|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
kaanon, kaanoni 'üldtunnustatud tava, juhis; ahellaul' < sks Kanon 'id.'
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 75, 76 Kanon on üks ahheli modil laulmine. Kui Kanon löppeb, siis akkab igga heal ilma peatamata jälle ueste peale
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224, 258 kanon, -i 'Kanon'; *kānon, -i '= kanon'; Grenzstein 1884: 51 kanon (Kanon) 'juht, mõõt, pühakirja üksikute raamatute nimekiri; paawsti käsukiri'; EÕS 1925: 152 kaanon 'juhis, juhtnöör; kirikuseadus; muus ahellaul'; ÕS 1980: 216 kaanon 'eeskiri, reegel, norm; pühakirjade ja pühakute nimistu'
- Käsitlused: < sks Kanon 'kaanon' EKS 2019
- Läti keel: lt kanons 'kaanon' ELS 2015: 232
- Sugulaskeeled: sm kaanon [Agr] < lad canōn 'sääntö, määräys' Häkkinen 2004: 310
kraadima, kraadin 'temperatuuri mõõtma' < vrd bsks gradieren 'id.', ee kraad
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `kraadima 'mõõteriistaga mõõtma' R Jäm Hi Mar Mär Ris Juu JMd VJg IPõ Plt; `raadima Khk Vll KJn; raad´ma KJn Krk; `kruad´ma Kod; `kraatima Tõs San; `kraat´ma (-mõ) Nõo V EMS III: 779
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 *krādima 'Grade bezeichnen'; krādimize-klāź 'Thermometer'; EÕS 1925: 273 kraadima 'kraadisid lugema, mõõtma (graduieren)'; ÕS 1980: 307 kraadima
- Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 35 gradieren 'Temperatur messen'
- Vt kraad
liiter, liitri 'vedeliku mahumõõt' < sks Liter 'id.'
- Murded: `liiter 'mahumõõt' Kuu Lüg Vai eP Krk Puh KodT San; `liitri Ote sporV; `liidri Nõo EMS V: 203
- Eesti leksikonid: Suurkask 1908: 50 liiter 'Prantsuse õõnes mõõt, neli-wiiendiku meie toopi'; EKÕS 1918 liiter; EÕS 1925: 393 liiter '1 : 1000 kuupmeetrit'; ÕS 1980: 371 liiter; Tuksam 1939: 640 Liter 'liiter'
- Käsitlused: < sks Liter 'liiter' EEW 1982: 1308; EKS 2019
- Läti keel: lt litrs 'liiter' ELS 2015: 430
- Sugulaskeeled: sm litra [1887] 'tilavuuden mitta / Liter' < pr litre ~ lad litra SSA 2: 83; Häkkinen 2004: 617; lv lītõr, littõr 'liiter / litrs' LELS 2012: 171; vdj litra, liittra 'liiter / литр' VKS: 614, 624; is lidra 'liiter' Laanest 1997: 101
logima, login 'laevakiirust mõõtma' < sks loggen 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 516 logima (lōgima) (D) 'loggen'; EÕS 1925: 406 logima 'logiga mõõtma (loggen)'; ÕS 1980: 377 logima 'mer logiga mõõtma'
- Käsitlused: < sks loggen 'logima' EKS 2019
- Läti keel: lt logât 'mit dem Log den Lauf eines Schiffes bestimmen' < sks loggen 'die Geschwindigkeit und Fahrbahn eines Schiffes vermittelst des Logs messen' Sehwers 1953: 73
- Vt logi
loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
- Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
- Läti keel: lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
- Sugulaskeeled: lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
- Vt lood
minut, minuti 'ajaühik, 60 sekundit' < sks Minute 'id.'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Lithander 1781: 446 kui naad 6 Minuti on keenud, siis kurna sedda wet peält ärra; Frey 1806: 23 ühhe tunni peäle läwad 60 minuti; Masing 1823: 303 ja liguta sedda kümme minutit ühtepuhku keppikesega
- Murded: minut (-t´) 'ajaühik; hetk, viiv' Kuu RId Pöi Rei Phl Mär Kse sporPä Ris Kos JõeK Tür Koe VJg IPõ Plt KJn sporM TLä San Krl Har Rõu; minot (-t´) Vai Mih VId; miinut LNg Kul Mar Khn Kei Juu; minuu·t (menuu·t) sporS; menut Hlj VNg; meenut Rei EMS VI: 84
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 674 mīnut : mīnuti 'Minute'; Wiedemann 1893: 609 mīnut, -i (minut) 'Minute'; EÕS 1925: 510 minut; ÕS 1980: 424 minut 'teat ajaühik; kaare või nurga mõõtühik'; Tuksam 1939: 677 Minute 'minut'
- Käsitlused: < sks Minute 'minut' EEW 1982: 1541; EKS 2019
- Läti keel: lt minūte 'Minute' Sehwers 1953: 80; VLV 1944: 356; lt minūte 'minut' ELS 2015: 501
- Sugulaskeeled: sm minuutti [Agr] 'Minute' < rts minut, sks Minute SSA 2: 168; lv minūt 'minut / minūte' LELS 2012: 189; vdj minutti 'minut / минута' VKS: 736
mudel, mudeli 'näidis, eeskuju' < sks Modell 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: Jannsen 1858: 146 tahheti üht mudelit sada, et telliad nähhä saaksid, mis näul ta Lutterust tahtis wallada
- Murded: mudel (-l´) 'mall, eeskuju; näidis' sporR sporS Rid Kir Kse Tor Juu Kos Jür Ann Koe VJg I KJn M Ran Rõn San Har Plv; mudõl´ Krl EMS VI: 136
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 689 *mōdell, -i 'Modell'; mudel, -i 'Modell'; Wiedemann 1893: 611 *mōdell, -i (model, mudel) 'Modell'; EÕS 1925: 523 mudel '(Modell)'; ÕS 1980: 431 mudel; Tuksam 1939: 685 Model 'mõõt; mudel, näidis; valamisvorm'; Modell 'mudel, modell; šabloon'
- Käsitlused: < sks Model 'muster, näidis, vorm' EEW 1982: 1556; EES 2012: 284; < sks Modell 'näidis, eeskuju; mudel; modell; mannekeen' EKS 2019
- Läti keel: lt mudulis 'Modell' Sehwers 1953: 80; lt modelis 'mudel' ELS 2015: 510
- Sugulaskeeled: lv mudīļ 'mudel / modelis' LELS 2012: 197
peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < asks pegel, peil 'id.'
- Murded: peilstokk : -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; asks pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'
- Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel EEW 1982: 1978
- Läti keel: lt peģelis 'Pegel' < kasks pegel Sehwers 1953: 87
- Vt peilima
peilima, peilin 'vee sügavust mõõtma' < vrd asks peilen 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `peilima 'laevaruumis vee sügavust mõõtma' Emm Hää EMS VII: 325
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 *peilima, -lin 'peilen, abmessen, Beobachtung anstellen'; Salem 1890: 272 peilima 'отмѣривать'; ÕS 1980: 502 peilima 'suunda määrama, peiliga mõõtma'
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegelen, peilen 'das Maß (den inneren Raum) eines Gefäßes bestimmen; dann überh. meßen mit dem Senkblei'; MND HW II: 2 pêgelen, peylen 'ein Hohlmaß an einem Gefäß festlegen; (Navigation:) abmessen, einen Kompaßkurs bestimmen'; Kluge: 534 peilen 'den Standort bestimmen'; Aus dem Niederdeutschen/Niederländischen übernommen als Ableitung zu Pegel in einer Lautvariante.
- Käsitlused: < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers mit dem Senkblei untersuchen' GMust 1948: 65, 86; < sks peilen EEW 1982: 1978
- Läti keel: lt peilēt 'peilida / peilõ' LELS 2012: 234
- Sugulaskeeled: sm peilata [1798] 'suuntia; mitata veden syvyys (ruumassa) / peilen (Richtung; Wasserstand im Inneren eines Schiffes)' < rts pejla [‹ asks peilen] SSA 2: 330; lv peìlə̑ 'peilen' Kettunen 1938: 280; lv peilõ 'peilida / peilēt' LELS 2012: 234
- Vt peil
riis2, riisi 'paberi mõõtühik' < sks Ries 'id.'
- Esmamaining: Kreutzwald 1848
- Vana kirjakeel: Kreutzwald 1848: 30 pannakse teised ramato kaupa, ikka 24 lehte [paberit] kokko, ja 20 ramatud, mis üks riis nimmetakse ühte pakki; Jannsen 1857: 62 mis 350 risi päwas pabberit kirja alla pannewad
- Murded: riis : riisi 'kümme raamatut paberit' Khk EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1065 *rīź : rīzi 'Ries (Papier)'; ÕS 1980: 591 riis 'paberi mõõtühik, 500 poognat'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rîs (riis, ries, rys), rîsch 'ein Zählmaß, Ries (für Papier)'
- Käsitlused: < kasks rîs ~ sks Ries (Papier) EEW 1982: 2479; < sks Ries EKS 2019
- Läti keel: lt † rĩse 'Ries (Papier)' < kasks rīs 'Ries' Sehwers 1918: 157
- Sugulaskeeled: sm riisi [1880] 'paperimäärän mitta: 20 kirjaa eli 500 arkkia / Ries' < rts ris 'riisi' [‹ kasks rīs t. sks ries] SKES: 789; SSA 3: 75
rondeel, rondeeli 'ümmarguse põhiplaaniga suurtükitorn' < sks Rondell 'id.'
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 93 Rundeeli 'Rundel'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 987 rundel : ruńdli (P) 'Grundbalken der Brücke'; EÕS 1937: 1170 rundeel 'ümmarehitis (ümmartorn, -kants)'; Tuksam 1939: 814 Rondell 'rundeel (sõõrik)'
- Käsitlused: < sks Rondell 'rondeel' EKS 2019
- Läti keel: lt ruñdẽlis 'Rundell' Sehwers 1953: 103
saabel, saabli '(ratsaväelase) kõver mõõk' < sks Sabel 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 265 sawli d. 'der Säbel'; Hupel 1818: 213 saawli d. 'der Säbel'; Suwwe Jaan 1841: 34 Kassakas tõmmas omma saable tuppest wälja; Lunin 1853: 165, 168 saawli d. 'сабля'; sabel d. 'сабля'; sawli d. 'сабля'
- Murded: `saavel 'suur nuga' Pöi Kse EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1122 sābel : sābli (sāwel) 'Säbel'; sāwel : sāwli (d), sāwli '= sābel'; EÕS 1925: 1219 saabel 'kõvermõõk (Kurzschwert, Säbel)'; ÕS 1980: 609 saabel 'kõver mõõk'; Tuksam 1939: 823 Säbel 'saabel (kõver) mõõk'
- Saksa leksikonid: Paul 1956: 489 Säbel (früher auch Sabel) 'urspr. die vom Osten her übernommene gekrümmte Waffe'
- Käsitlused: < sks Säbel ~ kasks sabel EEW 1982: 2640; < sks Sabel 'saabel' EKS 2019
- Läti keel: lt sablis 'Säbel' < valgevn sabli Sehwers 1918: 7; lt šāblis 'der Säbel' < poola szabla ME: IV: 12
- Sugulaskeeled: sm sapeli [1637] 'käyrä miekka / Säbel' < rts sabbel [‹ kasks sabel] SSA 3: 156; SKES: 970
sirgeldama, sirgeldan 'kriipseldama; sirkliga mõõtma' < sks zirkeln, abzirkeln 'id'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: Helle 1732: 177 sirkeldama 'abzirckeln'; Hupel 1780: 268 sirkeldama r. (selt.) 'abzirkeln'; Hupel 1818: 223 sirkeldama r. d. 'abzirkeln'; Lunin 1853: 173, 336 sirkeldama r. d. 'намѣрять ципкулемъ'; zirkeldama 'измерять циркулемъ'
- Murded: `sirgeldäm(m)ä 'sirkliga mõõtma; joonestama; kritseldama' sporR; sirgeldama Jäm Khk Vll Pöi Emm Rei Mär Kse Han sporPä sporHa Koe IPõ Plt KJn Trv; `sirkeldama Puh; tsirgelde(m)me San Krl; tsergeldämmä Rõu; tsirgõldamma Urv Vas EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1156 sirkeldama 'zirkeln, fig. genau machen'; EÕS 1937: 1384 sirgeldama '[ab]zirkeln'; ÕS 1980: 640 sirgeldama 'kriipseldama'; Tuksam 1939: 1151 zirkeln '[t]sirkliga mõõtma; sirgeldama'
- Käsitlused: < sks zirkeln 'sirkliga mõõtma; sõõri joonistama' EEW 1982: 2816; EES 2012: 475
- Läti keel: lt sērķelêt Sehwers 1953: 105
