[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 2127 artiklit, väljastan 200
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
аналогия 89 С ж. неод. analoogia, sarnasus; частичная аналогия osaline sarnasus ~ analoogia, провести аналогию между чем analoogiat leidma mille vahel, millede analoogiat leidma, при помощи аналогии analoogia põhjal ~ varal, заключить по аналогии analoogia põhjal järeldama
ассоциация 89 С ж. неод.
‣ liit, ühendus, koondis, assotsiatsioon; kooslus; международная ассоциация rahvusvaheline liit, звёздная ассоциация täheassotsiatsioon, растительная ассоциация taimekooslus;
‣ чего с чем, между чем, по чему psühh. assotsiatsioon; ассоциация по сходству sarnasusassotsiatsioon, ассоциация по смежности naabrusassotsiatsioon
‣ liit, ühendus, koondis, assotsiatsioon; kooslus; международная ассоциация rahvusvaheline liit, звёздная ассоциация täheassotsiatsioon, растительная ассоциация taimekooslus;
‣ чего с чем, между чем, по чему psühh. assotsiatsioon; ассоциация по сходству sarnasusassotsiatsioon, ассоциация по смежности naabrusassotsiatsioon
баламутить 274a Г несов. kõnek.
‣ что sogastama, sogaseks tegema; баламутить воду vett soga(sta)ma;
‣ кого-что, чем ülek. halv. ärevile ajama, üles ärritama; vrd. взбаламутить
‣ что sogastama, sogaseks tegema; баламутить воду vett soga(sta)ma;
‣ кого-что, чем ülek. halv. ärevile ajama, üles ärritama; vrd. взбаламутить
балансировать Г несов.
‣ 171b на чём, чем, без доп. balansseerima, tasakaalu hoidma;
‣ 171a что tehn. tasakaalustama;
‣ 171a что maj. bilanss(eer)ima; vrd. сбалансировать
‣ 171b на чём, чем, без доп. balansseerima, tasakaalu hoidma;
‣ 171a что tehn. tasakaalustama;
‣ 171a что maj. bilanss(eer)ima; vrd. сбалансировать
баловать Г несов.
‣ 172a кого, чем hellitama keda, millega; баловать внука lapselast hellitama, баловать вниманием tähelepanuga hellitama;
‣ 172b чем, с чем, без доп. kõnek. vallatlema, mängima; не балуй со спичками! ära mängi tikkudega!
‣ 172a кого, чем hellitama keda, millega; баловать внука lapselast hellitama, баловать вниманием tähelepanuga hellitama;
‣ 172b чем, с чем, без доп. kõnek. vallatlema, mängima; не балуй со спичками! ära mängi tikkudega!
баловаться 172 Г несов. kõnek.
‣ с чем, без доп. mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
‣ чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
‣ с чем, без доп. mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
‣ чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
барабанить Г несов.
‣ 269b trummi lööma; чем, по чему, во что, без доп. trummeldama; rabistama, rabisema; барабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama, дождь барабанит по крыше vihm rabistab katusel ~ rabiseb katusele;
‣ 269a что, на чём ülek. kõnek. taguma, prõmmima; барабанить по клавишам рояля klaverit taguma;
‣ 269b ülek. kõnek. paristama (kõne kohta)
‣ 269b trummi lööma; чем, по чему, во что, без доп. trummeldama; rabistama, rabisema; барабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama, дождь барабанит по крыше vihm rabistab katusel ~ rabiseb katusele;
‣ 269a что, на чём ülek. kõnek. taguma, prõmmima; барабанить по клавишам рояля klaverit taguma;
‣ 269b ülek. kõnek. paristama (kõne kohta)
бахвалиться 269 Г несов. чем, без доп. kõnek. kelkima, hooplema, praalima; бахвалиться своими успехами oma eduga kelkima
бахнуться 335 Г сов. однокр. к бахаться чем, обо что kõnek. (maha v. pikali v. millegi vastu) prantsatama; бахнуться головой об пол peadpidi vastu põrandat prantsatama, бахнуться на пол põrandale ~ maha prantsatama
бедный 126 П (кр. ф. беден, бедна и бедна, бедно, бедны и бедны)
‣ vaene (ka ülek.), vilets, kehv, kesine; бедный человек vaene inimene, бедная обстановка kehv sisustus, бедный ужин kesine õhtusöök;
‣ чем (-)aher, -vaene, -kehv; бедная руда geol. aher maak, бедный известью lubjavaene, бедный по содержанию sisukehv, бедная событиями жизнь sündmus(te)vaene elu;
‣ П → С бедный м., бедная ж. од. vaene;
◊ бедный как церковная мышь ~ крыса vaene kui kirikurott
‣ vaene (ka ülek.), vilets, kehv, kesine; бедный человек vaene inimene, бедная обстановка kehv sisustus, бедный ужин kesine õhtusöök;
‣ чем (-)aher, -vaene, -kehv; бедная руда geol. aher maak, бедный известью lubjavaene, бедный по содержанию sisukehv, бедная событиями жизнь sündmus(te)vaene elu;
‣ П → С бедный м., бедная ж. од. vaene;
◊ бедный как церковная мышь ~ крыса vaene kui kirikurott
безраздельно Н jagamatult, täielikult; владеть чем безраздельно jagamatult valdama mida
беспокоить 268 Г несов.
‣ кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум беспокоит больного müra häirib haiget, беспокоить просьбами кого palvetega tülitama keda;
‣ кого muret tegema kellele, rahutuks tegema keda; её отсутствие беспокоит нас meil on mure, miks teda ei ole ~ miks ta ei ole tulnud, меня беспокоит твоё сердце su süda teeb mulle muret
‣ кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум беспокоит больного müra häirib haiget, беспокоить просьбами кого palvetega tülitama keda;
‣ кого muret tegema kellele, rahutuks tegema keda; её отсутствие беспокоит нас meil on mure, miks teda ei ole ~ miks ta ei ole tulnud, меня беспокоит твоё сердце su süda teeb mulle muret
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
бледнеть 229b Г несов. от чего, перед чем, без доп. kahvatama, kahvatuma, kahvatuks muutuma (ka ülek.); бледнеть от испуга ehmatusest kahvatama, больной всё бледнеет и худеет haige jääb üha kahvatumaks ja kõhnemaks; vrd. побледнеть
блестеть 235, для форм наст. вр. также 211 Г несов.
‣ чем, от чего, без доп. särama, helkima, läikima millest (ka ülek.); блещут звёзды tähed siravad ~ säravad, блестеть чистотой puhtusest särama ~ läikima, глаза блестят радостью silmad säravad rõõmust, глаза блестят гневом silmad välguvad raevust;
‣ наст. вр. 211 чем ülek. hiilgama, sädelema mille poolest, millega; блестеть умом oma mõistusega hiilgama, выступающий блещет остроумием esineja hiilgab teravmeelsustega
‣ чем, от чего, без доп. särama, helkima, läikima millest (ka ülek.); блещут звёзды tähed siravad ~ säravad, блестеть чистотой puhtusest särama ~ läikima, глаза блестят радостью silmad säravad rõõmust, глаза блестят гневом silmad välguvad raevust;
‣ наст. вр. 211 чем ülek. hiilgama, sädelema mille poolest, millega; блестеть умом oma mõistusega hiilgama, выступающий блещет остроумием esineja hiilgab teravmeelsustega
блистать 165b, для форм наст. вр. также 211 Г несов. чем, перед кем, без доп. sätendama, sädelema; särama, hiilgama (ka ülek.), tuledes särama; она блистала красотой ta oli säravalt ilus, она блистала в свете ta hiilgas seltskonnas
бог 5 (им. п. мн. ч. боги) С м. од. jumal;
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
более
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много;
‣ Н enam, rohkem; более или менее enam-vähem, положение более чем серьёзно olukord on enam kui tõsine, тем более seda enam, не более не менее как ei rohkem ega vähem kui; vrd. больше
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много;
‣ Н enam, rohkem; более или менее enam-vähem, положение более чем серьёзно olukord on enam kui tõsine, тем более seda enam, не более не менее как ei rohkem ega vähem kui; vrd. больше
болеть I 229b Г несов.
‣ чем, без доп. põdema mida, haige olema; болеть ангиной angiinis olema, он болеет ta on haige;
‣ за кого-что, о ком-чём ülek. muretsema, südant valutama;
‣ за кого ülek. kõnek. kaasa elama kellele, pooldama keda; болеть за свою команду oma meeskonna mängule kaasa elama;
◊ болеть душой ~ сердцем за кого-что, о ком-чём muretsema, südant valutama, hingevalu tundma kelle-mille pärast
‣ чем, без доп. põdema mida, haige olema; болеть ангиной angiinis olema, он болеет ta on haige;
‣ за кого-что, о ком-чём ülek. muretsema, südant valutama;
‣ за кого ülek. kõnek. kaasa elama kellele, pooldama keda; болеть за свою команду oma meeskonna mängule kaasa elama;
◊ болеть душой ~ сердцем за кого-что, о ком-чём muretsema, südant valutama, hingevalu tundma kelle-mille pärast
болтать I Г несов. kõnek.
‣ 165a что, чем loksutama, liigutama; болтать лекарство в бутылке ravimit pudelis loksutama;
‣ 165b чем kõigutama, kõlgutama; не болтай ногами ära kõlguta jalgu
‣ 165a что, чем loksutama, liigutama; болтать лекарство в бутылке ravimit pudelis loksutama;
‣ 165b чем kõigutama, kõlgutama; не болтай ногами ära kõlguta jalgu
больной 120 П (кр. ф. болен, больна, больно, больны)
‣ чем haige; больной ребёнок haige laps, больное сердце haige süda, больной тифом tüüfusehaige;
‣ (без кр. ф.) valuline, valus, ülek. ka haiglane; больное самолюбие haiglane enesearmastus, больное воображение haiglane kujutlus(võime);
‣ П → С больной м., больная ж. од. haige; приём больных haigete vastuvõtt;
◊ больной вопрос hell ~ valus küsimus; больное место hell koht; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama
‣ чем haige; больной ребёнок haige laps, больное сердце haige süda, больной тифом tüüfusehaige;
‣ (без кр. ф.) valuline, valus, ülek. ka haiglane; больное самолюбие haiglane enesearmastus, больное воображение haiglane kujutlus(võime);
‣ П → С больной м., больная ж. од. haige; приём больных haigete vastuvõtt;
◊ больной вопрос hell ~ valus küsimus; больное место hell koht; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama
бомбардировать 172a Г несов. кого-что, чем sõj., füüs. pommitama (ka ülek.); бомбардировать крепость kindlust pommitama, бомбардировать друга просьбами sõpra palvetega pommitama; vrd. бомбить
бравировать 171b Г несов. чем, без доп. hooplema, bravuuritsema, braveerima; бравировать грубостью jämetsema, väljakutsuvalt ~ nimme jäme olema, бравировать опасностью ohuga mängima
бренчать 180 Г несов. kõlisema; plõnksuma; tinisema; чем, на чём kõlistama; tinistama; klimberdama; бренчали шпоры kannused kõlisesid, бренчать ключами võtmetega kõlistama, бренчать на балалайке balalaikat tinistama, бренчать на рояле klaverit klimberdama
бросать 169a Г несов. → сов. бросить
‣ кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek. relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
‣ кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
‣ что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
‣ кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
‣ кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
◊ бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
‣ кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek. relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
‣ кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
‣ что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
‣ кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
‣ кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
◊ бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
бросаться 165 Г несов. → сов. броситься
‣ (без сов.) чем (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; бросаться снежками lumesõda pidama, lumepallidega loopima ~ pilduma;
‣ (без сов.) чем ülek. kõnek. mitte hoolima, mitte hindama; бросаться работниками töötajatest mitte hoolima, бросаться деньгами raha loopima ~ pilduma;
‣ на кого-что, без доп. (kallale) sööstma, tormama; бросаться на еду toidu kallale tormama, бросаться на помощь appi sööstma ~ tormama;
‣ во что, на что (alla) viskuma; langema; бросаться в воду vette viskuma, бросаться с моста sillalt alla viskuma, бросаться на диван diivanile viskuma, бросаться на шею kaela langema, бросаться на колени põlvili langema;
◊ кровь ~ краска бросается в лицо veri ~ puna lööb näkku; (вино) бросается в голову vein hakkab ~ lööb pähe; бросаться ~ броситься в глаза silma torkama; кровь бросается в голову veri lööb pähe (äkkviha kohta); бросаться словами sõnu loopima, suure suuga rääkima
‣ (без сов.) чем (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; бросаться снежками lumesõda pidama, lumepallidega loopima ~ pilduma;
‣ (без сов.) чем ülek. kõnek. mitte hoolima, mitte hindama; бросаться работниками töötajatest mitte hoolima, бросаться деньгами raha loopima ~ pilduma;
‣ на кого-что, без доп. (kallale) sööstma, tormama; бросаться на еду toidu kallale tormama, бросаться на помощь appi sööstma ~ tormama;
‣ во что, на что (alla) viskuma; langema; бросаться в воду vette viskuma, бросаться с моста sillalt alla viskuma, бросаться на диван diivanile viskuma, бросаться на шею kaela langema, бросаться на колени põlvili langema;
◊ кровь ~ краска бросается в лицо veri ~ puna lööb näkku; (вино) бросается в голову vein hakkab ~ lööb pähe; бросаться ~ броситься в глаза silma torkama; кровь бросается в голову veri lööb pähe (äkkviha kohta); бросаться словами sõnu loopima, suure suuga rääkima
брызгать Г несов.
‣ 192 pritsima; фонтан брызжет purskkaev pritsib vett, грязь брызжет из-под копыт kapjade alt pritsib pori, kabjad pritsivad pori, искры брызжут из-под молота haamri ~ vasara alt lendavad sädemed ~ lendab sädemeid;
‣ 164a на кого-что, что, чем pritsima, piserdama mida; брызгать бельё pesu piserdama ~ niisutama, не брызгай водой ära pritsi veega ~ vett, не брызгай на меня ära pritsi mind (märjaks)
‣ 192 pritsima; фонтан брызжет purskkaev pritsib vett, грязь брызжет из-под копыт kapjade alt pritsib pori, kabjad pritsivad pori, искры брызжут из-под молота haamri ~ vasara alt lendavad sädemed ~ lendab sädemeid;
‣ 164a на кого-что, что, чем pritsima, piserdama mida; брызгать бельё pesu piserdama ~ niisutama, не брызгай водой ära pritsi veega ~ vett, не брызгай на меня ära pritsi mind (märjaks)
брызгаться 164 Г несов. чем, без доп. kõnek. pritsima; дети брызгаются водой lapsed pritsivad üksteist veega
брякать Г несов.
‣ 164b klirisema, kilisema, kolisema; чем kolistama, kliristama, kõlistama; брякать посудой (toidu)nõudega kolistama;
‣ 164a кого-что kõnek. kolinal ~ klirinal maha kukkuda laskma, maha viskama, maha virutama keda-mida; брякать вязанку дров на пол seljatäit puid kolinal maha viskama;
‣ 164a что kõnek. (ootamatult, mõtlematult) prahvatama
‣ 164b klirisema, kilisema, kolisema; чем kolistama, kliristama, kõlistama; брякать посудой (toidu)nõudega kolistama;
‣ 164a кого-что kõnek. kolinal ~ klirinal maha kukkuda laskma, maha viskama, maha virutama keda-mida; брякать вязанку дров на пол seljatäit puid kolinal maha viskama;
‣ 164a что kõnek. (ootamatult, mõtlematult) prahvatama
бряцать 165b Г несов.
‣ без доп., чем kõlisema; kõlistama mida; бряцают шпоры kannused kõlisevad, бряцать кандалами jalaraudu ~ jalaraudadega kõlistama;
‣ на чём tinistama, plõnksutama mida;
◊ бряцать оружием relvi täristama
‣ без доп., чем kõlisema; kõlistama mida; бряцают шпоры kannused kõlisevad, бряцать кандалами jalaraudu ~ jalaraudadega kõlistama;
‣ на чём tinistama, plõnksutama mida;
◊ бряцать оружием relvi täristama
важничать 168b Г несов. без доп., чем kõnek. suurustama, uhkeldama, uhkustama; end tähtsaks tegema; важничать своим происхождением oma päritoluga uhkeldama ~ suurustama
вблизи I Н lähedal, läheduses, ligidal; lähedalt, ligidalt; издали всё кажется лучше, чем вблизи eemalt näib kõik parem kui lähedalt
вдохновлять 254a Г несов. → сов. вдохновить кого, на что, чем innustama, inspireerima, vaimustama, õhutama; вдохновлять массы rahvahulki innustama, он вдохновлял народ на борьбу ta innustas rahvast võitlema, революция вдохновляет поэта revolutsioon inspireerib luuletajat
вдохновляться 254 Г несов. → сов. вдохновиться чем, без доп.
‣ innustuma, inspireeruma, vaimustuma;
‣ страд. к вдохновлять; вдохновляться природой loodusest inspiratsiooni saama
‣ innustuma, inspireeruma, vaimustuma;
‣ страд. к вдохновлять; вдохновляться природой loodusest inspiratsiooni saama
вдыхать 169a Г несов. → сов. вдохнуть I что, чем, во что sisse hingama; полной грудью вдыхать свежий воздух täiel sõõmul värsket õhku hingama
ведать Г несов.
‣ 164a (обычно с отриц.) что, чего teadma, tundma; не ведает забот ~ хлопот ei tea, mis mure on, сам не ведает, что творит ise ei tea, mida teeb, она не ведает колебаний ta ei kõhkle kunagi, ta ei tunne kõhklust;
‣ 164b чем juhtima, juhatama mida; ведать хозяйством majapidamist juhtima, majandama, он ведает складом ta on laojuhataja;
◊ знать не знаю, ведать не ведаю ei ole mul aimugi; аллах ~ бог ~ кто его ведает kõnek. allah ~ jumal ~ kes seda teab
‣ 164a (обычно с отриц.) что, чего teadma, tundma; не ведает забот ~ хлопот ei tea, mis mure on, сам не ведает, что творит ise ei tea, mida teeb, она не ведает колебаний ta ei kõhkle kunagi, ta ei tunne kõhklust;
‣ 164b чем juhtima, juhatama mida; ведать хозяйством majapidamist juhtima, majandama, он ведает складом ta on laojuhataja;
◊ знать не знаю, ведать не ведаю ei ole mul aimugi; аллах ~ бог ~ кто его ведает kõnek. allah ~ jumal ~ kes seda teab
величать 169a Г несов.
‣ кого кем-чем au- ~ (van.) isanimega nimetama ~ kutsuma ~ hüüdma; величать старушку матерью eidekest emaks hüüdma, сибиряки величают Байкал морем siberlased kiidavad ~ ülistavad Baikalit mereks, как вас величать (по батюшке?) kuidas teid isa järgi kutsuda? величать кого оригиналом iroon. keda (suureks) originaaliks nimetama;
‣ кого, чем folkl. (lauluga) ülistama
‣ кого кем-чем au- ~ (van.) isanimega nimetama ~ kutsuma ~ hüüdma; величать старушку матерью eidekest emaks hüüdma, сибиряки величают Байкал морем siberlased kiidavad ~ ülistavad Baikalit mereks, как вас величать (по батюшке?) kuidas teid isa järgi kutsuda? величать кого оригиналом iroon. keda (suureks) originaaliks nimetama;
‣ кого, чем folkl. (lauluga) ülistama
венчать 165a Г несов.
‣ кого-что чем luulek. pärgama, pärjaga ehtima; венчать лавровым венком loorberipärjaga ehtima;
‣ кого-что kroonima, tipus olema; башню венчает красная звезда torni tipus on punatäht, успех венчает дело tööd kroonib edu;
‣ кого laulatama; венчать молодых pruutpaari laulatama;
◊ венчать на царство van. kuningaks ~ tsaariks ~ keisriks kroonima; vrd. увенчать и обвенчать
‣ кого-что чем luulek. pärgama, pärjaga ehtima; венчать лавровым венком loorberipärjaga ehtima;
‣ кого-что kroonima, tipus olema; башню венчает красная звезда torni tipus on punatäht, успех венчает дело tööd kroonib edu;
‣ кого laulatama; венчать молодых pruutpaari laulatama;
◊ венчать на царство van. kuningaks ~ tsaariks ~ keisriks kroonima; vrd. увенчать и обвенчать
венчаться 165 Г несов.
‣ ennast laulatada laskma;
‣ чем kroonima, tipus ~ otsas olema; колонны венчаются карнизом sambaid kroonib karniis;
‣ страд. к венчать; vrd. обвенчаться
‣ ennast laulatada laskma;
‣ чем kroonima, tipus ~ otsas olema; колонны венчаются карнизом sambaid kroonib karniis;
‣ страд. к венчать; vrd. обвенчаться
вершить 287a Г несов.
‣ что kõrgst. täide ~ korda saatma mida; вершить суд kohut ~ õigust mõistma;
‣ что, чем korraldama, lahendama, juhtima mida; вершить судьбы ~ судьбами saatust juhtima;
‣ что lõpetama (näit. hoonet v. kuhja)
‣ что kõrgst. täide ~ korda saatma mida; вершить суд kohut ~ õigust mõistma;
‣ что, чем korraldama, lahendama, juhtima mida; вершить судьбы ~ судьбами saatust juhtima;
‣ что lõpetama (näit. hoonet v. kuhja)
веселить 285a Г несов. кого-что, чем lõbustama, rõõmustama; веселить общество шутками seltskonda naljaga lõbustama, веселить душу hinge rõõmustama
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
веять 259b Г несов.
‣ (nõrgalt) puhuma; ветер веет tuul puhub;
‣ чем (õhus) tunda olema; hoovama, (läbi õhu) kanduma ~ tulema; в воздухе веет прохладой õhus tundub jahedat ~ on tunda jahedust, с моря веет сыростью merelt hoovab ~ tuleb niiskust, утро веет свежестью hommik toob värskust;
‣ lehvima; веют знамёна lipud lehvivad;
‣ 259a что tuulama; веять зерно vilja tuulama
‣ (nõrgalt) puhuma; ветер веет tuul puhub;
‣ чем (õhus) tunda olema; hoovama, (läbi õhu) kanduma ~ tulema; в воздухе веет прохладой õhus tundub jahedat ~ on tunda jahedust, с моря веет сыростью merelt hoovab ~ tuleb niiskust, утро веет свежестью hommik toob värskust;
‣ lehvima; веют знамёна lipud lehvivad;
‣ 259a что tuulama; веять зерно vilja tuulama
взбадривать 168a Г несов. → сов. взбодрить кого-что, чем kõnek. ergutama, tuju tõstma; взбадривать добрым словом hea sõnaga julgustama
взбаламутить 274a Г сов. кого-что, чем madalk.
‣ (üles) ärritama, ärevusse ajama, ärevaks tegema;
‣ sogastama, sogaseks tegema; vrd. баламутить
‣ (üles) ärritama, ärevusse ajama, ärevaks tegema;
‣ sogastama, sogaseks tegema; vrd. баламутить
взволновать 172a Г сов. кого-что, чем
‣ lainetama panema;
‣ erutama; этот разговор взволновал её see jutuajamine erutas teda
‣ lainetama panema;
‣ erutama; этот разговор взволновал её see jutuajamine erutas teda
взмахивать 168b Г несов. → сов. взмахнуть чем vehkima, lehvitama; взмахивать плетью piitsaga vehkima, взмахивать крыльями tiibu lehvitama, взмахивать рукой käega viipama
взмётывать 168a Г несов.
‣ сов. взметать кого-что üles, ülespoole loopima ~ viskama, tõstma;
‣ сов. взметнуть что, чем üles viskama ~ tõstma; üles keerutama; птица взмётывала крыльями и улетела lind lõi tiibadega ja lendas ära, взмётывать брови kulme kergitama, ветер взмётывал листья tuul keerutas lehti (üles);
‣ сов. взметать что põll. (kesa) kündma
‣ сов. взметать кого-что üles, ülespoole loopima ~ viskama, tõstma;
‣ сов. взметнуть что, чем üles viskama ~ tõstma; üles keerutama; птица взмётывала крыльями и улетела lind lõi tiibadega ja lendas ära, взмётывать брови kulme kergitama, ветер взмётывал листья tuul keerutas lehti (üles);
‣ сов. взметать что põll. (kesa) kündma
взорвать 217a Г сов. → несов. взрывать кого-что, чем õhku laskma, õhkima; lõhkama (lõhkeainega purustama); взорвать мост silda õhkima, взорвать скалу динамитом kaljut dünamiidiga lõhkama, это меня, наконец, взорвало ülek. kõnek. see viis mu lõpuks täiesti endast välja
вилять 254b Г несов.
‣ kõnek. vänderdama, vibama, vingerdama; looklema;
‣ чем liputama, keerutama, kõigutama mida; вилять хвостом (1) saba liputama, (2) ülek. lipitsema;
‣ ülek. kõnek. keerutama; не виляй, говори прямо ära keeruta, räägi otse
‣ kõnek. vänderdama, vibama, vingerdama; looklema;
‣ чем liputama, keerutama, kõigutama mida; вилять хвостом (1) saba liputama, (2) ülek. lipitsema;
‣ ülek. kõnek. keerutama; не виляй, говори прямо ära keeruta, räägi otse
висеть 233 Г несов. на ком-чём, над кем-чем, под чем rippuma, ripnema; ülek. hõljuma, seisma; зеркало висит в передней peegel ripub esikus, пальто висит на тебе mantel on sul seljas lottis (liiga lai), волосы висят до плеч juuksed ripnevad õlgadeni, висеть на телефоне kõnek. telefoni otsas kõlkuma (liiga kaua telefoniga rääkima), пыль висит в воздухе tolm hõljub ~ seisab õhus;
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
владение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) чем valdamine, oskus, käsitsemisoskus; владение оружием relvakäsitsemisoskus, владение испанским языком hispaania keele oskus ~ oskamine, владение иностранными языками võõrkeelteoskus;
‣ (без мн. ч.) jur. valdamine, valdus; во владении valduses, право владения valdusõigus, valdamisõigus, правомочие владения valdamisõigustus, ввод во владение valdusse asetamine;
‣ valdus; колониальные владения asumaad, koloniaalvaldused
‣ (без мн. ч.) чем valdamine, oskus, käsitsemisoskus; владение оружием relvakäsitsemisoskus, владение испанским языком hispaania keele oskus ~ oskamine, владение иностранными языками võõrkeelteoskus;
‣ (без мн. ч.) jur. valdamine, valdus; во владении valduses, право владения valdusõigus, valdamisõigus, правомочие владения valdamisõigustus, ввод во владение valdusse asetamine;
‣ valdus; колониальные владения asumaad, koloniaalvaldused
владеть 229b Г несов. кем-чем
‣ valdama; omama, evima, omanik olema (tõlkida eeskätt ühendiga alalütl. + olema); я не владею французским языком ma ei valda prantsuse keelt, владеть землёй maaomanik olema, турки шесть лет владели крепостью kindlus oli kuus aastat türklaste käes;
‣ valitsema; владеть аудиторией kuulajaskonda valitsema ~ pihus hoidma, больной не владеет ногами haige jalad on halvatud, haige ei saa jalgu liigutada;
‣ чем käsitseda oskama mida; владеть оружием relva käsitseda oskama;
◊ (она) владеет пером sulg jookseb tal hästi; (он) владеет даром слова ~ речи tal on kõneannet ~ kõneandi; владеть собой ~ своими чувствами ennast ~ oma tundeid valitsema
‣ valdama; omama, evima, omanik olema (tõlkida eeskätt ühendiga alalütl. + olema); я не владею французским языком ma ei valda prantsuse keelt, владеть землёй maaomanik olema, турки шесть лет владели крепостью kindlus oli kuus aastat türklaste käes;
‣ valitsema; владеть аудиторией kuulajaskonda valitsema ~ pihus hoidma, больной не владеет ногами haige jalad on halvatud, haige ei saa jalgu liigutada;
‣ чем käsitseda oskama mida; владеть оружием relva käsitseda oskama;
◊ (она) владеет пером sulg jookseb tal hästi; (он) владеет даром слова ~ речи tal on kõneannet ~ kõneandi; владеть собой ~ своими чувствами ennast ~ oma tundeid valitsema
влепить 321 Г сов. → несов. влеплять
‣ что, во что (sisse, külge) kleepima ~ liimima mida;
‣ kõnek. что, чем, в кого-что keda millega viskama; влепить снежком в спину lumepalliga selga viskama ~ virutama;
‣ что в кого-что kõnek. kihutama mida kuhu; влепить пулю в лоб kuuli pähe kihutama;
‣ что, кому madalk. virutama, andma; влепить пощёчину kõrvakiilu andma, влепить кол по математике matemaatikas ühte ~ nõrka soolama
‣ что, во что (sisse, külge) kleepima ~ liimima mida;
‣ kõnek. что, чем, в кого-что keda millega viskama; влепить снежком в спину lumepalliga selga viskama ~ virutama;
‣ что в кого-что kõnek. kihutama mida kuhu; влепить пулю в лоб kuuli pähe kihutama;
‣ что, кому madalk. virutama, andma; влепить пощёчину kõrvakiilu andma, влепить кол по математике matemaatikas ühte ~ nõrka soolama
внимательно Н tähelepanelikult, hoolega; внимательно относиться к кому-чему tähelepanelikult suhtuma kellesse-millesse, следить внимательно за чем tähelepanelikult ~ hoolega jälgima mida, прочтите это внимательно lugege see tähelepanelikult ~ hoolega läbi
водить 313a Г несов.
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
возбуждать 169a Г несов. → сов. возбудить
‣ что esile kutsuma, äratama, tekitama; возбуждать аппетит söögiisu tegema ~ äratama, возбуждать любопытство uudishimu äratama;
‣ кого-что, чем erutama; возбуждать больного haiget erutama;
‣ кого против кого meelestama, õhutama, üles ässitama; возбуждать всех против себя kõiki enda vastu meelestama;
‣ что algatama, tõstma, tõstatama; возбуждать дело против кого jur. asja algatama kelle vastu, возбуждать иск jur. hagi algatama, они возбуждают дело о разводе nad algatavad abielulahutuse
‣ что esile kutsuma, äratama, tekitama; возбуждать аппетит söögiisu tegema ~ äratama, возбуждать любопытство uudishimu äratama;
‣ кого-что, чем erutama; возбуждать больного haiget erutama;
‣ кого против кого meelestama, õhutama, üles ässitama; возбуждать всех против себя kõiki enda vastu meelestama;
‣ что algatama, tõstma, tõstatama; возбуждать дело против кого jur. asja algatama kelle vastu, возбуждать иск jur. hagi algatama, они возбуждают дело о разводе nad algatavad abielulahutuse
возвеличивать 168a Г несов. → сов. возвеличить liter.
‣ кого-что ülistama; ülendama; возвеличивать свой народ oma rahvast ülistama;
‣ кого-что, чем kuulsust tooma kellele-millele, millega; kelle kuulsust kasvatama
‣ кого-что ülistama; ülendama; возвеличивать свой народ oma rahvast ülistama;
‣ кого-что, чем kuulsust tooma kellele-millele, millega; kelle kuulsust kasvatama
возгордиться 289 Г сов. чем, без доп. uhkeks minema; возгордиться своими успехами edust uhkeks minema
воздавать 219 Г несов. → сов. воздать liter.
‣ что, кому-чему andma, osutama, avaldama, üles näitama (au jm. kohta); воздавать должное героям kangelastele au osutama, воздавать по заслугам vastavalt teenetele hindama;
‣ чем, за что tasuma; воздавать злом за добро head kurjaga tasuma, воздавать сторицею kõrgst. sajakordselt tasuma, воздавать тем же samaga tasuma
‣ что, кому-чему andma, osutama, avaldama, üles näitama (au jm. kohta); воздавать должное героям kangelastele au osutama, воздавать по заслугам vastavalt teenetele hindama;
‣ чем, за что tasuma; воздавать злом за добро head kurjaga tasuma, воздавать сторицею kõrgst. sajakordselt tasuma, воздавать тем же samaga tasuma
воздействовать 171b Г сов. и несов. на кого-что, чем mõju(s)tama, mõju avaldama; воздействовать на ребёнка last mõjustama
возить 315 Г несов.
‣ кого-что vedama; возить лес metsa ~ metsamaterjali ~ puitu ~ palke vedama;
‣ что по чему, чем по чему madalk. lohistama, vedama; возить рукавом по столу varrukaga lauda nühkima;
◊ возить воду на ком kõnek. rasket ~ alandavat tööd kelle kaela ajama; vrd. везти
‣ кого-что vedama; возить лес metsa ~ metsamaterjali ~ puitu ~ palke vedama;
‣ что по чему, чем по чему madalk. lohistama, vedama; возить рукавом по столу varrukaga lauda nühkima;
◊ возить воду на ком kõnek. rasket ~ alandavat tööd kelle kaela ajama; vrd. везти
возмещать 169a Г несов. → сов. возместить что, чем hüvitama, katma, korvama, tasa tegema; возмещать убытки kahjusid ~ kahjumit hüvitama, возмещать потерянное время kaotatud aega tasa tegema, возмещать ущерб kahju hüvitama, возмещать затраты kulu(sid) katma
вознаграждать 169a Г несов. → сов. вознаградить кого-что, чем, за что liter. tasuma, hüvitama; вознаграждать за труды töö eest (vääriliselt) tasuma
возникать 165b Г несов. → сов. возникнуть tekkima, sugenema, puhkema; возникает опасение tekib kartus ~ kahtlus, on karta, возник пожар puhkes ~ tekkis tulekahju, возникать в процессе чего mille käigus tekkima, возникать в результате чего mille tulemusel ~ tagajärjel tekkima, возникать в связи с чем mille tõttu ~ seoses millega tekkima, он возник перед нами как будто из-под земли ta kerkis meie ette nagu maa alt
возноситься 319 Г несов. → сов. вознестись
‣ liter. (ülespoole) tõusma ~ kerkima; над чем kõrguma mille kohal; вопли возносятся до небес nutt ~ kaebekisa tõuseb taevani, кремль возносится над городом kreml kõrgub linna kohal;
‣ ülek. kõnek. tähtis ~ kõrk olema; ты не очень возносись sa ära ole nii tähtis, ära oma nina nii püsti aja;
‣ страд. к возносить
‣ liter. (ülespoole) tõusma ~ kerkima; над чем kõrguma mille kohal; вопли возносятся до небес nutt ~ kaebekisa tõuseb taevani, кремль возносится над городом kreml kõrgub linna kohal;
‣ ülek. kõnek. tähtis ~ kõrk olema; ты не очень возносись sa ära ole nii tähtis, ära oma nina nii püsti aja;
‣ страд. к возносить
волновать 172a Г несов.
‣ что lainetama panema;
‣ кого, чем ülek. rahutuks tegema, erutama; это меня не волнует mulle see muret ei tee, волновать умы ~ чувства meeli erutama ~ köitma;
‣ кого ülek. van. mässule õhutama
‣ что lainetama panema;
‣ кого, чем ülek. rahutuks tegema, erutama; это меня не волнует mulle see muret ei tee, волновать умы ~ чувства meeli erutama ~ köitma;
‣ кого ülek. van. mässule õhutama
волноваться 172 Г несов.
‣ lainetama, voogama; море волнуется meri lainetab;
‣ перед чем, за кого, без доп. ülek. erutuma, erutatud ~ ärevil olema, rahutust tundma; сердце волнуется süda on rahutu, кровь волнуется veri mässab ~ keeb ~ vemmeldab;
‣ ülek. van. mässama
‣ lainetama, voogama; море волнуется meri lainetab;
‣ перед чем, за кого, без доп. ülek. erutuma, erutatud ~ ärevil olema, rahutust tundma; сердце волнуется süda on rahutu, кровь волнуется veri mässab ~ keeb ~ vemmeldab;
‣ ülek. van. mässama
вонять 254b Г несов.
‣ чем, без доп. kõnek. haisema, lehkama mille järele; здесь воняет тухлым яйцом siin on mädamunahais, siin haiseb mädamuna järele;
‣ vulg. haisu laskma, haisutama (looma ja inimese kohta)
‣ чем, без доп. kõnek. haisema, lehkama mille järele; здесь воняет тухлым яйцом siin on mädamunahais, siin haiseb mädamuna järele;
‣ vulg. haisu laskma, haisutama (looma ja inimese kohta)
воодушевлять 255 Г несов. → сов. воодушевить кого-что, на что, чем innustama, vaimustama, tiivustama; воодушевлять массы на борьбу ~ к борьбе rahvahulki võitlusele innustama
воодушевляться 255 Г несов. → сов. воодушевиться
‣ чем innustuma, vaimustuma, innustust ~ vaimustust saama millest;
‣ страд. к воодушевлять
‣ чем innustuma, vaimustuma, innustust ~ vaimustust saama millest;
‣ страд. к воодушевлять
вооружать 169a Г несов. → сов. вооружить кого-что, чем
‣ relvastama (ka ülek.); вооружать армию sõjaväge ~ armeed relvastama, вооружать народ революционной теорией rahvast revolutsiooniteooriaga relvastama;
‣ ülek. varustama; вооружать народное хозяйство современной техникой rahvamajandust moodsa tehnikaga ~ moodsate masinatega varustama, вооружать учеников знаниями õpilastele teadmisi andma ~ jagama
‣ relvastama (ka ülek.); вооружать армию sõjaväge ~ armeed relvastama, вооружать народ революционной теорией rahvast revolutsiooniteooriaga relvastama;
‣ ülek. varustama; вооружать народное хозяйство современной техникой rahvamajandust moodsa tehnikaga ~ moodsate masinatega varustama, вооружать учеников знаниями õpilastele teadmisi andma ~ jagama
вооружаться 169 Г несов. → сов. вооружиться
‣ без доп., чем relvastuma;
‣ чем ülek. varustuma, end varustama millega, koguma mida; вооружаться знаниями teadmisi koguma, вооружаться терпением kannatust varuma;
‣ против кого-чего ülek. ründevalmis olema, kelle-mille vastu olema;
‣ страд. к вооружать
‣ без доп., чем relvastuma;
‣ чем ülek. varustuma, end varustama millega, koguma mida; вооружаться знаниями teadmisi koguma, вооружаться терпением kannatust varuma;
‣ против кого-чего ülek. ründevalmis olema, kelle-mille vastu olema;
‣ страд. к вооружать
вооружение 115 С с. неод. (обычно без мн. ч.)
‣ кого-чего, чем relvastamine; relvastumine; ülek. varustamine; вооружение армии sõjaväe relvastamine, гонка вооружений võidurelvastumine, võisturelvastumine, вооружение техникой masinatega ~ seadmetega ~ tehnikaga varustamine;
‣ relvad, relvastus, relvastis; ülek. varustus; новые виды вооружения uued relvaliigid, ограничение стратегических вооружений strateegilise relvastuse piiramine, бортовое вооружение lenn. lennukirelvastus, парусное вооружение mer. (1) taglas, (2) taglastamine
‣ кого-чего, чем relvastamine; relvastumine; ülek. varustamine; вооружение армии sõjaväe relvastamine, гонка вооружений võidurelvastumine, võisturelvastumine, вооружение техникой masinatega ~ seadmetega ~ tehnikaga varustamine;
‣ relvad, relvastus, relvastis; ülek. varustus; новые виды вооружения uued relvaliigid, ограничение стратегических вооружений strateegilise relvastuse piiramine, бортовое вооружение lenn. lennukirelvastus, парусное вооружение mer. (1) taglas, (2) taglastamine
вооружённый 128
‣ страд. прич. прош. вр. Г вооружить;
‣ прич. → П relvastatud, relva-; varustatud (чем ka ülek.); вооружённoе восстание relvastatud ülestõus, relvaülestõus, вооружённая интервенция relvainterventsioon, вооружённое столкновение relvakokkupõrge, вооружённые силы relvajõud, вооружённый нейтралитет pol. relvis erapooletus ~ neutraliteet;
◊ вооружённый до зубов hambuni relvis
‣ страд. прич. прош. вр. Г вооружить;
‣ прич. → П relvastatud, relva-; varustatud (чем ka ülek.); вооружённoе восстание relvastatud ülestõus, relvaülestõus, вооружённая интервенция relvainterventsioon, вооружённое столкновение relvakokkupõrge, вооружённые силы relvajõud, вооружённый нейтралитет pol. relvis erapooletus ~ neutraliteet;
◊ вооружённый до зубов hambuni relvis
воротить II 316b Г несов. madalk.
‣ что ära ~ kõrvale keerama ~ pöörama ~ kangutama;
‣ чем käsutama mida;
◊ воротить нос от кого-чего vulg. (põlglikult) nina kirtsutama; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast nihutama ~ tõstma; с души воротит madalk. kellel läheb süda ~ ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; vrd. своротить I
‣ что ära ~ kõrvale keerama ~ pöörama ~ kangutama;
‣ чем käsutama mida;
◊ воротить нос от кого-чего vulg. (põlglikult) nina kirtsutama; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast nihutama ~ tõstma; с души воротит madalk. kellel läheb süda ~ ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; vrd. своротить I
ворочать Г несов.
‣ 164a кого-что (paigalt) pöörama ~ keerama ~ kangutama; pöörlema panema, keerutama, pööritama; ворочать камни kive kangutama, ветер ворочает мельничные крылья tuul paneb veskitiivad pöörlema, ворочать сено heina kaarutama, ворочать глазами kõnek. silmi pööritama;
‣ 164b чем kõnek. juhtima, käsutama mida; он ворочает миллионами tal on miljonid käes, ta opereerib miljonitega;
◊ ворочать мозгами kõnek. ajusid liigutama
‣ 164a кого-что (paigalt) pöörama ~ keerama ~ kangutama; pöörlema panema, keerutama, pööritama; ворочать камни kive kangutama, ветер ворочает мельничные крылья tuul paneb veskitiivad pöörlema, ворочать сено heina kaarutama, ворочать глазами kõnek. silmi pööritama;
‣ 164b чем kõnek. juhtima, käsutama mida; он ворочает миллионами tal on miljonid käes, ta opereerib miljonitega;
◊ ворочать мозгами kõnek. ajusid liigutama
воспаляться 255 Г несов. → сов. воспалиться
‣ põletikku jääma, põletikuliseks muutuma;
‣ чем, без доп. van. süttima, lõkkele ~ põlema lööma millest (ka ülek.)
‣ põletikku jääma, põletikuliseks muutuma;
‣ чем, без доп. van. süttima, lõkkele ~ põlema lööma millest (ka ülek.)
воспламенять 255 Г несов. → сов. воспламенить кого-что, чем süütama, läitma, leegiga põlema panema; ülek. sütitama; воспламенять бойцов личным примером kõrgst. võitlejaid oma eeskujuga sütitama
воспламеняться 255 Г несов. → сов. воспламениться
‣ без доп., чем süttima, leekima ~ lõkkele lööma (ka ülek.), leegiga põlema hakkama; нефть легко воспламеняется nafta süttib kergesti, воспламеняться гневом kõrgst. vihast süttima, воспламеняться идеей kõrgst. ideest vaimustuma;
‣ страд. к воспламенять
‣ без доп., чем süttima, leekima ~ lõkkele lööma (ka ülek.), leegiga põlema hakkama; нефть легко воспламеняется nafta süttib kergesti, воспламеняться гневом kõrgst. vihast süttima, воспламеняться идеей kõrgst. ideest vaimustuma;
‣ страд. к воспламенять
восполнять 255 Г несов. → сов. восполнить что, чем täiendama, täitma; korvama; восполнять пробелы своего образования oma hariduse lünki täitma, восполнять потери армии armee kaotusi korvama
воспользоваться 171 Г сов. чем (ära) kasutama mida; воспользоваться приглашением kutset kasutama, воспользоваться случаем juhust (ära) kasutama, воспользоваться чужой идеей võõrast ideed (ära) kasutama
воспылать 165b Г сов. kõrgst. van. leegiga põlema hakkama, leekima ~ leegitsema hakkama ~ lööma; чем lõkkele lööma (ka ülek.); он воспылал гневом tema viha lõi lõkkele
восхищать 169a Г несов. → сов. восхитить кого-что, чем vaimustama, kütkestama, võluma; восхищать публику vaatajaid kütkestama ~ vaimustama
вращать 169a Г несов. что, чем pöörama, väntama, keerutama; pöörlema ~ tiirlema ~ keerlema panema; вращать мельничный жёрнов veskikivi pöörlema panema;
◊ вращать глазами ~ белками silmi pööritama
◊ вращать глазами ~ белками silmi pööritama
вровень Н с чем ääretasa; вода поднялась в реке вровень с берегами vesi tõusis jões kaldaga ~ kallastega ääretasa ~ (kõrge) kalda ääreni
вскипеть 238 Г сов. → несов. вскипать
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
всплеснуть 338 Г сов. чем, что, без доп. однокр. к всплескивать loksutama, laksutama, loksuma ~ laksuma ~ plaksuma panema; в реке всплеснула рыба kala lõi jões lupsu ~ sulpsu, птица всплеснула крыльями lind plagistas tiibu;
◊ всплеснуть руками ~ в ладоши käsi kokku lööma
◊ всплеснуть руками ~ в ладоши käsi kokku lööma
вспрыснуть 335a Г сов. → несов. вспрыскивать
‣ кого-что niisutama, piserdama, pritsima; вспрыснуть бельё перед глаженьем pesu enne triikimist piserdama;
‣ кому что kõnek. süstima (ravimit);
‣ что, чем ülek. kõnek. liiku tegema, (ostu) niisutama; вспрыснуть новый костюм uue ülikonna liiku tegema
‣ кого-что niisutama, piserdama, pritsima; вспрыснуть бельё перед глаженьем pesu enne triikimist piserdama;
‣ кому что kõnek. süstima (ravimit);
‣ что, чем ülek. kõnek. liiku tegema, (ostu) niisutama; вспрыснуть новый костюм uue ülikonna liiku tegema
вспыхнуть 335b Г сов. → несов. вспыхивать
‣ без доп., чем (äkki) süttima (ka ülek.) ~ põlema hakkama; lõkkele lööma; puhkema (ka ülek.); на далёких холмах вспыхнули огоньки костров kaugetel kinkudel süttis lõkketulesid, вечером вспыхнули звёзды õhtul süttisid tähed, глаза вспыхнули гневом silmis süttis vihane leek, silmad süttisid vihas(t), в деревне вспыхнул пожар külas puhkes tulekahju, вспыхнула война puhkes sõda;
‣ чем, без доп. ülek. punastama; она вся вспыхнула ta punastas üleni, её лицо вспыхнуло гневом ta nägu lahvatas vihast punaseks ~ lõi lõkendama;
‣ чем, без доп. ülek. (äkki) tekkima, tärkama; вспыхнуло желание tärkas soov
‣ без доп., чем (äkki) süttima (ka ülek.) ~ põlema hakkama; lõkkele lööma; puhkema (ka ülek.); на далёких холмах вспыхнули огоньки костров kaugetel kinkudel süttis lõkketulesid, вечером вспыхнули звёзды õhtul süttisid tähed, глаза вспыхнули гневом silmis süttis vihane leek, silmad süttisid vihas(t), в деревне вспыхнул пожар külas puhkes tulekahju, вспыхнула война puhkes sõda;
‣ чем, без доп. ülek. punastama; она вся вспыхнула ta punastas üleni, её лицо вспыхнуло гневом ta nägu lahvatas vihast punaseks ~ lõi lõkendama;
‣ чем, без доп. ülek. (äkki) tekkima, tärkama; вспыхнуло желание tärkas soov
встретить 274a Г сов. → несов. встречать
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
встряхнуть 336 Г сов. → несов. встряхивать кого-что, чем raputama, loksutama; kloppima; встряхнуть пальто mantlit raputama, он встряхнул головой ta raputas pead (tegi peaga järsu liigutuse), встряхнуть пробирку katseklaasi loksutama, встряхнуть градусник kraadiklaasi alla lööma
вторить 269b Г несов.
‣ чем, на чём, кому-чему, без доп. muus. teist häält laulma; teist viiulit (vm. pilli) mängima; вторить на кларнете klarnetil viisi kordama, вторить баритоном baritoni kaasa laulma;
‣ кому-чему kordama, vastu kajama; ülek. järele ~ takka kiitma; эхо вторит грому kaja kordab kõuemürinat, вторить чужим словам teistele takka ~ järele kiitma, võõraid sõnu kordama
‣ чем, на чём, кому-чему, без доп. muus. teist häält laulma; teist viiulit (vm. pilli) mängima; вторить на кларнете klarnetil viisi kordama, вторить баритоном baritoni kaasa laulma;
‣ кому-чему kordama, vastu kajama; ülek. järele ~ takka kiitma; эхо вторит грому kaja kordab kõuemürinat, вторить чужим словам teistele takka ~ järele kiitma, võõraid sõnu kordama
вцепляться 255 Г несов. → сов. вцепиться в кого-что, чем (tugevalt) kinni haarama, klammerduma, haakuma (ka ülek.); вцепляться в волосы juustest kinni haarama, вцепляться зубами hammastega kinni haarama, вцепляться в одежду rõivastesse haakuma
выгребать 169a Г несов. → сов. выгрести
‣ что, из чего välja võtma ~ kaapima; выгребать угли из печки ahjust süsi välja võtma;
‣ чем, против чего (jõuga) sõudma ~ aerutama; старательно выгребать вёслами usinasti aerutama, выгребать против ветра vastutuult sõudma
‣ что, из чего välja võtma ~ kaapima; выгребать угли из печки ahjust süsi välja võtma;
‣ чем, против чего (jõuga) sõudma ~ aerutama; старательно выгребать вёслами usinasti aerutama, выгребать против ветра vastutuult sõudma
выдаваться 219 Г несов. → сов. выдаться
‣ välja ~ esile tungima ~ ulatuma;
‣ чем ülek. silma paistma; выдаваться умом mõistuse poolest silma paistma;
‣ kõnek. ette tulema, juhtuma; такой случай редко выдаётся selliseid juhtumeid on harva;
‣ в кого kõnek. kelle sarnane olema, minema kellesse;
‣ страд. к выдавать
‣ välja ~ esile tungima ~ ulatuma;
‣ чем ülek. silma paistma; выдаваться умом mõistuse poolest silma paistma;
‣ kõnek. ette tulema, juhtuma; такой случай редко выдаётся selliseid juhtumeid on harva;
‣ в кого kõnek. kelle sarnane olema, minema kellesse;
‣ страд. к выдавать
выдавливать 168a Г несов. → сов. выдавить
‣ что välja pigistama (ka ülek.) ~ suruma ~ pressima ~ litsuma; выдавливать сок из лимона sidrunist mahla välja pigistama, выдавливать сок из ягод marjadest mahla pressima, с трудом выдавливать из себя слова sõnu suust välja pigistama;
‣ что, чем sisse vajutama ~ suruma; katki suruma; выдавливать стекло klaasi katki suruma
‣ что välja pigistama (ka ülek.) ~ suruma ~ pressima ~ litsuma; выдавливать сок из лимона sidrunist mahla välja pigistama, выдавливать сок из ягод marjadest mahla pressima, с трудом выдавливать из себя слова sõnu suust välja pigistama;
‣ что, чем sisse vajutama ~ suruma; katki suruma; выдавливать стекло klaasi katki suruma
выделяться 255 Г несов. → сов. выделиться
‣ eralduma; silma ~ kõrva hakkama (ka ülek.); чем silma paistma, esile küündima; мальчик выделялся своей смелостью poiss paistis oma julgusega silma, выделяться талантом ande poolest silma paistma;
‣ erituma; eralduma;
‣ välja astuma ~ tulema; (isast) lahku lööma, omaette majapidamist asutama;
‣ страд. к выделять
‣ eralduma; silma ~ kõrva hakkama (ka ülek.); чем silma paistma, esile küündima; мальчик выделялся своей смелостью poiss paistis oma julgusega silma, выделяться талантом ande poolest silma paistma;
‣ erituma; eralduma;
‣ välja astuma ~ tulema; (isast) lahku lööma, omaette majapidamist asutama;
‣ страд. к выделять
выдрать 216* Г сов. kõnek.
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
вызвать 215* Г сов. → несов. вызывать
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
выкачивать 168a Г несов. → сов. выкачать что, чем välja pumpama (ka ülek.); выкачивать насосом воду vett välja pumpama, выкачивать у матери деньги madalk. ema käest raha nuiama ~ välja pumpama
выкладывать 168a Г несов. → сов. выложить
‣ что (välja) laduma ~ tõstma; он выкладывал яблоки из корзины на стол ta ladus õunu korvist lauale;
‣ что, чем laduma, katma; выкладывать стену müüri laduma, выкладывать пол плитками põrandat plaatima, выкладывать дёрном (muru)mätastega katma;
‣ что, кому ülek. kõnek. välja laduma, pajatama; выкладывать новости uudiseid pajatama, выкладывай всё, что знаешь lao kõik välja, mida tead;
‣ (без сов.) что van. arvutama; выкладывать на счётах arvelaual arvutama, выкладывать по пальцам sõrmedel arvutama;
◊ выкладывать ~ выложить душу кому südant puistama kellele
‣ что (välja) laduma ~ tõstma; он выкладывал яблоки из корзины на стол ta ladus õunu korvist lauale;
‣ что, чем laduma, katma; выкладывать стену müüri laduma, выкладывать пол плитками põrandat plaatima, выкладывать дёрном (muru)mätastega katma;
‣ что, кому ülek. kõnek. välja laduma, pajatama; выкладывать новости uudiseid pajatama, выкладывай всё, что знаешь lao kõik välja, mida tead;
‣ (без сов.) что van. arvutama; выкладывать на счётах arvelaual arvutama, выкладывать по пальцам sõrmedel arvutama;
◊ выкладывать ~ выложить душу кому südant puistama kellele
выковыривать 168a Г несов. → сов. выковырять, выковырнуть что, чем, из чего välja urgitsema ~ koogitsema ~ koukima (ka ülek.), välja uuristama; выковыривать из арбуза семечки arbuusist seemneid välja urgitsema
выкрасить 273*a Г сов. → несов. выкрашивать I что, чем, во что (ära) värvima; выкрасить полы põrandaid (ära) värvima, дверь выкрашена жёлтой краской ~ в жёлтую краску uks on kollaseks värvitud; vrd. красить
вымазать 186* Г сов. → несов. вымазывать
‣ что, чем kõnek. (kokku, üleni ära) määrima; võõpama, plätserdama; ты вымазал рукав sa oled varruka ära määrinud, вымазать стены синей краской seinu siniseks võõpama ~ plätserdama, лицо было густо вымазано сажей nägu oli paksult tahmaga koos;
‣ что madalk. (määrimiseks v. värvimiseks) ära kulutama; вымазать банку краски purgitäit värvi ära raiskama ~ kulutama
‣ что, чем kõnek. (kokku, üleni ära) määrima; võõpama, plätserdama; ты вымазал рукав sa oled varruka ära määrinud, вымазать стены синей краской seinu siniseks võõpama ~ plätserdama, лицо было густо вымазано сажей nägu oli paksult tahmaga koos;
‣ что madalk. (määrimiseks v. värvimiseks) ära kulutama; вымазать банку краски purgitäit värvi ära raiskama ~ kulutama
вымазаться 186* Г сов. → несов. вымазываться чем kõnek. end ära ~ mustaks määrima ~ tegema; он весь вымазался сажей ta määris enese üleni tahmaga kokku, вымазаться в грязи end poriseks tegema
вымарать 165*a Г сов. → несов. вымарывать kõnek.
‣ что, чем, в чём (ära, kokku) määrima, mustaks tegema; вымарать платье сажей kleiti tahmaga määrima;
‣ что maha kriipsutama ~ tõmbama ~ kriipseldama; вымарать подпись allkirja maha kriipseldama, вымарать часть рукописи käsikirjast osa maha tõmbama
‣ что, чем, в чём (ära, kokku) määrima, mustaks tegema; вымарать платье сажей kleiti tahmaga määrima;
‣ что maha kriipsutama ~ tõmbama ~ kriipseldama; вымарать подпись allkirja maha kriipseldama, вымарать часть рукописи käsikirjast osa maha tõmbama
вымараться 165* Г сов. в чём, чем kõnek. end (ära) määrima ~ mustaks tegema; вымараться в грязи end üleni poriseks tegema
выморить 285*a Г сов. → несов. вымаривать кого, чем (mürgiga) hävitama; välja suretama, surnuks näljutama; выморить всех мышей hiiri mürgitama ~ ära hävitama
вымучить 271*a (повел. накл. вымучи) Г сов. → несов. вымучивать
‣ что (väevõimuga, püsivusega, raskustega) saama ~ välja pressima; вымучить признание ülestunnistust välja pigistama;
‣ кого, чем kõnek. ära vaevama ~ piinama;
‣ что kõnek. endast välja pigistama ~ pressima (näit. värsiridu); вымучить улыбку end naeratama sundima
‣ что (väevõimuga, püsivusega, raskustega) saama ~ välja pressima; вымучить признание ülestunnistust välja pigistama;
‣ кого, чем kõnek. ära vaevama ~ piinama;
‣ что kõnek. endast välja pigistama ~ pressima (näit. värsiridu); вымучить улыбку end naeratama sundima
выпаивать 168a Г несов. → сов. выпоить kõnek.
‣ что, кому (ära, sisse) jootma;
‣ кого, чем jootmisega kasvatama, jootma (loomi); выпаивать телят молоком vasikaid piima peal kasvatama
‣ что, кому (ära, sisse) jootma;
‣ кого, чем jootmisega kasvatama, jootma (loomi); выпаивать телят молоком vasikaid piima peal kasvatama
выпачкать 164*a Г сов. кого-что, чем mustaks tegema, ära määrima; она выпачкала руки ta tegi käed mustaks
выражаться 169 Г несов. → сов. выразиться
‣ в чём, на чём, чем ilmnema, väljenduma, avalduma; мысли человека выражаются в его поступках inimese mõtted avalduvad tema tegudes;
‣ end väljendama, väljenduma, rääkima; он всегда выражается точно и кратко ta räägib ~ väljendub alati lühidalt ja selgelt, мягко выражаясь pehmelt öelda ~ öeldes;
‣ madalk. sündmatult ~ siivutult väljenduma, ropendama;
‣ страд. к выражать
‣ в чём, на чём, чем ilmnema, väljenduma, avalduma; мысли человека выражаются в его поступках inimese mõtted avalduvad tema tegudes;
‣ end väljendama, väljenduma, rääkima; он всегда выражается точно и кратко ta räägib ~ väljendub alati lühidalt ja selgelt, мягко выражаясь pehmelt öelda ~ öeldes;
‣ madalk. sündmatult ~ siivutult väljenduma, ropendama;
‣ страд. к выражать
вырвать II 217* Г сов. безл. кого, чем kõnek. (välja) oksendama; его вырвало ta oksendas, его вырвало водой ta oksendas (ainult) vett; vrd. рвать
высадить 313*a Г сов. → несов. высаживать
‣ кого-что välja ~ maha tõstma ~ (minna) aitama; (kuivale) maale saatma; maandama; высадить детей из вагона lapsi vagunist maha aitama, высадить безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, высадить на острове десант saarele dessanti saatma ~ maandama;
‣ что, во что, из чего välja ~ maha istutama; высадить рассаду в грунт taimi avamaale istutama;
‣ что, чем madalk. sisse ~ välja lööma; высадить дверь ust sisse lööma
‣ кого-что välja ~ maha tõstma ~ (minna) aitama; (kuivale) maale saatma; maandama; высадить детей из вагона lapsi vagunist maha aitama, высадить безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, высадить на острове десант saarele dessanti saatma ~ maandama;
‣ что, во что, из чего välja ~ maha istutama; высадить рассаду в грунт taimi avamaale istutama;
‣ что, чем madalk. sisse ~ välja lööma; высадить дверь ust sisse lööma
высечь I 378*a Г сов. → несов. высекать
‣ что на чём, из чего välja raiuma ~ tahuma, sisse raiuma; его имя высечено на мраморной доске tema nimi on raiutud marmortahvlisse ~ -tahvlile, точно из камня высеченный nagu kivisse raiutud;
‣ что, чем (tuld, sädemeid) välja lööma; высечь огонь tuld lööma (tulekivist)
‣ что на чём, из чего välja raiuma ~ tahuma, sisse raiuma; его имя высечено на мраморной доске tema nimi on raiutud marmortahvlisse ~ -tahvlile, точно из камня высеченный nagu kivisse raiutud;
‣ что, чем (tuld, sädemeid) välja lööma; высечь огонь tuld lööma (tulekivist)
выситься 273 Г несов. над чем, без доп. kõrguma, kõrgusse tõusma; над берегом высится скала kalda kohal kõrgub kalju
выстлать 208* Г сов. → несов. выстилать что чем
‣ (laotades) katma; коридор выстлан ковром koridor on vaibaga kaetud;
‣ sillutama, katma; улица выстлана камнем tänav on kivitatud ~ kividega sillutatud
‣ (laotades) katma; коридор выстлан ковром koridor on vaibaga kaetud;
‣ sillutama, katma; улица выстлана камнем tänav on kivitatud ~ kividega sillutatud
выстрогать 165*a Г сов. → несов. выстрагивать
‣ что siledaks hööveldama; выстрогать доску lauda siledaks hööveldama;
‣ что, чем (siledaks) tahuma ~ lõikama ~ voolima; выстрогать палочку pulka tegema ~ voolima (noaga)
‣ что siledaks hööveldama; выстрогать доску lauda siledaks hööveldama;
‣ что, чем (siledaks) tahuma ~ lõikama ~ voolima; выстрогать палочку pulka tegema ~ voolima (noaga)
выстрочить 288* Г сов. → несов. выстрачивать что, чем (tihedate pistetega) läbi õmblema; läbi teppima; выстрочить одеяло шёлком tekki siidiga (läbi) teppima; vrd. строчить
выступить 323*b Г сов. → несов. выступать
‣ из чего välja ~ ette astuma; ette ~ välja ulatuma; выступить из толпы rahvahulgast välja astuma;
‣ чем van. käima, käiku tegema; выступить пешкой etturiga käima;
‣ nähtavale tulema ~ ilmuma, paistma hakkama; на небе выступили первые звёзды taevas süttisid esimesed tähed, из мрака выступил дом pimedusest ilmus nähtavale maja;
‣ куда (jalgsi) teele asuma ~ minema; рота выступила в поход rood asus rännakule;
‣ против кого kelle vastu välja astuma, vastu astuma kellele, võitlema hakkama kellega; наша армия выступила против врага meie armee astus vaenlasele vastu, он выступил против нового проекта ta astus uue projekti vastu välja;
‣ с чем, в чём esinema; он выступил с речью на митинге ta pidas miitingul kõne, выступить с ответным словом vastuskõnega esinema, выступить с концертом kontserti andma, выступить с докладом ettekandega esinema, ettekannet pidama, выступить на суде защитником kohtus kaitsjana esinema, выступить на сцене laval esinema, выступи ть в роли первого любовника esimese armastaja osas esinema, выступить в печати ajakirjanduses ~ trükisõnas esinema ~ sõna võtma;
‣ из чего (üle kallaste) tõusma; ülek. (piire) ületama;
‣ на чём ilmuma, tulema; на глазах выступили слёзы pisarad tulid silma, silmad läksid märjaks, у него на лбу выступили капли пота tal tulid higipiisad ~ tõusis higi laubale, на их лицах выступил ужас nende näost paistis hirm;
‣ из чего van. välja astuma, lahkuma; выступить из общества ühingust välja astuma
‣ из чего välja ~ ette astuma; ette ~ välja ulatuma; выступить из толпы rahvahulgast välja astuma;
‣ чем van. käima, käiku tegema; выступить пешкой etturiga käima;
‣ nähtavale tulema ~ ilmuma, paistma hakkama; на небе выступили первые звёзды taevas süttisid esimesed tähed, из мрака выступил дом pimedusest ilmus nähtavale maja;
‣ куда (jalgsi) teele asuma ~ minema; рота выступила в поход rood asus rännakule;
‣ против кого kelle vastu välja astuma, vastu astuma kellele, võitlema hakkama kellega; наша армия выступила против врага meie armee astus vaenlasele vastu, он выступил против нового проекта ta astus uue projekti vastu välja;
‣ с чем, в чём esinema; он выступил с речью на митинге ta pidas miitingul kõne, выступить с ответным словом vastuskõnega esinema, выступить с концертом kontserti andma, выступить с докладом ettekandega esinema, ettekannet pidama, выступить на суде защитником kohtus kaitsjana esinema, выступить на сцене laval esinema, выступи ть в роли первого любовника esimese armastaja osas esinema, выступить в печати ajakirjanduses ~ trükisõnas esinema ~ sõna võtma;
‣ из чего (üle kallaste) tõusma; ülek. (piire) ületama;
‣ на чём ilmuma, tulema; на глазах выступили слёзы pisarad tulid silma, silmad läksid märjaks, у него на лбу выступили капли пота tal tulid higipiisad ~ tõusis higi laubale, на их лицах выступил ужас nende näost paistis hirm;
‣ из чего van. välja astuma, lahkuma; выступить из общества ühingust välja astuma
вытереть 243* Г сов. → несов. вытирать
‣ что, обо что, чем puhtaks ~ ära pühkima ~ hõõruma; ära kuivatama; вытереть пыль tolmu pühkima, доска вытерта tahvel on pühitud, вытереть досуха kuivaks pühkima, вытереть руки полотенцем käsi (käte)rätikuga kuivatama, вытереть слёзы pisaraid kuivatama;
‣ (без 1 и 2 л.) что kõnek. (kandmisega) ära kulutama; вытертые рукава пиджака kulunud kuuekäised
‣ что, обо что, чем puhtaks ~ ära pühkima ~ hõõruma; ära kuivatama; вытереть пыль tolmu pühkima, доска вытерта tahvel on pühitud, вытереть досуха kuivaks pühkima, вытереть руки полотенцем käsi (käte)rätikuga kuivatama, вытереть слёзы pisaraid kuivatama;
‣ (без 1 и 2 л.) что kõnek. (kandmisega) ära kulutama; вытертые рукава пиджака kulunud kuuekäised
вытереться 243* Г сов. → несов. вытираться
‣ чем end kuivaks ~ puhtaks pühkima ~ hõõruma, end ära kuivatama;
‣ kõnek. ära kuluma (rõivaste kohta); langema, maha tulema (juuste, karvade kohta)
‣ чем end kuivaks ~ puhtaks pühkima ~ hõõruma, end ära kuivatama;
‣ kõnek. ära kuluma (rõivaste kohta); langema, maha tulema (juuste, karvade kohta)
вытравить I 320* Г сов. → несов. вытравливать, вытравлять
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
выудить 313*a Г сов. → несов. выуживать
‣ кого-что, чем välja õngitsema (ka ülek.), õngega (välja, kinni) püüdma; мальчик выудил щуку poiss tõmbas (õngega) haugi välja;
‣ что, у кого ülek. kõnek. välja pinnima ~ pressima; он выудил у меня подробности ta pinnis mult üksikasjad välja
‣ кого-что, чем välja õngitsema (ka ülek.), õngega (välja, kinni) püüdma; мальчик выудил щуку poiss tõmbas (õngega) haugi välja;
‣ что, у кого ülek. kõnek. välja pinnima ~ pressima; он выудил у меня подробности ta pinnis mult üksikasjad välja
выцарапать 164*a Г сов. → несов. выцарапывать
‣ что, чем välja ~ sisse kraapima ~ kratsima ~ küünistama; выцарапать имя на камне nime kivisse kraapima, выцарапать что ногтями mida küüntega välja kraapima;
‣ что, у кого, из чего ülek. kõnek. (raskustega) kätte saama, hankima
‣ что, чем välja ~ sisse kraapima ~ kratsima ~ küünistama; выцарапать имя на камне nime kivisse kraapima, выцарапать что ногтями mida küüntega välja kraapima;
‣ что, у кого, из чего ülek. kõnek. (raskustega) kätte saama, hankima
вышить 325* Г сов. → несов. вышивать что, на чём, чем (valmis) tikkima, välja õmblema; она вышила рубашку шёлком ta tikkis särgi siidiga, на подушке вышиты цветы padjale on tikitud lilled
вышколить 285a (повел. накл. вышколи, вышкольте) Г сов. кого, чем kõnek. välja drillima, nööripidi käima panema, välja koolitama; vrd. школить
гипнотизировать 171a Г несов. кого-что, чем hüpnoosima, hüpnotiseerima (ka ülek.); гипнотизировать толпу своей речью rahvast oma kõnega hüpnotiseerima, гипнотизировать взглядом pilguga hüpnotiseerima; vrd. загипнотизировать
гордиться 289 Г несов.
‣ кем-чем uhkust tundma, uhke olema mille üle; гордиться чьими успехами kelle edu üle uhke olema;
‣ чем, без доп. kõnek. halv. uhkustama, uhkeldama, kõrk olema
‣ кем-чем uhkust tundma, uhke olema mille üle; гордиться чьими успехами kelle edu üle uhke olema;
‣ чем, без доп. kõnek. halv. uhkustama, uhkeldama, kõrk olema
гореть 231b Г несов.
‣ без доп., от чего, чем põlema, ülek. ka õhetama, kuumama, hõõguma, lõkendama; дрова горят в печи puud põlevad ahjus, глаза горят от любопытства silmad põlevad uudishimust, щёки горят от стыда ~ стыдом põsed õhetavad häbist, гореть в жару ~ в горячке palavikus hõõguma ~ kuumama, гореть любовью к кому-чему keda-mida palavalt armastama, гореть желанием palavalt soovima, рана горит haav tulitab, заря горит koit kumab ~ veretab, голова горит pea on tuline;
‣ без доп., чем helkima, helklema; стёкла окон горели на солнце aknad helkisid päikese käes, гореть золотом kuldselt helkima;
‣ kuumaks ~ tuliseks minema, tulitama (jahu v. heina kohta);
◊ земля горит под ногами кого, у кого maa põleb jalge all, jalgealune on tuline; работа горит в руках у кого töö lendab käes; vrd. сгореть
‣ без доп., от чего, чем põlema, ülek. ka õhetama, kuumama, hõõguma, lõkendama; дрова горят в печи puud põlevad ahjus, глаза горят от любопытства silmad põlevad uudishimust, щёки горят от стыда ~ стыдом põsed õhetavad häbist, гореть в жару ~ в горячке palavikus hõõguma ~ kuumama, гореть любовью к кому-чему keda-mida palavalt armastama, гореть желанием palavalt soovima, рана горит haav tulitab, заря горит koit kumab ~ veretab, голова горит pea on tuline;
‣ без доп., чем helkima, helklema; стёкла окон горели на солнце aknad helkisid päikese käes, гореть золотом kuldselt helkima;
‣ kuumaks ~ tuliseks minema, tulitama (jahu v. heina kohta);
◊ земля горит под ногами кого, у кого maa põleb jalge all, jalgealune on tuline; работа горит в руках у кого töö lendab käes; vrd. сгореть
граничить 271b Г несов. (без 1 и 2 л.) с чем
‣ piirnema; Польша граничит с Литвой Poolal on Leeduga ühispiir;
‣ ülek. lähenema millele; его смелость граничит с наглостью tema julgus läheneb häbematusele
‣ piirnema; Польша граничит с Литвой Poolal on Leeduga ühispiir;
‣ ülek. lähenema millele; его смелость граничит с наглостью tema julgus läheneb häbematusele
греметь 236 Г несов. без доп., чем müristama, mürisema, mürtsuma; kõlisema; kolistama; kõlistama; гром гремит müristab, колёса гремят rattad mürisevad ~ kolisevad, музыка гремит muusika ~ orkester mürtsub, греметь посудой toidunõudega kolistama, греметь ключами võtmeid kõlistama, его слава гремит по всей стране ta kuulsus kajab üle kogu maa; vrd. прогреметь
грести 370 Г несов.
‣ без доп., чем sõudma; aerutama; грести к берегу kaldale sõudma;
‣ что (kokku) riisuma, rehitsema; грести сено heina riisuma;
◊ грести ~ загребать деньги ~ серебро лопатой kõnek. raha kamaluga ~ labidaga kokku ajama ~ kühveldama
‣ без доп., чем sõudma; aerutama; грести к берегу kaldale sõudma;
‣ что (kokku) riisuma, rehitsema; грести сено heina riisuma;
◊ грести ~ загребать деньги ~ серебро лопатой kõnek. raha kamaluga ~ labidaga kokku ajama ~ kühveldama
грешить 287b Г несов. против кого-чего, чем, в чём, без доп. pattu tegema, patustama; грешить против истины tõe vastu eksima ~ patustama, грешить самоуверенностью liiga enesekindel olema; vrd. согрешить, погрешить
грозить 293b Г несов. кому-чему, чем, с инф. ähvardama keda millega; грозить пальцем sõrmega ähvardama, грозить судом kohtuga ähvardama, грозить кулаком кому kellele rusikat näitama; vrd. погрозить, пригрозить
грохнуть 335a Г сов. → несов. грохать kõnek.
‣ кого-что, чем, обо что, без доп. kolinal maha viskama ~ pillama ~ virutama; prantsatama; грохнуть стул об землю tooli vastu maad virutama, грохнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
‣ mürinal ~ kolinal kukkuma; müristama, mürtsuma, kõmisema; грохнуло наземь подрубленное дерево raiutud puu prantsatas maha, грохнул взрыв kõmatas plahvatus;
‣ что, без доп. madalk. rõkkama, müristama (laulu, naeru); публика грохнула смехом pealtvaatajad rõkkasid naerda ~ hakkasid mürinal naerma
‣ кого-что, чем, обо что, без доп. kolinal maha viskama ~ pillama ~ virutama; prantsatama; грохнуть стул об землю tooli vastu maad virutama, грохнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
‣ mürinal ~ kolinal kukkuma; müristama, mürtsuma, kõmisema; грохнуло наземь подрубленное дерево raiutud puu prantsatas maha, грохнул взрыв kõmatas plahvatus;
‣ что, без доп. madalk. rõkkama, müristama (laulu, naeru); публика грохнула смехом pealtvaatajad rõkkasid naerda ~ hakkasid mürinal naerma
грузить 289, 313a Г несов. что, чем laadima, lastima; грузить корабль laeva lastima, грузить вагоны углем ~ уголь в вагоны sütt vagunitesse laadima
грунтовать 172a Г несов. что, чем kruntima; alusvärviga katma; грунтовать олифой värnitsaga kruntima; vrd. загрунтовать
давиться 320 Г несов.
‣ чем, от чего kugistama, vägisi sööma; ülek. lämbuma; давиться смехом ~ от смеха naerust lämbuma;
‣ kõnek. end üles pooma;
‣ страд. к давить; vrd. подавиться, удавиться
‣ чем, от чего kugistama, vägisi sööma; ülek. lämbuma; давиться смехом ~ от смеха naerust lämbuma;
‣ kõnek. end üles pooma;
‣ страд. к давить; vrd. подавиться, удавиться
дарить 307 (чем также 285b) Г несов. кому-чему, кого-что, чем kinkima (ka ülek.); дарить другу книгу sõbrale raamatut kinkima, дарить меня улыбкой liter., iroon. mulle naeratust kinkima, дарить жизнь противнику vastasele ~ vaenlasele elu kinkima, дарить кого вниманием liter. kellele tähelepanu osutama; vrd. подарить
двигать 168a Г несов.
‣ кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
‣ кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
‣ madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
‣ 191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
◊ двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
‣ кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
‣ кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
‣ madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
‣ 191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
◊ двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
действовать 171b Г несов.
‣ tegutsema, töötama; действовать решительно otsustavalt ~ resoluutselt tegutsema, телефон не действует telefon ei tööta, больная рука начинает действовать haige käsi hakkab liikuma;
‣ на кого-что, чем, без доп. mõjuma; лекарство действует rohi mõjub, действовать на нервы кому kellele närvidele käima, никотин вредно действует на желудок nikotiin kahjustab magu;
‣ kehtima, maksev olema; в данном случае действует этот закон käesoleval juhul kohandub ~ toimib see seadus
‣ tegutsema, töötama; действовать решительно otsustavalt ~ resoluutselt tegutsema, телефон не действует telefon ei tööta, больная рука начинает действовать haige käsi hakkab liikuma;
‣ на кого-что, чем, без доп. mõjuma; лекарство действует rohi mõjub, действовать на нервы кому kellele närvidele käima, никотин вредно действует на желудок nikotiin kahjustab magu;
‣ kehtima, maksev olema; в данном случае действует этот закон käesoleval juhul kohandub ~ toimib see seadus
декорировать 171a Г сов. и несов. что, чем dekoreerima, ehtima, kaunistama, ilustama; декорировать зал цветами saali lilledega kaunistama ~ ehtima
делиться 307 Г несов.
‣ на что, без доп. jagunema; делиться на группы rühmadesse ~ rühmadeks jagunema;
‣ с кем, без доп. lahku lööma kellest;
‣ чем, с кем jagama mida, kellega; делиться радостью с друзьями rõõmu sõpradega jagama;
‣ на что mat. jaguma; десять делится на пять kümme jagub viiega;
‣ страд. к делить; vrd. разделиться, поделиться
‣ на что, без доп. jagunema; делиться на группы rühmadesse ~ rühmadeks jagunema;
‣ с кем, без доп. lahku lööma kellest;
‣ чем, с кем jagama mida, kellega; делиться радостью с друзьями rõõmu sõpradega jagama;
‣ на что mat. jaguma; десять делится на пять kümme jagub viiega;
‣ страд. к делить; vrd. разделиться, поделиться
дёргать 164a Г несов.
‣ кого-что, за что tõmbama, tirima, sikutama, rebima; kitkuma, (välja) tõmbama; дёргать соседа за рукав naabrit käisest tõmbama, дёргать зуб kõnek. hammast välja tõmbama, кто тебя за язык дёргал? kõnek. kes sul käskis suud paotada? дёргать лён lina kitkuma;
‣ чем, без доп., кого kõnek. tõmblema; он судорожно дёргает плечами ta õlad tõmblevad kramplikult, его дёргает судорога teda kisub krampi;
‣ rääksuma;
‣ кого ülek. kõnek. torkima, ärritama, tülitama, häirima, vintsutama
‣ кого-что, за что tõmbama, tirima, sikutama, rebima; kitkuma, (välja) tõmbama; дёргать соседа за рукав naabrit käisest tõmbama, дёргать зуб kõnek. hammast välja tõmbama, кто тебя за язык дёргал? kõnek. kes sul käskis suud paotada? дёргать лён lina kitkuma;
‣ чем, без доп., кого kõnek. tõmblema; он судорожно дёргает плечами ta õlad tõmblevad kramplikult, его дёргает судорога teda kisub krampi;
‣ rääksuma;
‣ кого ülek. kõnek. torkima, ärritama, tülitama, häirima, vintsutama
держаться 183 Г несов.
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
дирижировать 171b Г несов. чем, без доп. (orkestrit, koori) juhatama, dirigeerima; дирижировать оркестром orkestrit juhatama
добиваться 169 Г несов. → сов. добиться
‣ чего, чем, в чём taotlema, püüdlema, saavutada püüdma; saavutama; добиваться успеха edu taotlema, он всегда добивался своей цели ta jõudis alati eesmärgile, добиваться невозможного võimatut taotlema ~ saavutama, добиваться ответа vastust taotlema ~ saama;
‣ страд. к добивать
‣ чего, чем, в чём taotlema, püüdlema, saavutada püüdma; saavutama; добиваться успеха edu taotlema, он всегда добивался своей цели ta jõudis alati eesmärgile, добиваться невозможного võimatut taotlema ~ saavutama, добиваться ответа vastust taotlema ~ saama;
‣ страд. к добивать
довольствоваться 171 Г несов. чем
‣ sõj. varustuma, varustatama;
‣ rahulduma, rahul olema; довольствоваться малым vähesega rahulduma
‣ sõj. varustuma, varustatama;
‣ rahulduma, rahul olema; довольствоваться малым vähesega rahulduma
долбить 302 Г несов.
‣ что, чем raiuma; taguma, toksima; peiteldama; долбить долотом peitliga raiuma, долбить лёд jääd lahti raiuma, дятел усердно долбил дерево rähn toksis usinasti puud, долбить лодку ruht tegema ~ õõnestama, капля долбит камень tilkki uuristab kivi;
‣ madalk. korrutama, pähe taguma ~ tuupima; долбить одно и то же ühte ja sama korrutama, долбить правила reegleid pähe taguma ~ tuupima; vrd. выдолбить
‣ что, чем raiuma; taguma, toksima; peiteldama; долбить долотом peitliga raiuma, долбить лёд jääd lahti raiuma, дятел усердно долбил дерево rähn toksis usinasti puud, долбить лодку ruht tegema ~ õõnestama, капля долбит камень tilkki uuristab kivi;
‣ madalk. korrutama, pähe taguma ~ tuupima; долбить одно и то же ühte ja sama korrutama, долбить правила reegleid pähe taguma ~ tuupima; vrd. выдолбить
доминировать 171b Г несов.
‣ domineerima, üle ~ ülekaalus olema, valitsema; тогда доминировал другой репертуар siis oli ülekaalus teistsugune repertuaar;
‣ над чем kõrguma; гора доминирует над городом linna kohal kõrgub ~ linna üle domineerib mägi
‣ domineerima, üle ~ ülekaalus olema, valitsema; тогда доминировал другой репертуар siis oli ülekaalus teistsugune repertuaar;
‣ над чем kõrguma; гора доминирует над городом linna kohal kõrgub ~ linna üle domineerib mägi
допекать 169a Г несов. → сов. допечь
‣ что, до чего ära ~ valmis küpsetama;
‣ кого, чем ülek. madalk. liiga tegema, tüütama; комары нас допекают sääsed teevad meile liiga
‣ что, до чего ära ~ valmis küpsetama;
‣ кого, чем ülek. madalk. liiga tegema, tüütama; комары нас допекают sääsed teevad meile liiga
дополнить 281a Г сов. → несов. дополнять кого-что, чем täiendama mida, lisama millele mida; дополнить ответ vastust täiendama, дополнить рассказ подробностями jutule üksikasju lisama, дополненное и исправленное издание täiendatud ja parandatud trükk
дополняться 255 Г несов. → сов. дополниться
‣ чем, без доп. täienema, täiendatama; lisanema, lisanduma, lisatama;
‣ страд. к дополнять
‣ чем, без доп. täienema, täiendatama; lisanema, lisanduma, lisatama;
‣ страд. к дополнять
дорожить 287b Г несов. кем-чем kalliks pidama, hindama; дорожить своей честью oma au kalliks pidama, дорожить его дружбой tema sõprust hindama ~ kalliks pidama, не дорожить чем mitte hoolima millest
досаждать 165b Г несов. → сов. досадить I кому, чем pahandama keda, meelepaha ~ pahameelt tegema ~ valmistama kellele; kiusama, tüütama; он мне досаждал своими неуместными вопросами ta pahandas ~ tüütas mind oma kohatute küsimustega
доставать 219 Г несов. → сов. достать
‣ чем, до чего ulatama, küündima; доставать рукой до потолка käega lakke ulatama;
‣ что (välja) võtma; доставать книгу с полки riiulilt raamatut võtma, доставать платок из сумочки kotist taskurätikut võtma;
‣ что hankima, muretsema; доставать билеты в театр teatripileteid hankima;
‣ безл. у кого, чего kõnek. jätkuma, piisama; денег доставало на всё raha jätkus kõigeks
‣ чем, до чего ulatama, küündima; доставать рукой до потолка käega lakke ulatama;
‣ что (välja) võtma; доставать книгу с полки riiulilt raamatut võtma, доставать платок из сумочки kotist taskurätikut võtma;
‣ что hankima, muretsema; доставать билеты в театр teatripileteid hankima;
‣ безл. у кого, чего kõnek. jätkuma, piisama; денег доставало на всё raha jätkus kõigeks
дотянуть Г сов. → несов. дотягивать
‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
драпировать 172a Г сов. и несов. кого-что, чем drapeerima, drapeeringuga ~ draperiiga katma; vrd. задрапировать
драть 216 Г несов.
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊ драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊ драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
дробить 302 Г несов.
‣ что tükeldama, peenestama, purustama, lõhkuma, killustama; (ka ülek.); дробить грунт pinnast tükeldama ~ purustama, дробить камни kive lõhkuma, дробить силы jõude killustama;
‣ чем, по чему kõnek. klõbistama; vrd. раздробить
‣ что tükeldama, peenestama, purustama, lõhkuma, killustama; (ka ülek.); дробить грунт pinnast tükeldama ~ purustama, дробить камни kive lõhkuma, дробить силы jõude killustama;
‣ чем, по чему kõnek. klõbistama; vrd. раздробить
дрова 95 С неод. (без ед. ч.) (kütte)puud, küttepuit, puitkütus; сырые дрова märjad puud, колоть дрова puid lõhkuma;
◊ наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
◊ наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
думать 164a Г несов. о ком-чём, над чем, что, без доп. kelle-mille peale, kellest-millest, kellele-millele mõtlema; arvama; с инф. kavatsema; думать о брате vennale ~ vennast mõtlema, не долго думая kõnek. pikalt mõtlemata, kõhklemata, я думаю, что он не прав arvan, et ta eksib, как вы думаете? mida te arvate? mis te arvate? я думаю завтра окончить работу kavatsen töö homme lõpetada, и думать не смей ära kohe loodagi, я думаю (1) ma mõtlen ~ arvan, (2) kõnek. arvata võib, muidugi, нечего было и думать polnud mõtet unistadagi millest, ei saanud mõeldagi millele
дымить 301 Г несов.
‣ suitsema, suitsu ajama; печь дымила ahi ajas suitsu;
‣ чем kõnek. tossutama; дымить сигарой sigarit tossutama ~ tõmbama ~ pahvima;
‣ кого-что suitsutama; дымить пчёл mesilasi suitsutama;
‣ ülek. aurama
‣ suitsema, suitsu ajama; печь дымила ahi ajas suitsu;
‣ чем kõnek. tossutama; дымить сигарой sigarit tossutama ~ tõmbama ~ pahvima;
‣ кого-что suitsutama; дымить пчёл mesilasi suitsutama;
‣ ülek. aurama
дышать 183b Г несов.
‣ чем, без доп. hingama mida; на что puhuma millele; ülek. elama millest; тяжело дышать raskesti ~ raskelt hingama, дышать свежим воздухом värsket õhku hingama, дышать носом läbi nina hingama, она дышит внуками lapselapsed on tema elu, всё, чем дышат женщины этого круга kõik, millest koosneb selle ringkonna naiste elu;
‣ чем õhkuma, ülek. ka tulvil olema; печь дышала жаром ahi õhkus kuumust, письмо дышало любовью kirjast õhkus armastust, уж небо осенью дышало taevas oli juba sügisekarva, взгляд дышит гневом pilk põleb vihast;
◊ (он) едва ~ еле дышит kõnek. (tal on) hing niidiga kaelas; дышать на ладан kõnek. hinge vaakuma
‣ чем, без доп. hingama mida; на что puhuma millele; ülek. elama millest; тяжело дышать raskesti ~ raskelt hingama, дышать свежим воздухом värsket õhku hingama, дышать носом läbi nina hingama, она дышит внуками lapselapsed on tema elu, всё, чем дышат женщины этого круга kõik, millest koosneb selle ringkonna naiste elu;
‣ чем õhkuma, ülek. ka tulvil olema; печь дышала жаром ahi õhkus kuumust, письмо дышало любовью kirjast õhkus armastust, уж небо осенью дышало taevas oli juba sügisekarva, взгляд дышит гневом pilk põleb vihast;
◊ (он) едва ~ еле дышит kõnek. (tal on) hing niidiga kaelas; дышать на ладан kõnek. hinge vaakuma
есть I 359 Г несов. что, чем sööma (ka ülek.); кого ülek. närima; есть с аппетитом isukalt ~ (hea) isuga sööma, есть за двоих kahe mehe eest sööma, есть до отвала isu täis ~ end kõrini täis sööma, ржавчина ест железо rooste sööb rauda, дым ест глаза suits hakkab silmade peale ~ paneb silmad kipitama ~ sööb silmi;
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
жаловать Г несов.
‣ 171a кого kõnek. sallima; его там не очень жалуют temasse suhtutakse seal halvasti, teda seal eriti ei sallita;
‣ 171a кому что, кого чем van. andma, annetama, kinkima kellele mida;
‣ 171b к кому van. külastama keda; vrd. пожаловать
‣ 171a кого kõnek. sallima; его там не очень жалуют temasse suhtutakse seal halvasti, teda seal eriti ei sallita;
‣ 171a кому что, кого чем van. andma, annetama, kinkima kellele mida;
‣ 171b к кому van. külastama keda; vrd. пожаловать
жевать 178 Г несов. что, чем närima, mäluma; näsima; ülek. kõnek. nämmutama; жевать табак tubakat närima, жевать губами muigutama, лошадь жуёт удила hobune närib suuraudu, жевать одну и ту же фразу sama lauset nämmutama
жечься 377 Г несов.
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. põletama, kõrvetama; крапива жжётся nõges kõrvetab, утюг жжётся triikraud on tuline;
‣ чем kõnek. end põletama ~ kõrvetama;
‣ страд. к жечь
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. põletama, kõrvetama; крапива жжётся nõges kõrvetab, утюг жжётся triikraud on tuline;
‣ чем kõnek. end põletama ~ kõrvetama;
‣ страд. к жечь
жить 330 (прош. вр. жил, жила, жило, не жил и не жил, не жила, не жило и не жило, не жили и не жили) Г несов.
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
жонглировать 171b Г несов. чем žongleerima (ka ülek.); жонглировать бутылками pudelitega žongleerima, жонглировать фактами faktidega žongleerima
журавль I 11 С м. од. zool. kurg (Grus); журавли zool. kurelised (Gruiformes), серый журавль zool. sookurg (Grus grus);
◊ лучше синица в руке, чем журавль в небе vanas. parem varblane peos kui kurg katusel
◊ лучше синица в руке, чем журавль в небе vanas. parem varblane peos kui kurg katusel
забавлять 255 Г несов. кого, чем lõbustama keda, kelle meelt lahutama; забавлять детей шутками lastele nalja tegema
забавляться 255 Г несов. с кем, чем, без доп. end lõbustama, lõbutsema, (oma) meelt lahutama, lõbusalt aega veetma; девочка забавляется куклой tüdruk mängib nukuga, забавляться на чужой счёт end teiste kulul lõbustama
забарабанить 269b Г сов.
‣ trummi lööma ~ põristama hakkama;
‣ во что, чем, по чему, без доп. ülek. kõnek. taguma ~ prõmmutama ~ prõmmima ~ trummeldama hakkama vastu mida; забарабанить в дверь vastu ust prõmmima hakkama, забарабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama hakkama, дождь забарабанил по крыше vihm hakkas vastu katust rabistama
‣ trummi lööma ~ põristama hakkama;
‣ во что, чем, по чему, без доп. ülek. kõnek. taguma ~ prõmmutama ~ prõmmima ~ trummeldama hakkama vastu mida; забарабанить в дверь vastu ust prõmmima hakkama, забарабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama hakkama, дождь забарабанил по крыше vihm hakkas vastu katust rabistama
забаррикадировать 171a Г сов. что, чем barrikaadima, barrikadeerima, barrikaadi(de)ga tõkestama; забаррикадировать улицу бочками tänavat tünnidega barrikadeerima; vrd. баррикадировать
забелить 308, 285a Г сов. → несов. забеливать что, чем kõnek.
‣ valgendama, valgeks värvima, valgestama; забелить потолок мелом lage kriidiga valgendama;
‣ maitsestama hapukoorega ~ piimaga ~ (harvem) jahuga; забелить суп молоком supile valget (s. t. piima) valama
‣ valgendama, valgeks värvima, valgestama; забелить потолок мелом lage kriidiga valgendama;
‣ maitsestama hapukoorega ~ piimaga ~ (harvem) jahuga; забелить суп молоком supile valget (s. t. piima) valama
забинтовать 172a Г сов. → несов. забинтовывать кого-что, чем kinni siduma ~ mähkima; забинтовать ногу jalga kinni siduma, jalale sidet tegema
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
забить I 325 Г сов. → несов. забивать
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
забить II 325 (без страд. прич.) Г сов.
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
забиться I 325 Г сов. → несов. забиваться
‣ куда kõnek. (peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
‣ куда kõnek. (peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
заблестеть 235 Г сов. от чего, чем, без доп. särama ~ sätendama ~ sädelema ~ läikima ~ hiilgama lööma ~ hakkama (ka ülek.); дом заблестел чистотой maja lõi puhtusest särama, глаза заблестели от радости silmad lõid rõõmust särama, вдали заблестела река eemalt hakkas paistma läikiv jõepind
заболеть I 229b Г сов. → несов. заболевать чем, без доп. haigeks jääma, haigestuma; ülek. millest innustuma; заболеть малярией malaariasse haigestuma ~ jääma, заболеть театром teatrist vaimustuma
заболтать II 165b Г сов. чем kõnek. kõlgutama ~ vibutama ~ loksutama hakkama; он заболтал ногами ta hakkas jalgu kõlgutama
забренчать 180 Г сов. kõnek.
‣ чем, на чём, что kõlistama ~ täristama ~ tinistama ~ klimberdama hakkama; кладовщик забренчал ключами laohoidja hakkas võtmeid kõlistama ~ kõlistas võtmetega, девочка забренчала на рояле tüdruk hakkas klaverit klimberdama;
‣ kõlisema ~ tärisema ~ tinisema hakkama; шпоры забренчали kannused hakkasid tärisema
‣ чем, на чём, что kõlistama ~ täristama ~ tinistama ~ klimberdama hakkama; кладовщик забренчал ключами laohoidja hakkas võtmeid kõlistama ~ kõlistas võtmetega, девочка забренчала на рояле tüdruk hakkas klaverit klimberdama;
‣ kõlisema ~ tärisema ~ tinisema hakkama; шпоры забренчали kannused hakkasid tärisema
