|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
jahtima, jahin 'küttima; jahti pidama' < bsks jachten 'taga ajama; lärmama'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 331 jachtima 'jachten'; jahhima 'Rantzen (spielen/jachten)'; Vestring 1720-1730: 43 Jahhima 'Jachten, lärmen'; Helle 1732: 97 jahhima 'ein unruhig Wesen vornehmen'; Hupel 1780: 159 jahhima r. 'unruhig Wesen vornehmen'; jahtma d. 'streiten, zanken'; Hupel 1818: 105 kütlema 'auf die Jagd gehen'; Lunin 1853: 33 jahtma r. d. 'драться, ссориться'
- Murded: `jahtima 'küttima, jahti pidama' R Sa Rei L K Trm Hls; `jahtma, `jah´tma Khn TLä Võn San V; `jahtme Krk Hel; `jähtima Muh Emm EMS II: 26
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jahtima, jaht´ma, freq. jahtlema 'lärmen, streiten; Unruhe machen, chicaniren'; EÕS 1925: 132 jahtima 'küttima'; ÕS 1980: 198 jahtima
- Saksa leksikonid: MND HW I: 1 jachtern 'einander jagen, umherjagen, in wilder Jagd sein'; Hupel 1795: 99 jachten 'rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen'
- Käsitlused: < sks jachten EEW 1982: 534; < bsks jachten Raun 1982: 19; < bsks jachten 'taga ajama', asks jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama' EES 2012: 96
- Läti keel: lt jaktêt, jaktēties [1648 jackteht] 'herumtollen, in Lust und Scherz sich bewegen' < asks jachten 'schwärmen, rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen' Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 43; lt jakterēt 'tollen, scherzen, sich wild lärmend herumjagen; jachten' < bsks jachten 'rasen, toben' ME: II: 95
- Sugulaskeeled: sm jahdata 'ajaa, metsästää' < rts jakta SSA 1: 233; lv jak̄t́ə̑ 'jagen (unruhig sein, lärmen)' < kasks jachten Kettunen 1938: 84; lv jaktõ 'jahtida / medīt'; lv jakţõ 'hullata, märatseda / traiskoties, trakot' LELS 2012: 82
- Vt jaht1
kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
- Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
- Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
- Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
- Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < rts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80
passima4, passin 'kaardimängus käigust loobuma' < sks passen 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1930
- Murded: `paśsima 'käigukorda vahele jätma' Han Tor; `paśme Hls EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 716 passima; ÕS 1980: 497 passima 'kaardimängus mängujärgust eemale jääma'; Tuksam 1939: 743 passen (nicht spielen) 'passima'
- Saksa leksikonid: Paul 1956: 450 passen (im Kartenspiel) 'auf ein Spiel verzichten'
- Käsitlused: < bsks passen EEW 1982: 1950
- Läti keel: lt pasêt 'passen' Sehwers 1953: 86; lt pasēt 'passen (nicht spielen)' VLV 1944: 389; lt pasēt 'passima (kaardimängus)' ELS 2015: 612
puss2, pussi 'tembutus, vemp, vingerpuss' < asks pusse 'id.', sks Posse 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: puss : `pussi 'vemp, vingerpuss' Lüg Jõh; puśs : puśsi (-ss-) Pha Kaa Muh Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Plt sporM EMS VII: 892
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schabernack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
- Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' EEW 1982: 2249; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' EES 2012: 395; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' EKS 2019
vaagima, vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; Stahl 1637: 126 wahckima : wachkin : wahcki∫in : wahckinut 'Wegen'; Göseken 1660: 95, 461 wehgkima 'wegen'; wahckima 'wegen librare'; Helle 1732: 201 wagima 'wägen'; Piibel 1739 Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; Hupel 1780: 302 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lithander 1781: 497 Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; Hupel 1818: 272 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lunin 1853: 218 wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
- Murded: `vaagima : `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima : vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima : vaagin Han Tõs Iis; `aagima : aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema : vae(n) Jäm Hi Koe EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima : wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
- Käsitlused: < kasks wagen Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 194; < ee vaag ~ kasks wagen EEW 1982: 3599; < asks wagen 'kaaluma' EES 2012: 582; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata 'punnita' < sm vaaka SSA 3: 383; lvS vaet, -ub 'wiegen, wägen' SLW 2009: 214; lv va'it̆tə̑ 'wiegen, wägen' Kettunen 1938: 466; va'itõ 'kaaluda / svērt, apsvērt' LELS 2012: 350, 351
- Vt vaag
