[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kratsima, kratsin 'kraapima; sügama' < asks krassen, kratzen 'id.', sks kratzen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 70 krassima 'kratzen'; Göseken 1660: 265 krassima 'kratzen scalpere'; Hupel 1818: 100 kratsma r. d. 'kratzen'; Masing 1825: 79 kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; Lunin 1853: 72 kratsma r. d. 'чесать'
Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V; `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi sporL SJn; `rat´sma, -me Var KJn sporM EMS III: 816; `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo EMS III: 916
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' EEW 1982: 890; EES 2012: 182; < asks kratzen 'kratsima, kraapima' EKS 2019

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Läti keel: lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

memm, memme 'vanem naine; ema' < asks memm, memme 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 135 Mem, -me 'Die Mutter'; Hupel 1780: 216 mem, -me r. 'die Mutter'; Lunin 1853: 104 mem, -me r. 'мать, матушка'
Murded: memm : `memme '(vana)ema' R; memm : memme eP eL EMS VI: 14
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 memm : memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; ÕS 1980: 415 memm
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Memme 'Feigling'; Mȫme, Mömme 'leibliche Mutter, Kindesmutter; Tante; ältere oder alte Frau, Großmutter; Hebamme' '(kasks mö̂me, mö̂ne)'; Schleswig-Holstein Memm [mem̄], Memme [memǝ], Memmer [mema] 'Kosewort aus de Kindersprache ”Mutter”'
Käsitlused: < asks Memm(e) EEW 1982: 1528; Raun 1982: 91; < asks memm(e) 'ema' [lstk] EES 2012: 280; EKS 2019
Läti keel: lt mem̃ma, mem̃me 'Mutter' < asks memme, mämme 'Mutter' Sehwers 1953: 79

muukima, muugin 'muukraua vm vahendiga avama, avada püüdma' < bsks (auf)muken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `muukima 'lukku avama või avada püüdma' sporLüg Vai Khk Vll Pöi sporL Juu Jür Koe VJg Iis; `muokima Kuu VNg; `muuk´ma Kod KJn Trv Krk(-me) EMS VI: 241; `munkima 'muukima' Jäm Muh; `muńkma Trv EMS VI: 184
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅkima; freq. muṅklema 'mit dem Nachschlüssel öffnen'; Wiedemann 1893: 629 muṅkima (mūkima); freq. muṅklema 'mit dem Nachschlüssel öffnen'; EÕS 1925: 537 muukima; ÕS 1980: 437 muukima
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 157 muken od. aufmuken 'ein Schloß ohne dem eigentlichen Schlüssel losmachen aufbrechen'
Käsitlused: < bsks (auf)muken 'lahti muukima' Raun 1982: 95; EKS 2019
Läti keel: lt mūķêt 'mit einem Dietrich öffnen, dietrichen' < bsks mūken 'ein Schloß ohne den eigentlichen Schlüssel losmachen, öffnen' Sehwers 1953: 82; lt mūķēt 'muukima' ELS 2015: 516
Vt muuk

piinama, piinata 'kannatust tekitama, vaevama' < kasks pînen 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 281 temma peab .. sehl kicke kurratide ninck errä netedetüt kan pinatut ninck wajwatut sahma; Stahl 1637: 96 pihnama : pihnan : pihnasin : pihnanut 'peinigen'; Gutslaff 1648: 226 pînama, waiwama 'martern'; Gutslaff 1647-1657: 233 sahb Kurjaste errapihnatuts; Göseken 1660: 192, 320 pijhnama 'foltern / peinigen'; pijhnama 'Peinigen / martern'; Vestring 1720-1730: 180 Pinama | Pinatama 'Peinigen, quälen'; Helle 1732: 158 pinama / pinatama 'peinigen'; Piibel 1739 Need kaddunud pinatakse wette al; Hupel 1780: 242 pinama r. d.; pinatama r. 'peinigen, martern, quälen'; Lunin 1853: 141 pinama / pinatama r. d. 'мучить, терзать, пытать'
Murded: `piinama 'vaevama; piinu tekitama' R S Mar Mär Kse Pä Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; `piinama (-mä, -me) M TLä San V(-mma Räp) EMS VII: 433
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīnama, -nan 'martern, peinigen, quälen'; ÕS 1980: 510 piinama
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pînen 'strafen, bestrafen; jemandem (körperl.) Schmerzen zufügen; jemanden quälen, schlecht behandeln; seelisch belasten, dedrücken'
Käsitlused: < kasks pinen Liin 1964: 58; EEW 1982: 2028
Läti keel: lt † pînêt 'peinigen' < kasks pīnen Sehwers 1918: 155; lt pĩnêt 'peinigen' < kasks pĩnen 'peinigen, quälen' Sehwers 1953: 90; pīnēt 'peinigen, quälen; prügeln, schelten' < kasks pinen 'peinigen, quälen, foltern' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piinata [Agr] 'kiusata, piinata, kiduttaa'; is pīnata; krj piinata; vdj pīnata < mr pina 'piinata, kiusata, kiduttaa', vrd kasks pīnen SSA 2: 355; lv pīnə̑ 'klemmen; peinigen, foltern' < vrd kasks pinen Kettunen 1938: 298; lv pīņõ 'piinata / mocīt' LELS 2012: 244; vdj piinata 'piinata / мучить' VKS: 915
Vt piin

plaanima, plaanin 'kavatsema, kavandama' < sks planen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `plaanima 'kavatsema, plaanitsema' Kuu Jäm Rei Mär Tõs Aud VJg; `plaańma Tõs Krk(-me); `laanima Khk Vll; `laańme Krk EMS VII: 552
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 837 *plānima 'planen'; EÕS 1930: 784 plaanima 'planen, schlagen)'; ÕS 1980: 518 plaanima 'kavatsema, plaani pidama; plaani koostama'; Tuksam 1939: 757 planen 'plaanima, plaane tegema; plaanitsema, projektima'
Käsitlused: < sks planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama' EEW 1982: 2090; EES 2012: 374; < sks planieren '(asula, maastiku) plaani koostama, kavandama' EKS 2019
Läti keel: lt plānot 'plaanima, kavandama' ELS 2015: 643
Sugulaskeeled: vdj plaania 'plaanitseda, kavatseda / намереваться' VKS: 933
Vt plaan

pleissima, pleisin 'trossi või köit jätkama' < sks spleissen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `pleissima 'jätkama, ühendama (köisi jms)' Jõe Kuu Jäm Pöi Hi; `pleisima Vai sporSa Phl; `plessima (-śs-) Jõe VNg Khk Emm Rid Var Tõs Hää JõeK; `leissima Jõe VNg; `lessima Khk Var Krk(-me) EMS VII: 580
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 pleśśima (P) 'splitzen, zusammenfügen (Tauenden)'; EÕS 1930: 791 plessima 'pitsama (spleissen)'; ÕS 1980: 520 pleissima 'mer (trossi) jätkama'; VL 2012 pleissima < sks spleissen
Käsitlused: < küsks spleissen GMust 1948: 87; < sks spleissen 'pleissima' EEW 1982: 2098; EKS 2019
Läti keel: lt špleĩsêt 'Taustücke zusammenflechten (am Strande in der Fischersprache)' < sks spleißen 'zwei Taue am Ende auflösen und zusammenflechten mit dem Marlspiker' Sehwers 1953: 139
Sugulaskeeled: sm pleissata [1863] 'liittää köyden päät yhteen / spleißen' SSA 2: 381; lv spleiš 'pleiss / stiķējums' LELS 2012: 303

plärisema, plärisen 'plekise kõlaga heli tekitama' < vrd sks plärren

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plärisema 'plärinat tegema; plärama' R Jäm Hi Mär Kse Tor Ris Hag Koe VJg IPõ Plt Puh; plärisemma Vai Plv; plärisemä Kuu Kod Nõo San(-me) EMS VII: 608
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924 plärisema 'plärren, einen tremulierenden Ton von sich geben'; ÕS 1980: 522 plära; Tuksam 1939: 758 plärren 'lõugama; töinama; ulguma'
Käsitlused: < ee [onom], vrd sks plärren EEW 1982: 2109; Raun 1982: 125; < sks plärren 'plärisema' [sks kõlasõna] EKS 2019
Läti keel: lt pler̃rêt 'schwatzen' < sks plärren Sehwers 1953: 92

praadima, praen 'pannil küpsetama' < asks braden 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 272 lasckis næmat ellawalt pradida; Gutslaff 1648: 209 kützma /u 'braten'; Göseken 1660: 146 küpsendama 'braten'; Helle 1732: 123 küpsma 'kochen, braten'; Lithander 1781: 535 Praetud Mandli Muslid 'Gebratene Mandelmuscheln'
Murded: `praadima R Jäm Mus Vll L Ha Ann Koe I Äks Plt; `praema Hi Lai; `raadima Khk Krj Pöi Muh Kse Tor Hää; `raad´ma KJn Kõp M(-me); `praatma (-t´-) T V EMS VII: 716
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prādima : prāen 'braten'; ÕS 1980: 532 praadima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben braden 'braten'; MND HW I brâden 'braten, backen, sieden'
Käsitlused: < asks braden 'praadima, küpsetama' Ariste 1940: 21; EES 2012: 383; EKS 2019; < kasks braden Liin 1964: 56; Raun 1982: 127; Raag 1987: 324; < vrd sks braten EEW 1982: 2157
Vt praad

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
Läti keel: lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < mr rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
Vt rull

trotsima, trotsin 'midagi kiusakalt mitte arvestama' < sks trotzen 'id.', ee trots

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 364, 419 trozima, trotzima 'trotzen, schnarchen'; Vestring 1720-1730: 256 Trotsima 'Trotzen, Pochen'; Helle 1732: 191 trotsima 'pochen, trotzen'; Hupel 1780: 288 trotsima r. d. 'trotzen, pochen'; Hupel 1818: 252 trotsima r. d., trotsma d. 'trotzen, pochen'; Lunin 1853: 199 trotsima r. d., trotsma d. 'упорствовать, упрямиться'
Murded: `trot´sima 'pilkama, kiusama' Kuu Hlj Jäm Hi Lä Hää Ris Juu JMd Koe VJg Trm; `trot´sma TLä San V; `rot´sima Khk Tor KJn M(-me); `tröt´sima Iis Kod(`tröt´smä) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trot´sima; trot´sma (d) 'trotzen, verhöhnen'; EÕS 1937: 1571 trotsima 'uhmama, vihuti tegema'; ÕS 1980: 728 trotsima; Tuksam 1939: 977 trotzen 'trotsima, uhmama; (kellelegi) vihuti tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trossen 'trotzen'
Käsitlused: < ee trots ~ sks trotzen 'trotsima, jonnima' EEW 1982: 3279; < sks trotzen 'trotsima, jonnima; kangekaelne olema' EES 2012: 547
Läti keel: lt tracêt 'trotzen' Sehwers 1953: 144
Sugulaskeeled: lv trot̄šə̑ 'trotzen' Kettunen 1938: 342; lv trotsõ 'trotsida, mitte hoolida / spītēt' LELS 2012: 331
Vt trots

veebiliides @ veebihaldur