|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
jahtima, jahin 'küttima; jahti pidama' < bsks jachten 'taga ajama; lärmama'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 331 jachtima 'jachten'; jahhima 'Rantzen (spielen/jachten)'; Vestring 1720-1730: 43 Jahhima 'Jachten, lärmen'; Helle 1732: 97 jahhima 'ein unruhig Wesen vornehmen'; Hupel 1780: 159 jahhima r. 'unruhig Wesen vornehmen'; jahtma d. 'streiten, zanken'; Hupel 1818: 105 kütlema 'auf die Jagd gehen'; Lunin 1853: 33 jahtma r. d. 'драться, ссориться'
- Murded: `jahtima 'küttima, jahti pidama' R Sa Rei L K Trm Hls; `jahtma, `jah´tma Khn TLä Võn San V; `jahtme Krk Hel; `jähtima Muh Emm EMS II: 26
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jahtima, jaht´ma, freq. jahtlema 'lärmen, streiten; Unruhe machen, chicaniren'; EÕS 1925: 132 jahtima 'küttima'; ÕS 1980: 198 jahtima; Tuksam 1939: 531 jagen 'taga ajama, jälitama; jahti pidama; küttima'
- Saksa leksikonid: MND HW I: 1 jachtern 'einander jagen, umherjagen, in wilder Jagd sein'; Hupel 1795: 99 jachten 'rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen'
- Käsitlused: < sks jachten EEW 1982: 534; < bsks jachten Raun 1982: 19; < bsks jachten 'taga ajama', asks jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama' EES 2012: 96
- Muud keeled: rts jaga [1526] 'jahti pidama, küttima; taga ajama' RES 2004: 433; lt jaktêt, jaktēties [1648 jackteht] 'herumtollen, in Lust und Scherz sich bewegen' < asks jachten 'schwärmen, rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen' Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 43; lt jakterēt 'tollen, scherzen, sich wild lärmend herumjagen; jachten' < bsks jachten 'rasen, toben' ME: II: 95
- Sugulaskeeled: sm jahdata 'ajaa, metsästää' < nrts jakta SSA 1: 233; lv jak̄t́ə̑ 'jagen (unruhig sein, lärmen)' < kasks jachten Kettunen 1938: 84; lv jaktõ 'jahtida / medīt'; lv jakţõ 'hullata, märatseda / traiskoties, trakot' LELS 2012: 82
- Vt jaht1
kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
- Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart; Tuksam 1939: 547 Karte 'kaart (söögi-, mängu-, nimekaart)'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
- Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
- Muud keeled: rts karta [1642] '(maa-, mere-, taeva-, tähe)kaart' RES 2004: 454; lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
- Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < nrts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < vurts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80
passima4, passin 'kaardimängus käigust loobuma' < sks passen 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1930
- Murded: `paśsima 'käigukorda vahele jätma' Han Tor; `paśme Hls EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 716 passima; ÕS 1980: 497 passima 'kaardimängus mängujärgust eemale jääma'; Tuksam 1939: 743 passen (nicht spielen) 'passima'
- Saksa leksikonid: Paul 1956: 450 passen (im Kartenspiel) 'auf ein Spiel verzichten'; DWDS passen 'ein Spiel vorübergehen lassen, ein Spiel abgeben'
- Käsitlused: < bsks passen EEW 1982: 1950
- Muud keeled: rts passa [1678] 'passima (kaardimängus)' RES 2004: 756; lt pasêt 'passen' Sehwers 1953: 86; lt pasēt 'passen (nicht spielen)' VLV 1944: 389; lt pasēt 'passima (kaardimängus)' ELS 2015: 612
- Sugulaskeeled: sm passata 'sanoa „pas“ korttipelissä, olla kierros pelaamatta' NS IV 1978: 232
piljard, piljardi 'pallikestega sportmäng mängulaual' < sks Billard 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 900, 902, 1627 *pil´jart, -i 'Billiard'; *pillard, -i '= pil´jart'; pillart, -i '= pil´jart'; EÕS 1930: 770 piljard '(Billard)'; ÕS 1980: 513 piljard '(mäng)'; Tuksam 1939: 153 Billard 'piljard'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 138 Billard 'Spiel mit Kugeln, die mit einem Stab gestoßen werden'
- Käsitlused: < sks Biljard EEW 1982: 2049; < sks Billard 'piljard' EKS 2019
- Muud keeled: rts biljard [u 1690] 'piljard' RES 2004: 118; lt biljards 'Billard' VLV 1944: 118; lt biljards 'piljard' ELS 2015: 635
- Sugulaskeeled: sm biljardi 'ajaviite- ja sportmäng' SESS 2003; vdj bil´jardi 'piljard / бильярд' VKS: 162
soolo, solo 'üksikesinemine' < sks Solo 'id.'
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 65 Solo-laul, kus ühhehealega laulo üks laulja laulab
- Murded: soolo 'üksikmäng orkestris' Võn EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1174 *sōlo; sōlu 'Solo'; Grenzstein 1884: 138 soolo (Solo) 'üksi, üksik lauluhääl, tutti vastand'; EÕS 1937: 1420 soolo 'üksiklaul, -mäng, -ettekanne; üksikhääl'; ÕS 1980: 650 soolo 'üksiklaul; üksikesinemine'; Tuksam 1939: 904 solo 'solistina, soolot, üksinda'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 1306 Solo 'musikalische oder tänzerische Einzeldarbietung, Alleinvortrag, -spiel, Einzelstimme'
- Käsitlused: < sks Solo 'soolo' EEW 1982: 2858; EKS 2019
- Muud keeled: rts solo [1739] 'üksi; soolo' RES 2004: 986; lt sōlo 'Solo' VLV 1944: 481; lt solo 'soolo' ELS 2015: 798
- Sugulaskeeled: sm soolo [1877] 'yksinlaulu tai -tanssi / Solo' < nrts solo SSA 3: 199; lv zōlo 'soolo / solo' LELS 2012: 377
- Vt solist
vaagima, vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; Stahl 1637: 126 wahckima : wachkin : wahcki∫in : wahckinut 'Wegen'; Göseken 1660: 95, 461 wehgkima 'wegen'; wahckima 'wegen librare'; Helle 1732: 201 wagima 'wägen'; Piibel 1739 Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; Hupel 1780: 302 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lithander 1781: 497 Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; Hupel 1818: 272 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lunin 1853: 218 wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
- Murded: `vaagima : `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima : vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima : vaagin Han Tõs Iis; `aagima : aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema : vae(n) Jäm Hi Koe EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima : wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma'; Tuksam 1939: 1097 wägen 'kaaluma'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 550 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
- Käsitlused: < kasks wagen Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 194; < ee vaag ~ kasks wagen EEW 1982: 3599; < asks wagen 'kaaluma' EES 2012: 582; EKS 2019
- Muud keeled: rts väga [14. saj] 'kaaluma; piltl vaagima, kaalutlema' RES 2004: 1269
- Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata 'punnita' < sm vaaka SSA 3: 383; lvS vaet, -ub 'wiegen, wägen' SLW 2009: 214; lv va'it̆tə̑ 'wiegen, wägen' Kettunen 1938: 466; va'itõ 'kaaluda / svērt, apsvērt' LELS 2012: 350, 351
- Vt vaag
