rublad aastas intressi annab; Jannsen 1862: 168 ja kandwad need pabberid .. 6 rubla ja 60 kopp. intressi
Murded: `intress (-śs) 'hoius' Kuu Lüg Jäm Khk Muh sporL Kos JMd Koe Rak I Plt Nõo Har Rõu; `indress (-śs) sporR Muh Emm Juu KJn M Nõo sporV; `indres Rei; `entreh Rid EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 134 intres : intresi 'Zins'; Wiedemann 1869: 118 ēntres, -i '= intres'; Grenzstein 1884: 41 intress (Interessen) 'tasumine laenatud raha etc. tarwitamise eest'; EÕS 1925: 126 intress 'kaub (Zins)'; ÕS 1980: 192 intress 'maj protsentides arvestatav kasu, näit hoiustelt'; Tuksam 1939: 526 Interesse 'pl. intressid, [kasu]protsendid, kasvikud'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 587 Interesse 'Anteil, Teilnahme, Aufmerksamkeit, Bedeutung, Belang, Neigung, Vorteil'
Käsitlused: < sks Interessen 'pl. Zinsen' [‹ vn интрес] EEW 1982: 513; < sks (van) Interessen 'intressid' EKS 2019
Muud keeled: rts † intresse [1540] 'laenukapitali intress; kasu; huvi' SAOB; lt intreses [1782] 'Zinsen' < sks Interessen (pl.) 'Zinsen eines Kapitals' Sehwers 1953: 41
Sugulaskeeled: lv interes 'intress / procenti' LELS 2012: 76

islam, islami 'muhamedi usk' < sks Islam 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 05. VIII: Islam (Türgi usk) olla iggapäwaga laggunemas; Jakobson 1868: 58 Muhamediusk ehk Islam. 80 milj. tunnistajaga, keda moslemideks nimetakse
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1395 Mūhameti-usk 'muchammedanische Religion, Islam'; Grenzstein 1884: 42 islam (Islam) 'Mohamedi usk'; EÕS 1925: 129 islam 'Muhamedi usk'; ÕS 1980: 195 islam 'muhamedi usk'; Tuksam 1939: 530 Islam, Islamismus 'islam, muhamedi usk'
Saksa leksikonid: DWDS Islam 'vom Propheten Mohammed in Arabien begründete Religion, deren Verkündigung im Koran niedergelegt ist'
Käsitlused: < sks Islam 'islam' EKS 2019
Muud keeled: rts islam [1845] 'islam, muhamedi usk' RES 2004: 430; lt islāms 'islam' ELS 2015: 201
Sugulaskeeled: sm islam 'Muhammedin perustama uskonto, muhamettilaisuus' NS I 1978: 674

jasmiin, jasmiini 'lõunamaine ilupõõsas (Jasminum)' < sks Jasmin 'id.'

Esmamaining: Sakala 1885
Vana kirjakeel: Sakala 1885 27. IV: Rooside ja jasmiinide lõhn oli nii kange
Eesti leksikonid: EKÕS 1918 jasmiin; EÕS 1925: 135 jasmiin 'põõsastaim'; ÕS 1980: 201 jasmiin; Tuksam 1939: 533 Jasmin 'jasmiin'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 99 Jasmin (sprich Schesmin) 'der wohlriechende Pfeifenstrauch (Philadelphus coronarius)'; DWDS Jasmin 'der Name des weiß blühenden, stark duftenden Zierstrauches'
Käsitlused: < sks Jasmin 'jasmiin' EEW 1982: 544; EKS 2019
Muud keeled: rts jasmin [1651] 'bot jasmiin' RES 2004: 434; lt jasmīns 'Jasmin' VLV 1944: 290; lt jasmīns 'jasmiin' ELS 2015: 209
Sugulaskeeled: sm jasmiini [1756] < rts jasmin Häkkinen 2004: 275

jokker, jokri 'lisakaart kaardimängus' < sks Joker 'id.'

Eesti leksikonid: EE IV 1934: 89 Joker [džoukǝ] 'mõnedes mängudes kasutatav mängukaart, mida näit pokkerimängus võib muuta iga masti igaks kaardiks'; Haljaspõld 1937: 565 joker 'mängukaart, mida näit pokkerimängus võib muuta iga masti igaks kaardiks' < ingl joker [loe: džoukör]; ÕS 1980: 201 jokker 'vt džokker'; 93 džokker 'teat lisakaart kaardimängus'; EKSS 1: 662 jokker 'teat lisakaart mõnes kaardimängus'; SES 2007: 627 Joker 'jokker, džokker (eriline lisakaart mõnes kaardimängus)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 599 Joker 'Spielkarte mit dem Bild eines Narren, die jede beliebige Karte vertreten kann'
Käsitlused: < sks Joker 'jokker' EKS 2019
Muud keeled: rts joker [1903] 'jokker (otsustav (lisa)kaart kaardimängus)' RES 2004: 435; lt džokers 'jokker' ELS 2015: 209
Sugulaskeeled: sm jokeri 'narri, ilveilijä; kortti- tai rahapelin termi / Joker' < nrts joker [‹ ingl joker] SSA 1: 240

joll, jolli 'väike lameda põhjaga purjepaat' < sks Jolle 'id.', vrd rts jolle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: joll, jol´l 'väike sõudepaat, julla' Phl Ris; jolla Phl Ris; `jolla VNg; jõl´l : jõlla Rid; jõll : jõlli Var EMS II: 173
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 184 julla (lulla) 'Jolle, Boot'; SÕS 1951: 208 joll 'teat ühemastiline spordipurjekas'; ÕS 1980: 201 joll : jolli '(väike paat)'; Tuksam 1939: 535 Jolle 'julla (väike paat)'
Saksa leksikonid: Grimm Jolle, jölle 'in den nordischen gewässern und auf der Elbe und Spree gebrauchtes fahrzeug verschiedener grösze und einrichtung'
Käsitlused: < sks Jolle EEW 1982: 548
Muud keeled: rts jolle, julle [1685] 'mer julla (väike sõude- või purjepaat)' RES 2004: 435; lt julle 'eine Jolle (kleines Schiffsboot)' Sehwers 1953: 44; lt jolla 'joll' ELS 2015: 209
Sugulaskeeled: sm jolla [1790] 'pieni avovene / Jolle' < nrts joll, jolla, jolle [‹ kasks jolle] SSA 1: 241

jott, joti 'j-täht' < sks Jot 'id.'

Eesti leksikonid: SÕS 1951: 210 jott : joti 'j-tähe nimetus'; ÕS 1980: 203 jott 'jott-tähe nimetus'; Tuksam 1939: 535 Jot 'jott[-täht]'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 600 Jot 'Name des Buchstaben j'
Sugulaskeeled: sm kirjain j 'jott' VSS 1917: 51; sm j 'kirjain, j-äänteen merkki' NS II 1978: 37

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament; Tuksam 1939: 537 just 'fam just[ament]'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Muud keeled: rts just [1622] 'just, parajasti' RES 2004: 439
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < nrts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

justament 'just, täpselt' < sks justament 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 64 justament neis kihhelkondades
Murded: justament ( -ń-) 'just nimelt, täpselt' sporS Mär Kse Han Hää Trm MMg KJn Nõo Võn; `justament R Muh; justamäńt Vas; jüstament Rei Tõs JMd EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; EÕS 1925: 140 justament; ÕS 1980: 206 justament; Tuksam 1939: 537 just 'just[ament]'; SES 2007: 630 justament 'van justament, just'
Saksa leksikonid: DWDS justament 'verstärkt den folgenden Satzteil und gibt dem ganzen Satz ärgerlichen, ungeduldigen, bedauernden Charakter'
Käsitlused: < sks justament, justement 'justament, just nimelt' EES 2012: 101; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm justiin(sa) 'justament' SESS 2003
Vrd just

jõlama, jõlan 'lõõpima, jama ajama, lärmama' < bsks gellen 'id.' [g › j sõna algul viitab baltisaksa hääldusele.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 126 jellama 'Beffen'; Koijr jellab 'der Hund beffet'; Vestring 1720-1730: 51 jöllama 'Haseliren'; Helle 1732: 100 jöllama 'haseliren'; Hupel 1780: 163 jöllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; Hupel 1818: 56 jöllama r. d. 'haseliren'; jöllama d. 'umberschlendern'; Lunin 1853: 37 jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh sporL Trm Lai; jölama Sa EMS II: 247; jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv EMS II: 248
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'; SÕS 1951: 216 jõlama 'lõõpima, alpima'; Tuksam 1939: 381 gellen 'teravalt või helgalt kajama, kaikuma, huilgama, helkama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 114; Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
Käsitlused: < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen Liin 1968: 48
Muud keeled: rts gäll [1681] 'läbilõikav, kriiskav, räige, terav, kime, kile' RES 2004: 353

jõõr, jõõra 'ind, kiim; aplus' < bsks Gier 'id.' [g › j sõna algul viitab baltisaksa hääldusele.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: jõõr : jõõra (jõõri, jõõru) 'suguiha, kiimalus, tiirasus' Muh Vig Var Khn Tor Hää M EMS II: 283
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 181 jõõr : jõõru (P) 'Gier, Geilheit'; SÕS 1951: 217 jõõr : jõõra 'tiirasus, ind (: inna)'; ÕS 1980: 210 murd jõõr : jõõra 'tiirasus, ind (: inna)'; Tuksam 1939: 411 Gier 'ahnus, [kirglik] himu'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 448 Gier 'heftiges, maßloses Verlangen, Begehren'
Käsitlused: < ? [deskr] EEW 1982: 590; < bsks Gier 'ahnus, himu; aplus' EES 2012: 104; < sks Gier 'ahnus, aplus' Uibo 2007: 51-54; EKS 2019
Muud keeled: rts girig [13. saj] 'ahne; kitsi, ihne' RES 2004: 327

kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas); isoleeritud juhe' < sks Kabel 'id.', rts kabel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `kaabel '(alukses)' Kuu EKI MK; `kaabelkarn 'trossikeere' Emm Rei Ris; kaabel-, kaaberkaan Hää JõeK EMS II: 380
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 255 kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-trośś 'starkes Tau, Ankertau'; Wiedemann 1893: 231 *kābel : kābeli, kābli 'Kabel'; EÕS 1925: 151 kaabel 'laevaköis, -tross'; ÕS 1980: 215 kaabeltross 'eriliselt punutud jäme köis'; Tuksam 1939: 538 Kabel 'kaabel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele 'Seil, Tau, Brunnenseil, Zugseil; bes. Schiffstau, Ankertau'; EWD 2005: 605 Kabel 'Tau, zusammengedrehte Leitungsdrähte'; asks kabel 'Schifs-, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'Tau, bes. das grosse Schifftau, Ankertau' GMust 1948: 47-48, 76; < sks Kabel 'starkes, dickes Tau' EEW 1982: 613; < sks Kabel 'kaabel' EKS 2019
Muud keeled: rts kabel [15. saj] 'kaabel; mer (kaabel)tross' RES 2004: 443
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < vrts kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264; vdj kaabel´i 'kaabel / кабель' VKS: 342
Vrd kabel2

kaaper, kaapri 'kaaperdaja, mereröövel' < sks Kaper 'id.'

Esmamaining: Gildenmann 1850
Vana kirjakeel: Gildenmann 1850: 89 [siis] tullid neile merrerööwlid ehk kaaprid omma laewaga wasto
Murded: `kaaper 'tolliametniku laev' Muh Rid Mar Hää; `kaaber Rei; `kaapar VNg EMS II: 406
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 258 *kāper : kāpri, kāpre 'Kaper, Seeräuber'; EÕS 1925: 153 kaaper 'röövlaev, röövlaevnik'; ÕS 1980: 216 kaaperdusega tegelev isik; kaaperlaev; Tuksam 1939: 545 Kaper 'kaaper (röövlaevnik; röövlaev)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 619 Kaper 'privates bewaffnetes Schiff in Handelskriegen (17. Jh.)'
Käsitlused: < sks Kaper EEW 1982: 622; Raun 1982: 24; < sks Kaperschiff 'kaaperlaev' EKS 2019
Muud keeled: rts kapare [1645] 'kaaperdaja, hõivaja; mer kaaper' RES 2004: 451; lt kaperis 'kaaperdaja' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kaappari [1823] 'kaapparilaiva tai -laivuri; kaappaaja, ryöstäjä /Kaper, -schiff' < nrts kapare SSA 1: 264
Vt kaaperdama

kaater1, kaatri 'saekaater' < sks Gatter 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 155 kaater 'saagide raam saeveskis (Gatter, Gitter)'; SÕS 1951: 226 kaater 'saeraam laudade jm saagimiseks'; ÕS 1980: 218 kaater 'saekaater'; VL 2012 kaater < sks Gatter; Tuksam 1939: 824 Sägegatter 'saekaater'
Saksa leksikonid: DWDS Gatter 'Rahmen mit den Sägeblättern (bei der Gattersäge)'
Käsitlused: < sks Gatter 'saekaater' EKS 2019
Muud keeled: lt gateris 'kaater' ELS 2015: 235

kaaviar, kaaviari 'soolatud kalamari' < sks Kaviar 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 352 Caviar 'igrad, kawiar, kalla marjad r.; igger, kalla marja d.'; Hupel 1818: 355 Caviar 'kawiar r. d., kalla marjad r., kalla marja d.'; Eesti-Ma 1820: 21b-22a tehhakse kalla marjast üht kallist södawad roga, mis Kahwjari nimme al müakse; Jannsen 1859: 140 maksab .. üks ainus nael kawiari terwe höbberubla
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 261 *kāwiar, -i 'Caviar'; EÕS 1925: 155 kaaviar 'beluuga, sterleti või sammakala mari'; ÕS 1980: 218 kaaviar 'kok soolatud kalamari'; Tuksam 1939: 553 Kaviar 'kaaviar (kalamari)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 643 Kaviar 'mit Salz konservierter Rogen verschiedener Störarten'
Käsitlused: < sks Kaviar 'kaaviar' EKS 2019
Muud keeled: rts kaviar [1667] '(soolatud) kalamari, kaaviar' RES 2004: 458; lt kaviārs 'Kaviar' VLV 1944: 297; lt kaviārs 'kaaviar' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kaviaari [1756] < nrts kaviar SSA 1: 335

kabel1, kabeli 'abikirik; talitushoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel; Tuksam 1939: 545 Kapelle 'kabel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Muud keeled: rts kapell [14. saj] 'kabel; kapell (väike palveruum kirikus)' RES 2004: 451; lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < vrts kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kabel2, kabla 'pael; nöör, köis' < kasks kabel 'köis; nöör'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < vrts kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
Vrd kaabel

kadrill, kadrilli 'endisaegne seltskonnatants' < sks Quadrille 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 255, 1575 *kādril, -i 'Quadrille'; *kadrille 'Quadrille'; VSS 1917: 60 kadrill 'katrilli'; EÕS 1925: 156 kadrill '(tants)'; ÕS 1980: 219 kadrill '(endisaegne tants)'; Tuksam 1939: 780 Quadrille 'kadrill (tants)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1064 Quadrille 'Form des Kontertanzes, Tanzformation, in der vier Paare in bestimmter Weise zusammenwirken'
Käsitlused: < sks Quadrille 'Tanz' [veraltet] EEW 1982: 637
Muud keeled: rts kadrilj [19. saj] 'kadrill (seltskonnatants)' RES 2004: 443; lt kadriļa 'Quadrille' VLV 1944: 405
Sugulaskeeled: sm katrilli [1874] 'eräs seuratanssi / Quadrille' < nrts kadrilj SSA 1: 328; vdj kadrel´a, kadrel´i 'kadrill / кадриль' VKS: 349; is kadrelli 'kadrill' Laanest 1997: 57

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'; Tuksam 1939: 352 Gaffel 'kahvel (purjekas)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 108; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
Muud keeled: rts gaffel [1691] 'mer kahvel (kahvelpurje ülaäärt hoidev puu)' RES 2004: 315; lt gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < vurts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai 'id.'

Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl EMS II: 537
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
Käsitlused: < sks Kai [‹ hol kaai] EKS 2019
Muud keeled: rts kaj [1691] 'kai, sadamasild' RES 2004: 444

veebiliides @ veebihaldur