|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
jahtima, jahin 'küttima; jahti pidama' < bsks jachten 'taga ajama; lärmama'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 331 jachtima 'jachten'; jahhima 'Rantzen (spielen/jachten)'; Vestring 1720-1730: 43 Jahhima 'Jachten, lärmen'; Helle 1732: 97 jahhima 'ein unruhig Wesen vornehmen'; Hupel 1780: 159 jahhima r. 'unruhig Wesen vornehmen'; jahtma d. 'streiten, zanken'; Hupel 1818: 105 kütlema 'auf die Jagd gehen'; Lunin 1853: 33 jahtma r. d. 'драться, ссориться'
- Murded: `jahtima 'küttima, jahti pidama' R Sa Rei L K Trm Hls; `jahtma, `jah´tma Khn TLä Võn San V; `jahtme Krk Hel; `jähtima Muh Emm EMS II: 26
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jahtima, jaht´ma, freq. jahtlema 'lärmen, streiten; Unruhe machen, chicaniren'; EÕS 1925: 132 jahtima 'küttima'; ÕS 1980: 198 jahtima; Tuksam 1939: 531 jagen 'taga ajama, jälitama; jahti pidama; küttima'
- Saksa leksikonid: MND HW I: 1 jachtern 'einander jagen, umherjagen, in wilder Jagd sein'; Hupel 1795: 99 jachten 'rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen'
- Käsitlused: < sks jachten EEW 1982: 534; < bsks jachten Raun 1982: 19; < bsks jachten 'taga ajama', asks jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama' EES 2012: 96
- Läti keel: rts jakta på 'jahti pidama' RES 2004: 433-434; lt jaktêt, jaktēties [1648 jackteht] 'herumtollen, in Lust und Scherz sich bewegen' < asks jachten 'schwärmen, rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen' Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 43; lt jakterēt 'tollen, scherzen, sich wild lärmend herumjagen; jachten' < bsks jachten 'rasen, toben' ME: II: 95
- Sugulaskeeled: sm jahdata 'ajaa, metsästää' < nrts jakta SSA 1: 233; lv jak̄t́ə̑ 'jagen (unruhig sein, lärmen)' < kasks jachten Kettunen 1938: 84; lv jaktõ 'jahtida / medīt'; lv jakţõ 'hullata, märatseda / traiskoties, trakot' LELS 2012: 82
- Vt jaht1
pantima, pandin 'panti panema; pandiks andma' < asks panden 'id.', ee pant
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 236 pandiks andma r.; pantis pannema d. 'verpfänden'; Hupel 1818: 173 pandiks pannema od. andma 'verpfänden'; Lunin 1853: 134 pandiks pannema 'закладывать, заложить'
- Murded: `pantima (-ń-) VNg Lüg Khk Muh Tõs Tor Hää Koe VJg Iis Plt KJn; `pańtma (-me) Trv Krk San Plv EMS VII: 188
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 pańtima 'verpfänden; pfänden, auspfänden'; ÕS 1980: 491 pantima; Tuksam 1939: 750 pfänden 'pandiks võtma, pantima; pandiks pidama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben panden 'pfänden, eine Sache als Unterpfand nehmen'; MND HW II: 2 panden, pannen, panten, penden 'für bestehende Verpflichtungen, Schulden ein Pfand nehmen'
- Käsitlused: < kasks panden 'verpfänden' Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; < ee pant EEW 1982: 1929; < asks panten 'pantima, pandiks võtma' EES 2012
- Läti keel: rts panta 'pantima, pandiks andma, panti panema' RES 2004: 749
- Sugulaskeeled: sm pantata [1601 pantita] 'antaa, panna pantiksi; ottaa pantiksi' < nrts panta 'ottaa t. saada pantiksi' SSA 2: 310; vdj panttia 'pantida, panti panna / закладывать, заложить' VKS: 879
- Vt pant
plaanima, plaanin 'kavatsema, kavandama' < sks planen 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: `plaanima 'kavatsema, plaanitsema' Kuu Jäm Rei Mär Tõs Aud VJg; `plaańma Tõs Krk(-me); `laanima Khk Vll; `laańme Krk EMS VII: 552
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 837 *plānima 'planen'; EÕS 1930: 784 plaanima 'planen, schlagen)'; ÕS 1980: 518 plaanima 'kavatsema, plaani pidama; plaani koostama'; Tuksam 1939: 757 planen 'plaanima, plaane tegema; plaanitsema, projektima'
- Käsitlused: < sks planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama' EEW 1982: 2090; EES 2012: 374; < sks planieren '(asula, maastiku) plaani koostama, kavandama' EKS 2019
- Läti keel: rts planera 'planeerima, plaanitsema, kavatsema' RES 2004: 771; lt plānot 'plaanima, kavandama' ELS 2015: 643
- Sugulaskeeled: vdj plaania 'plaanitseda, kavatseda / намереваться' VKS: 933
- Vt plaan
prassima, prassin 'priiskama, laristama; pummeldama' < kasks brassen, prassen 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 pra∫∫ima : Pra∫∫in : pra∫∫i∫in : pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; Stahl LS I 1641: 146 Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; Gutslaff 1648: 231 hähwtma /a 'prassen'; Göseken 1660: 87, 146, 374 prassima 'Brassen'; prassima 'prassen'; prassiminne 'Schwelgeey luxus'; VT 1686 Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; Vestring 1720-1730: 188 Prassima 'Prassen'; Helle 1732: 162 prassima 'prassen'; Piibel 1739 ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; Hupel 1780: 247 prassima r. d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; Lunin 1853: 147 prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
- Murded: `prassima (-śs-) 'priiskama; praalima; (purjutades) lärmama' R Jäm Muh Rei L sporKPõ Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `raśma (-me) Saa KJn Kõp M; `praśma Hel TLä V EMS VII: 738; (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj EMS VII: 720
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 praśśima : praśśin 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 praśśima : praśśin (praśma, raśśima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama'; Tuksam 1939: 768 prassen 'prassima, priiskama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
- Käsitlused: < kasks prassen Ariste 1963: 101; < kasks brassen Liin 1964: 59; < sks prassen EEW 1982: 2167; < kasks brassen, pras Raun 1982: 127; < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' EES 2012: 384; EKS 2019
- Läti keel: rts frossa 'õgima, ahnelt sööma; priiskama' RES 2004: 280; lt brasêt 'prassen, saufen, schmoren, schlemmen' < asks brassen 'schwelgen, prassen' Sehwers 1953: 16; lt brasēt 'schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden' < kasks brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' Jordan 1995: 57
- Sugulaskeeled: vdj prassia 'riielda, kärkida / бранить, браниться' VKS: 959
