|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'
- Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
- Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
- Läti keel: lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
- Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < rts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
- Vrd korter
korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'id.'
- Esmamaining: Sõdurivanne 1697
- Vana kirjakeel: Sõdurivanne 1697 Ux iggalick peab se korteri Kahs rahwul ollema; Eesti-Ma 1771: 66 se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Hupel 1818: 99 korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'квартира'
- Murded: `korter : `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬ŕ Har Plv; `kortel : `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel : `kortle L; `kolter : `koltri Sa EMS III: 720
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D), korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; koŕtin : koŕtina (d) '= korter'; ÕS 1980: 304 korter
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
- Käsitlused: < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
- Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li [1721] 'majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung' < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' [‹ kasks quartēr]; krj korttieri 'majapaikka' < sm; lv kūortil´ 'maja, asunto' < ? rts SSA 1: 407; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'wohnung' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'korter / dzīvoklis' LELS 2012: 152; vdj korttõri, korttõli 'korter / квартира' VKS: 473
- Vrd kortel
tükk1, tüki 'pala, osa tervikust' < kasks stucke 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 376 Meÿe tahame .. kax löhikest tücki paÿatada; Müller 1600/2007: 110 v̈x tück leiba (23.01.1601); Rossihnius 1632: 396 Ninck nemmat pannit temmale ette ütte tücki kützetüt kalla ninck mett; Stahl HHb I 1632: Biij Se e∫∫imenne Tück 'Der er∫te Artickel'; Stahl 1637: 119 Tück : [tück]i∫t '∫tück'; Gutslaff 1648: 234 paa tück 'scherbel'; Gutslaff 1647-1657: 59 se letz neihde tückide wahjel möhda; Göseken 1660: 94, 176, 372 Tück/ i 'Stücke'; mulda tück 'erd-klos'; Vestring 1720-1730: 258 Tük, -ki 'Ein Stück'; Helle 1732: 192, 323 tük 'das Stück'; Hupel 1766: 7 Wötta siis üks .. loendi ehk rie tük; Hupel 1780: 289 tük, -ki r. d. 'das Stück; Scherbe'; Lunin 1853: 201 tük, -ki r. d. 'кусокъ'
- Murded: tükk : tükki R(tügü Kuu); tükk : tüki eP; tük´k : tüki M T; tük´k : tük´ü V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1365 tükk : tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; ÕS 1980: 751 tükk
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stucke 'Stück, Theil eines Genzen, Sache, Ding, Umstand, Einzelheit'; MND HW III stücke, sticke 'Teil eines Ganzen (Bruchstück, Splitter, Scherbe; Abschnitt, Kapitel); einzelnes Stück aus einer Vielzahl'
- Käsitlused: < kasks stucke Ariste 1963: 107; Liin 1964: 48, 65; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 189; < kasks stucke ~ sks Stück EEW 1982: 3483; < asks stucke 'tükk, osa tervikust; maatükk; ese, asi; kelmus, vemp' EES 2012: 570; EKS 2019
- Läti keel: lt † stuķis 'Stück' < kasks stucke Sehwers 1918: 161; stiķis 'Stück, etwas eingelegtes; ein besonderer Streich, ein besonderes Stückchen, ein Scherz, ein Kunstgriff; ein Tanzstückchen; ein komischer Vorfall' < asks stück Sehwers 1953: 122
- Sugulaskeeled: lv stik̄ 'stück' < sks Kettunen 1938: 381; lv stik 'tükk, lugu / gabals' LELS 2012: 304; vdj tükki, tükkü 'tükk, pala / кусок, осколок, участок' VKS: 1422; is stuukka 'tükk' Laanest 1997: 186
veerand, veerandi 'neljandik' < asks vêren-dêl 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 438 werendeil Ahst 'Viertheil Jahr trimestre'; Hornung 1693: 35 Werandik 'ein Vierthel'; Vestring 1720-1730: 287 Werendeel, -li 'Ein Viertel'; Helle 1732: 207 werendeel 'das Vierthel'; Lithander 1781: 497 Wotta siis nattoke wähhem kui üks pool werendel korteri täis pölletud wina; Hupel 1780: 310 werendeel r.; werändel d. 'ein Viertheil, Viertel'; Hagemeister 1790: 23 liggi werendil tunni; Hupel 1818: 282 werandik, -o r. d. 'Viertel, Vierteltheil'; werendeel r.; werändel u. werendik d. 'Viertel'; Lunin 1853: 226 werandik, -o r. d. 'четверть, четвертая часть'; werendeel r. d. 'четверть'
- Murded: `vierendel, -i 'puunõu (veerand tündrit)' Kuu; veerendel, -i Jäm Muh; `vierand, -i 'neljandik; anum, nõu' R(`vierend Vai); veerand (vie-), -i Muh Lä Hää Ris Kos Jä VJg I VlPõ T; veerend (vie-), -i Sa Hi L Ris HMd Pal; veeräńt (-ańd), -i M(veereńt Hls); veeräńd (-ańd), -i V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1496, 1495 wērend : wērendi; wērandēl : wērendēli; wērendik : wērendiku '= wērand, wērandēl, wērandik'; wērand : wērandi; wērandēl : wērandēli (wērend, wērendēl) 'Viertel'; wērandik : wērandiku 'ein Viertel haltendes Stück oder Maass, Viertelfass'; ÕS 1980: 780 veerand
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêren 'vierteilen'; vêren-dêl, -del 'Viertel'; Schiller-Lübben veren, vêrndêl 'Viertel eines Ganzen, quartale'; MND HW I vêrdedêͥl,vêrdê(i)l, vêrdel, vêrdendê(i)l, vêrendê(i)l 'Viertel, virter Teil; Zählmaß; Stadtviertel, Quartier'
- Käsitlused: < kasks veren-, vêrndêl Liin 1964: 48; < kasks vêren-dêl EEW 1982: 3775; Raun 1982: 200; < asks vērendēl, vērndēl 'veerand' EES 2012: 596; < asks vēren-dēl 'neljandik' EKS 2019
- Läti keel: lt *viẽreñdiẽlis, viẽreñdiẽle 'Viertel' < kasks vērendēl Sehwers 1918: 53, 72, 164; Sehwers 1953: 157; lt vẽrdele 'ein großer Eimer' < kasks vērdel 'Viertel; Quart als bestimmtes Gemäß' Sehwers 1953: 155; vierendiele 'Viertel' < kasks vêrendê(i)l (neben vêrdedêl) Jordan 1995: 109
- Sugulaskeeled: sm fienteli, vienteli, fienteri, vienteri [1886] 'vanha painomitta, 1/4 naulaa / Viertelpfund' < rts fjǣndeil 'neljäsosa' SSA 1: 114; lvS pierndel 'Viertel' SLW 2009: 149; lv fìer̄mdēĺ, fìerêmdēl 'viertel' Kettunen 1938: 54; lv fermdēļ 'veerand / ceturksnis' LELS 2012: 61
- Vrd veering
