[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 731 artiklit, väljastan 200
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
выбить 324* Г сов. → несов. выбивать
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
отбить 325 (буд. вр. отобью, отобьёшь...) Г сов. → несов. отбивать
‣ что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
‣ кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
‣ кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
‣ кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
‣ что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
‣ что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
‣ что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
‣ что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
‣ что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
‣ что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
‣ кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
‣ кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
‣ кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
‣ что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
‣ что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
‣ что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
‣ что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
‣ что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
подбить 325 (буд. вр. подобью, подобьёшь...) Г сов. → несов. подбивать
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
забить I 325 Г сов. → несов. забивать
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
шлёпнуть Г сов. и однокр. к шлёпать
‣ 335a кого, чем, по чему (korraks) platsutama ~ plätsutama, platsama, latsama, laksama, laksti ~ plaksti lööma; шлёпнуть рукой по воде käega laksti vastu vett lööma, шлёпнуть ладонью по столу peopesaga vastu lauda laksama, шлёпнуть ребёнка lapsele laksu andma, шлёпнуть по лбу plaksti vastu otsaesist lööma, шлёпнуть по спине vastu selga lööma, võmmu selga andma;
‣ 335b kõnek. plartsatama, lartsatama, prõntsatama, prohmatama, platsti ~ partsti ~ potsti kukkuma, potsatama; шлёпнуть в канаву kraavi partsatama, камень шлёпнул в воду kivi kukkus sulpsti vette;
‣ 335a кого-что madalk. maha nottima ~ lööma ~ koksama, mättasse lööma
‣ 335a кого, чем, по чему (korraks) platsutama ~ plätsutama, platsama, latsama, laksama, laksti ~ plaksti lööma; шлёпнуть рукой по воде käega laksti vastu vett lööma, шлёпнуть ладонью по столу peopesaga vastu lauda laksama, шлёпнуть ребёнка lapsele laksu andma, шлёпнуть по лбу plaksti vastu otsaesist lööma, шлёпнуть по спине vastu selga lööma, võmmu selga andma;
‣ 335b kõnek. plartsatama, lartsatama, prõntsatama, prohmatama, platsti ~ partsti ~ potsti kukkuma, potsatama; шлёпнуть в канаву kraavi partsatama, камень шлёпнул в воду kivi kukkus sulpsti vette;
‣ 335a кого-что madalk. maha nottima ~ lööma ~ koksama, mättasse lööma
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
наколотить 316a Г сов. → несов. наколачивать
‣ что, на что peale ~ külge ~ alla lööma ~ taguma; наколотить обручи на кадку tünni vitsutama, tünnile vitsu peale lööma, наколотить каблук kontsa alla lööma;
‣ что, чего, во что kõnek. (teatud hulka) külge ~ sisse lööma ~ taguma; наколотить в стену гвоздей seina naelu täis taguma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) puruks taguma ~ peksma; наколотить посуды (hulka) nõusid puruks peksma;
‣ что, чего ülek. madalk. kokku lööma; наколотить денег raha kokku lööma ~ ajama;
‣ кого-что madalk. kolki andma, tuupi tegema; наколотить шею кому madalk. kolki andma, läbi kolkima
‣ что, на что peale ~ külge ~ alla lööma ~ taguma; наколотить обручи на кадку tünni vitsutama, tünnile vitsu peale lööma, наколотить каблук kontsa alla lööma;
‣ что, чего, во что kõnek. (teatud hulka) külge ~ sisse lööma ~ taguma; наколотить в стену гвоздей seina naelu täis taguma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) puruks taguma ~ peksma; наколотить посуды (hulka) nõusid puruks peksma;
‣ что, чего ülek. madalk. kokku lööma; наколотить денег raha kokku lööma ~ ajama;
‣ кого-что madalk. kolki andma, tuupi tegema; наколотить шею кому madalk. kolki andma, läbi kolkima
прихлопнуть 335a Г сов. → несов. прихлопывать
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
сколотить 316a Г сов. → несов. сколачивать
‣ кого-что kokku lööma ~ klopsima (kõnek. ka ülek.); сколотить ящик kasti kokku lööma, сколотить деньги madalk. raha kokku lööma ~ ajama, сколотить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что kõnek. küljest ~ lahti lööma; сколотить обручи с бочки tünnivitsu pealt ära lööma
‣ кого-что kokku lööma ~ klopsima (kõnek. ka ülek.); сколотить ящик kasti kokku lööma, сколотить деньги madalk. raha kokku lööma ~ ajama, сколотить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что kõnek. küljest ~ lahti lööma; сколотить обручи с бочки tünnivitsu pealt ära lööma
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. → несов. разбивать
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
обить 325 (буд. вр. обобью, обобьёшь...) Г сов. → несов. обивать
‣ что, чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma; обить диван diivanit polsterdama, обить жестью plekiga üle lööma, обить дверь войлоком ust vildiga üle lööma;
‣ что, с чего maha lööma ~ peksma ~ raputama; обить с валенок снег viltidelt lund maha rapsima, обить штукатурку с потолка laest krohvi maha lööma;
‣ что kõnek. narmale ~ hatule kulutama; обить рукава varrukaotsi ~ käisesuid ära kulutama;
‣ что, обо что kõnek. valusaks taguma ~ peksma; обить руки обо что käsi valusaks peksma ~ taguma mille vastu;
◊ обить ~ обивать (все) пороги у кого, где, чьи kõnek. kelle uksi kulutama
‣ что, чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma; обить диван diivanit polsterdama, обить жестью plekiga üle lööma, обить дверь войлоком ust vildiga üle lööma;
‣ что, с чего maha lööma ~ peksma ~ raputama; обить с валенок снег viltidelt lund maha rapsima, обить штукатурку с потолка laest krohvi maha lööma;
‣ что kõnek. narmale ~ hatule kulutama; обить рукава varrukaotsi ~ käisesuid ära kulutama;
‣ что, обо что kõnek. valusaks taguma ~ peksma; обить руки обо что käsi valusaks peksma ~ taguma mille vastu;
◊ обить ~ обивать (все) пороги у кого, где, чьи kõnek. kelle uksi kulutama
пробить 325 Г сов. → несов. пробивать
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
убить I 325 Г сов. → несов. убивать I
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
опрокинуть 334 Г сов. → несов. опрокидывать
‣ что ümber ~ kummuli ajama ~ keerama ~ lükkama, kummutama (ka ülek.), kaadama; опрокинуть ведро ämbrit ümber ajama, опрокинуть вверх дном kummuli keerama, опрокинуть старые утверждения vanu väiteid ümber lükkama ~ kummutama, опрокинуть по маленькой kõnek. pitsikest võtma ~ (väikesi) troppe tegema;
‣ кого jalust maha ~ pikali lööma ~ lükkama, pikali ~ selili ~ selja peale panema; опрокинуть кого на землю pikali ~ maha panema ~ paiskama, jalust rabama keda;
‣ что ülek. väärama, nurjama; опрокинуть замыслы врага vaenlase plaane segi lööma ~ nurjama;
‣ кого-что ülek. tagasi ~ põgenema lööma; опрокинуть войска противника vastase vägesid põgenema lööma
‣ что ümber ~ kummuli ajama ~ keerama ~ lükkama, kummutama (ka ülek.), kaadama; опрокинуть ведро ämbrit ümber ajama, опрокинуть вверх дном kummuli keerama, опрокинуть старые утверждения vanu väiteid ümber lükkama ~ kummutama, опрокинуть по маленькой kõnek. pitsikest võtma ~ (väikesi) troppe tegema;
‣ кого jalust maha ~ pikali lööma ~ lükkama, pikali ~ selili ~ selja peale panema; опрокинуть кого на землю pikali ~ maha panema ~ paiskama, jalust rabama keda;
‣ что ülek. väärama, nurjama; опрокинуть замыслы врага vaenlase plaane segi lööma ~ nurjama;
‣ кого-что ülek. tagasi ~ põgenema lööma; опрокинуть войска противника vastase vägesid põgenema lööma
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
подколотить 316a Г сов. → несов. подколачивать что kõnek. alla lööma ~ taguma; (kõvemini) kinni lööma; подколотить подмётки pooltaldu alla lööma
промётывать II 168a Г несов. → сов. прометать II что
‣ (kinni) traageldama;
‣ (õmblust vm.) üle ääre lööma; промётывать петли nööpauke üle ääre lööma, nööpaugu ääri üle lööma
‣ (kinni) traageldama;
‣ (õmblust vm.) üle ääre lööma; промётывать петли nööpauke üle ääre lööma, nööpaugu ääri üle lööma
удариться 269 Г сов. → несов. ударяться
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
ухлопать 164a Г сов. → несов. ухлопывать madalk.
‣ кого-что mättasse lööma, maha koksama ~ nottima ~ lööma, kutuks tegema;
‣ что ülek. (ära) raiskama, läbi lööma, tuksi ~ magama ~ hakkama panema; ухлопать уйму денег palju raha läbi lööma ~ tuksi panema ~ hakkama panema, ухлопать здоровье tervist tuksi ~ mouksu ~ hakkama panema, ухлопать все силы на что kogu jõudu mille peale (ära) raiskama, ухлопать всё масло в тесто kogu võid taina sisse uhama
‣ кого-что mättasse lööma, maha koksama ~ nottima ~ lööma, kutuks tegema;
‣ что ülek. (ära) raiskama, läbi lööma, tuksi ~ magama ~ hakkama panema; ухлопать уйму денег palju raha läbi lööma ~ tuksi panema ~ hakkama panema, ухлопать здоровье tervist tuksi ~ mouksu ~ hakkama panema, ухлопать все силы на что kogu jõudu mille peale (ära) raiskama, ухлопать всё масло в тесто kogu võid taina sisse uhama
забить II 325 (без страд. прич.) Г сов.
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
заколотить I 316a Г сов. → несов. заколачивать kõnek.
‣ что, чем kinni naelutama ~ lööma; sisse lööma ~ taguma; заколотить ящик kasti kinni naelutama, заколотить окна досками aknaid laudadega kinni lööma, заколотить кол в землю vaia maasse lööma ~ taguma;
‣ кого vagaseks ~ vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ kolkima
‣ что, чем kinni naelutama ~ lööma; sisse lööma ~ taguma; заколотить ящик kasti kinni naelutama, заколотить окна досками aknaid laudadega kinni lööma, заколотить кол в землю vaia maasse lööma ~ taguma;
‣ кого vagaseks ~ vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ kolkima
переметать III 166 Г сов. → несов. перемётывать что
‣ uuesti ~ üle ~ teisiti traageldama; uuesti üle ääre lööma; переметать петли nööpauke uuesti üle lööma;
‣ (järjest kõike v. palju) ära traageldama; (järjest palju) üle (ääre) lööma; переметать все швы kõiki õmblusi üle lööma ~ äärestama
‣ uuesti ~ üle ~ teisiti traageldama; uuesti üle ääre lööma; переметать петли nööpauke uuesti üle lööma;
‣ (järjest kõike v. palju) ära traageldama; (järjest palju) üle (ääre) lööma; переметать все швы kõiki õmblusi üle lööma ~ äärestama
пришлёпнуть 335a Г сов. → несов. пришлёпывать kõnek.
‣ кого-что, чем laksti surnuks lööma, puruks laksama; пришлёпнуть комара рукой käega sääske (maha) lööma ~ laksama;
‣ кого-что, по чему, чем (kergelt) laksama;
‣ что madalk. (pitsatit) peale lööma
‣ кого-что, чем laksti surnuks lööma, puruks laksama; пришлёпнуть комара рукой käega sääske (maha) lööma ~ laksama;
‣ кого-что, по чему, чем (kergelt) laksama;
‣ что madalk. (pitsatit) peale lööma
сшибить 333 Г сов. → несов. сшибать kõnek.
‣ кого-что, с чего, чем pikali ~ maha ~ ümber ~ küljest lööma ~ paiskama; сшибить с ног jalust maha lööma, сшибить с головы шапку mütsi peast lööma;
‣ кого, чем kokku tõukama; сшибить лбами peadpidi kokku lööma;
◊ сшибить спесь ~ форс ~ гонор с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima, kellele nina pihta andma, kelle kursse maha võtma
‣ кого-что, с чего, чем pikali ~ maha ~ ümber ~ küljest lööma ~ paiskama; сшибить с ног jalust maha lööma, сшибить с головы шапку mütsi peast lööma;
‣ кого, чем kokku tõukama; сшибить лбами peadpidi kokku lööma;
◊ сшибить спесь ~ форс ~ гонор с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima, kellele nina pihta andma, kelle kursse maha võtma
оглушить 287a Г сов. → несов. оглушать кого, чем
‣ kurdiks tegema, kurdistama, kõrvu lukku lööma; его оглушило взрывом plahvatus pani ~ lõi ta kõrvad lukku;
‣ uimaseks ~ oimetuks lööma; uimaseks tegema, uimastama; оглушить ударом uimaseks ~ oimetuks lööma, оглушить вином veiniga uimastama;
‣ ülek. kõnek. rabama, jahmatama panema, pahviks ~ tummaks lööma; vrd. глушить
‣ kurdiks tegema, kurdistama, kõrvu lukku lööma; его оглушило взрывом plahvatus pani ~ lõi ta kõrvad lukku;
‣ uimaseks ~ oimetuks lööma; uimaseks tegema, uimastama; оглушить ударом uimaseks ~ oimetuks lööma, оглушить вином veiniga uimastama;
‣ ülek. kõnek. rabama, jahmatama panema, pahviks ~ tummaks lööma; vrd. глушить
прогнать 184 Г сов. → несов. прогонять I
‣ кого ära ~ välja ~ minema ajama; kõnek. minema kihutama ~ lööma; прогнать из дому kodunt minema ajama, прогнать в шею ~ в три шеи кого madalk. nattipidi ~ tuttipidi välja viskama, minema lööma, ветер прогнал тучи tuul on pilved laiali ajanud;
‣ кого-что läbi ~ mööda ajama ~ liikuma sundima; прогнать скот на пастбище loomi karja(maale) ajama, прогнать плоты по реке kõnek. palke mööda jõge parvetama, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
‣ что ülek. kõnek. peletama; прогнать скуку igavust peletama;
‣ (без несов.) madalk. läbi ~ maha kihutama;
‣ что madalk. (tagudes) läbi mille ~ millest läbi lööma ~ ajama; прогнать гвоздь сквозь доску naela läbi laua lööma;
‣ läbi ~ maha mängima, (täielikult) esitama
‣ кого ära ~ välja ~ minema ajama; kõnek. minema kihutama ~ lööma; прогнать из дому kodunt minema ajama, прогнать в шею ~ в три шеи кого madalk. nattipidi ~ tuttipidi välja viskama, minema lööma, ветер прогнал тучи tuul on pilved laiali ajanud;
‣ кого-что läbi ~ mööda ajama ~ liikuma sundima; прогнать скот на пастбище loomi karja(maale) ajama, прогнать плоты по реке kõnek. palke mööda jõge parvetama, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
‣ что ülek. kõnek. peletama; прогнать скуку igavust peletama;
‣ (без несов.) madalk. läbi ~ maha kihutama;
‣ что madalk. (tagudes) läbi mille ~ millest läbi lööma ~ ajama; прогнать гвоздь сквозь доску naela läbi laua lööma;
‣ läbi ~ maha mängima, (täielikult) esitama
смешать 165a Г сов. → несов. смешивать кого-что, с кем-чем segama, kokku segama, segutama, segi ajama ~ lööma; смешать краски värve segama, смешать два сорта муки kahte sorti jahu kokku segama, смешать вино с водой veini veega tempima, смешать шашки kabenuppe segi lööma, смешать ряды ridu segi ajama ~ lööma ~ paiskama, смешать фамилии perekonnanimesid segi ajama ~ ära vahetama, смешать карты кого, чьи, кому (1) kaarte segi lööma, (2) ülek. kelle plaane segi ~ nurja ajama;
◊ смешать ~ смешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. мешать II
◊ смешать ~ смешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. мешать II
сражаться 169 Г несов. → сов. сразиться с кем-чем, за что lahingut pidama, võitlema, võitlust pidama, heitlema, lahingut lööma (kõnek. ka ülek.), taplema; сражаться за родину kodumaa eest võitlema, сражаться с врагом vaenlasega võitlema, сражаться в шахматы ülek. kõnek. malelahinguid lööma, сражаться в карты ülek. kõnek. kaarte taguma, kaardilaua taga lahinguid lööma
хлоп II межд.
‣ laksti, plaksti, matsti, kopsti, prauhti, mürtsti, kõmdi;
‣ в функции предик. kõnek. laksti ~ plaksti ~ matsti ~ kopsti lööma, prauhti ~ mürtsti ~ kõmdi kukkuma; хлоп его в спину matsti vastu selga lööma, хлоп на пол matsti maha ~ põrandale kukkuma, хлоп в обморок kopsti minestusse langema, хлоп в ладоши plaksti käsi kokku lööma, хлоп по щеке plaksti kõrvakiilu andma ~ vastu põske lööma, хлоп его из пистолета laskis ta kõmdi (püstoliga) maha;
‣ в функции предик. prauhti, äkki, äkitselt; вечером хлоп телеграмма õhtul tuli äkitselt telegramm
‣ laksti, plaksti, matsti, kopsti, prauhti, mürtsti, kõmdi;
‣ в функции предик. kõnek. laksti ~ plaksti ~ matsti ~ kopsti lööma, prauhti ~ mürtsti ~ kõmdi kukkuma; хлоп его в спину matsti vastu selga lööma, хлоп на пол matsti maha ~ põrandale kukkuma, хлоп в обморок kopsti minestusse langema, хлоп в ладоши plaksti käsi kokku lööma, хлоп по щеке plaksti kõrvakiilu andma ~ vastu põske lööma, хлоп его из пистолета laskis ta kõmdi (püstoliga) maha;
‣ в функции предик. prauhti, äkki, äkitselt; вечером хлоп телеграмма õhtul tuli äkitselt telegramm
шлёпать Г несов. → сов. шлёпнуть
‣ 164a кого-что, по чему patsutama, platsutama, plätsutama, latsutama, plätsima, laks(ti) ~ plaks(ti) lööma; шлёпать вёслами по воде aerudega sulpsima, шлёпать ладонью по спине käega seljale ~ vastu selga patsutama, шлёпать ребёнка lapsele lakse andma, шлёпать босыми ногами по воде paljajalu vees plätsima;
‣ 164b kõnek. plats(ti) ~ plarts(ti) ~ parts(ti) ~ pots(ti) kukkuma; волны шлёпают о берег lained peksavad ~ laksuvad vastu kallast;
‣ 164b по чему kõnek. lartsima, kahlama, sumama, sumpama; шлёпать по воде vees sulpsima, шлёпать по грязи poris soprama ~ partsima ~ lartsima, шлёпать по снегу lumes sumama ~ sumpama ~ sompima, шлёпать по лужам läbi veelompide pahlama, veeloikudes plätsima;
‣ 164b чем kõnek. lohinal ~ liipadi-laapadi käima; шлёпать туфлями susse lohistama;
‣ 164b madalk. kõmpima, lontsima, vantsima;
‣ 164a кого madalk. maha lööma, vagaseks tegema, mättasse lööma
‣ 164a кого-что, по чему patsutama, platsutama, plätsutama, latsutama, plätsima, laks(ti) ~ plaks(ti) lööma; шлёпать вёслами по воде aerudega sulpsima, шлёпать ладонью по спине käega seljale ~ vastu selga patsutama, шлёпать ребёнка lapsele lakse andma, шлёпать босыми ногами по воде paljajalu vees plätsima;
‣ 164b kõnek. plats(ti) ~ plarts(ti) ~ parts(ti) ~ pots(ti) kukkuma; волны шлёпают о берег lained peksavad ~ laksuvad vastu kallast;
‣ 164b по чему kõnek. lartsima, kahlama, sumama, sumpama; шлёпать по воде vees sulpsima, шлёпать по грязи poris soprama ~ partsima ~ lartsima, шлёпать по снегу lumes sumama ~ sumpama ~ sompima, шлёпать по лужам läbi veelompide pahlama, veeloikudes plätsima;
‣ 164b чем kõnek. lohinal ~ liipadi-laapadi käima; шлёпать туфлями susse lohistama;
‣ 164b madalk. kõmpima, lontsima, vantsima;
‣ 164a кого madalk. maha lööma, vagaseks tegema, mättasse lööma
отбиться 325 (буд. вр. отобьюсь, отобьёшься...) Г сов. → несов. отбиваться
‣ küljest murduma ~ lahti ~ maha tulema; у чашки отбилась ручка tassikõrv on ära (murdunud);
‣ от кого-чего end vabaks võitlema, lahti saama; отбиться от неприятеля vaenlase rünnakut ~ vaenlast tagasi lööma ~ tõrjuma;
‣ от кого-чего maha jääma, hälbima, lahku lööma; отбиться от стада karjast maha jääma;
‣ от чего kõnek. käega lööma, võõrduma; отбиться от хозяйства majapidamisele käega lööma;
◊ отбиться ~ отбиваться от рук kõnek. ülekäte minema
‣ küljest murduma ~ lahti ~ maha tulema; у чашки отбилась ручка tassikõrv on ära (murdunud);
‣ от кого-чего end vabaks võitlema, lahti saama; отбиться от неприятеля vaenlase rünnakut ~ vaenlast tagasi lööma ~ tõrjuma;
‣ от кого-чего maha jääma, hälbima, lahku lööma; отбиться от стада karjast maha jääma;
‣ от чего kõnek. käega lööma, võõrduma; отбиться от хозяйства majapidamisele käega lööma;
◊ отбиться ~ отбиваться от рук kõnek. ülekäte minema
фукнуть Г сов. → несов. фукать
‣ 335b kõnek. pahinal puhuma, pahistama, puhistama, puhkima, puhatama; pruuskama;
‣ 335a что, на что, с чего kõnek. ära ~ maha puhuma; vubisedes kustuma;
‣ 335a что kõnek. kabendit ~ kivi (laualt) puhuma ~ lööma;
‣ 335a кого madalk. tuult alla tegema, minema lööma ~ kihutama;
‣ 335a что madalk. (raha) sirgeks tegema, läbi lööma
‣ 335b kõnek. pahinal puhuma, pahistama, puhistama, puhkima, puhatama; pruuskama;
‣ 335a что, на что, с чего kõnek. ära ~ maha puhuma; vubisedes kustuma;
‣ 335a что kõnek. kabendit ~ kivi (laualt) puhuma ~ lööma;
‣ 335a кого madalk. tuult alla tegema, minema lööma ~ kihutama;
‣ 335a что madalk. (raha) sirgeks tegema, läbi lööma
отшибить 333 Г сов. → несов. отшибать kõnek.
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
расквасить 273a Г сов. → несов. расквашивать что, кому madalk.
‣ lömmi ~ segamini ~ veriseks lööma; расквасить нос nina veriseks lööma, ninast verd välja lööma;
‣ ligaseks ~ lödiseks ~ lögaseks tegema; дожди расквасили дорогу vihmad tegid tee ligaseks
‣ lömmi ~ segamini ~ veriseks lööma; расквасить нос nina veriseks lööma, ninast verd välja lööma;
‣ ligaseks ~ lödiseks ~ lögaseks tegema; дожди расквасили дорогу vihmad tegid tee ligaseks
щёлкать Г несов.
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
буза II 52 С ж. неод. (без мн. ч.) madalk. mürgel, märul, lärmilöömine, skandaal; korralagedus; устроить бузу lärmi lööma, skandaalitsema, mürgeldama, märulit lööma
всадить 313a Г сов. → несов. всаживать что во что
‣ kõnek. (hooga, jõuga) sisse torkama ~ suruma ~ lööma; всадить копьё в бок oda külje sisse lööma, всадить топор в дерево kirvest puusse lööma ~ raksatama, всадить пулю в мишень kuuli märklauda kihutama;
‣ madalk. (sisse) summima ~ taguma (raha kohta)
‣ kõnek. (hooga, jõuga) sisse torkama ~ suruma ~ lööma; всадить копьё в бок oda külje sisse lööma, всадить топор в дерево kirvest puusse lööma ~ raksatama, всадить пулю в мишень kuuli märklauda kihutama;
‣ madalk. (sisse) summima ~ taguma (raha kohta)
вышибить 333* Г сов. → несов. вышибать kõnek. кого-что, из чего
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
надраить 268 Г сов. → несов. надраивать что kõnek. läikima hõõruma ~ lööma; надраить пряжки pandlaid läikima lööma
огорошить 271a Г сов. → несов. огорошивать, огорашивать кого-что, чем kõnek. rabama, jahmatama panema, pahviks ~ tummaks lööma; огорошить вопросом küsimusega tummaks lööma
осалить 269a Г сов. → несов. осаливать
‣ что rasvama, rasvatama;
‣ (без несов.) кого kõnek. (tagaaetavat mängijat) palli ~ käega lööma, kulliks lööma
‣ что rasvama, rasvatama;
‣ (без несов.) кого kõnek. (tagaaetavat mängijat) palli ~ käega lööma, kulliks lööma
отплясывать 168a Г несов. kõnek. сов. отплясать 3. . tantsu lööma, tantsida vihtuma, hoogsalt tantsima; лихо отплясывать uljalt tantsu lööma
переколотить 316a Г сов. → несов. переколачивать
‣ что uuesti ~ teisale lööma ~ naelutama; переколотить вешалку nagi teise kohta lööma;
‣ что kõnek. (järjest hulgakaupa) ära lõhkuma ~ puruks lööma; переколотить много посуды palju nõusid ära lõhkuma;
‣ кого madalk. (järgemööda kõiki v. paljusid) läbi kolkima
‣ что uuesti ~ teisale lööma ~ naelutama; переколотить вешалку nagi teise kohta lööma;
‣ что kõnek. (järjest hulgakaupa) ära lõhkuma ~ puruks lööma; переколотить много посуды palju nõusid ära lõhkuma;
‣ кого madalk. (järgemööda kõiki v. paljusid) läbi kolkima
перечеканить 269a Г сов. → несов. перечеканивать что
‣ ümber müntima ~ vermima, (raha) uuesti lööma;
‣ (hulgaliselt) vermima ~ müntima ~ raha lööma
‣ ümber müntima ~ vermima, (raha) uuesti lööma;
‣ (hulgaliselt) vermima ~ müntima ~ raha lööma
подшибить 333 Г сов. → несов. подшибать кого-что madalk.
‣ vigaseks lööma, vigastama; подшибить ногу jalale viga ~ häda tegema, подшибить глаз silma siniseks lööma;
‣ pihta saama kellele-millele; pikali lööma, maha paiskama keda-mida;
‣ alla ~ maha kõmmutama; подшибить зайца jänest maha kõmmutama
‣ vigaseks lööma, vigastama; подшибить ногу jalale viga ~ häda tegema, подшибить глаз silma siniseks lööma;
‣ pihta saama kellele-millele; pikali lööma, maha paiskama keda-mida;
‣ alla ~ maha kõmmutama; подшибить зайца jänest maha kõmmutama
прибить 325 Г сов. → несов. прибивать
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
пристукнуть Г сов. → несов. пристукивать
‣ 335b чем koputama, lööma, põrutama; пристукнуть каблуками kandu kokku lööma, пристукнуть кулаком по столу rusikaga lauale põrutama;
‣ 335a кого-что madalk. maha lööma ~ koksama
‣ 335b чем koputama, lööma, põrutama; пристукнуть каблуками kandu kokku lööma, пристукнуть кулаком по столу rusikaga lauale põrutama;
‣ 335a кого-что madalk. maha lööma ~ koksama
прифрантиться 294 Г сов. kõnek. end mukkima ~ välja ehtima ~ üles lööma; прифрантиться к празднику end pidupäeva puhul üles lööma
прищёлкнуть Г сов. → несов. прищёлкивать
‣ 335b чем nipsutama, nipsu lööma, laksutama; прищёлкнуть пальцем sõrmega nipsu lööma, sõrmenipsu tegema, прищёлкнуть языком keelt laksutama, прищёлкнуть каблуками kandu kokku lööma;
‣ 335a что, чем kõnek. (ukse vm.) vahele jätma ~ klõpsama; kinni klõpsama, klõpsuga sulgema; прищёлкнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma
‣ 335b чем nipsutama, nipsu lööma, laksutama; прищёлкнуть пальцем sõrmega nipsu lööma, sõrmenipsu tegema, прищёлкнуть языком keelt laksutama, прищёлкнуть каблуками kandu kokku lööma;
‣ 335a что, чем kõnek. (ukse vm.) vahele jätma ~ klõpsama; kinni klõpsama, klõpsuga sulgema; прищёлкнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma
размотать II 165a Г сов. → несов. разматывать II что madalk. ära raiskama, läbi lööma; размотать деньги raha läbi lööma
расклинить 285a Г сов. → несов. расклинивать что
‣ kiilu välja lööma, lahti kiiluma;
‣ lõhki kiiluma, kiiluga lõhki lööma
‣ kiilu välja lööma, lahti kiiluma;
‣ lõhki kiiluma, kiiluga lõhki lööma
распахнуть 337 Г сов. → несов. распахивать II что lahti ~ pärani ~ laiali ~ valla lööma ~ paiskama, vallandama; распахнуть дверь ust lahti ~ pärani lööma, распахнуть шубу kasukahõlmu laiali lööma, распахнуть ворот рубашки särgikaelust vallandama, распахнуть крылья tiibu välja sirutama;
◊ распахнуть душу перед кем kõnek. kellele kõike südame pealt ära rääkima, südant puistama
◊ распахнуть душу перед кем kõnek. kellele kõike südame pealt ära rääkima, südant puistama
рассечь 378a Г сов. → несов. рассекать
‣ кого-что, чем katki ~ lõhki ~ läbi ~ pooleks raiuma ~ lööma; lõhestama (ka ülek.); рассечь полено puuhalgu lõhki lööma, рассечь губу huult lõhki lööma, рассечь тишину vaikust lõhestama, луч прожектора рассёк темноту prožektorikiir lõhestas pimedust;
‣ что läbi ~ pooleks lõikama, poolitama (ka ülek.); рассечь волны laineid lõikama ~ murdma
‣ кого-что, чем katki ~ lõhki ~ läbi ~ pooleks raiuma ~ lööma; lõhestama (ka ülek.); рассечь полено puuhalgu lõhki lööma, рассечь губу huult lõhki lööma, рассечь тишину vaikust lõhestama, луч прожектора рассёк темноту prožektorikiir lõhestas pimedust;
‣ что läbi ~ pooleks lõikama, poolitama (ka ülek.); рассечь волны laineid lõikama ~ murdma
расшибить 333 Г сов. → несов. расшибать кого-что kõnek. ära ~ katki ~ lõhki ~ puruks lööma; расшибить ногу об камень jalga vastu kivi katki lööma, расшибить голову pead lõhki lööma, расшибить руку kätt katki kukkuma
тяпнуться 335 Г сов. madalk. murd. maha prantsatama ~ plärtsatama; end ära lööma; тяпнуться головой о дверь peaga vastu ust jooksma, pead vastu ust ära lööma
хлопнуть Г сов. → несов. хлопать
‣ 335a vt. хлопать;
‣ 335b однокр. к хлопать paugatama; plaksatama; laksatama; (üks kord) käsi kokku lööma, käteplaksu tegema; patsi lööma
‣ 335a vt. хлопать;
‣ 335b однокр. к хлопать paugatama; plaksatama; laksatama; (üks kord) käsi kokku lööma, käteplaksu tegema; patsi lööma
чокаться 164 Г несов. → сов. чокнуться с кем, без доп. kokku lööma (näit. veiniklaase); чокаться с соседом naabriga klaase kokku lööma
запылать 165b Г сов.
‣ leegitsema ~ leekima ~ lõkkele ~ lõõmama lööma, leegiga põlema hakkama; костёр запылал lõke lõi leegitsema, вся деревня запылала kogu küla oli leekides;
‣ чем, без доп. ülek. leegitsema ~ lõkendama ~ hõõguma hakkama ~ lööma, lõkkele lööma; он запылал страстью, в нём запылала страсть temas lõi kirg lõkkele, её щёки запылали ta põsed lõid õhetama ~ lõkendama, небо запылало taevas lõi loitma
‣ leegitsema ~ leekima ~ lõkkele ~ lõõmama lööma, leegiga põlema hakkama; костёр запылал lõke lõi leegitsema, вся деревня запылала kogu küla oli leekides;
‣ чем, без доп. ülek. leegitsema ~ lõkendama ~ hõõguma hakkama ~ lööma, lõkkele lööma; он запылал страстью, в нём запылала страсть temas lõi kirg lõkkele, её щёки запылали ta põsed lõid õhetama ~ lõkendama, небо запылало taevas lõi loitma
зашибить 333 Г сов. → несов. зашибать I madalk.
‣ кого-что, чем ära lööma, vigastama; он зашиб ногу ta lõi jala ära, ta vigastas jala, конь зашиб его копытом hobune lõi teda jalaga, ta sai hobuselt kabjahoobi;
‣ кого maha ~ surnuks lööma;
‣ что rabama, kokku ajama; зашибить тысячи tuhandeid kokku ajama, зашибить деньгу suurt raha kokku ajama ~ lööma;
◊ зашибить муху kõnek. kärakat viskama, topsi tõstma, troppe tegema, napsi võtma
‣ кого-что, чем ära lööma, vigastama; он зашиб ногу ta lõi jala ära, ta vigastas jala, конь зашиб его копытом hobune lõi teda jalaga, ta sai hobuselt kabjahoobi;
‣ кого maha ~ surnuks lööma;
‣ что rabama, kokku ajama; зашибить тысячи tuhandeid kokku ajama, зашибить деньгу suurt raha kokku ajama ~ lööma;
◊ зашибить муху kõnek. kärakat viskama, topsi tõstma, troppe tegema, napsi võtma
качнуться 337 Г сов. однокр. к качаться
‣ (korra) kiikuma, kõikuma lööma, õõtsatama, jõnksatama, võnksatama; бомбы упали близко -- дом качнулся pommid kukkusid lähedale ja maja lõi kõikuma;
‣ tuikuma ~ vaaruma lööma
‣ (korra) kiikuma, kõikuma lööma, õõtsatama, jõnksatama, võnksatama; бомбы упали близко -- дом качнулся pommid kukkusid lähedale ja maja lõi kõikuma;
‣ tuikuma ~ vaaruma lööma
приударить 269b Г сов. → несов. приударять
‣ 269a кого-что, по чему, чем kõnek. (kergelt) lööma; приударить ладонью по столу peopesaga ~ lapiti käega vastu lauda lööma;
‣ во что, без доп. madalk. (tööle) pihta andma; приударить в вёсла aerudele vajutama ~ suruma, приударить в барабан trummi põristama hakkama, приударил дождь hakkas vihma rabistama, vihmahoog ägenes;
‣ за кем madalk. kellele järele sibama ~ lippama ~ silkama (hakkama);
‣ за кем madalk. kellele külge lööma, silma heitma, tiiba ripsutama
‣ 269a кого-что, по чему, чем kõnek. (kergelt) lööma; приударить ладонью по столу peopesaga ~ lapiti käega vastu lauda lööma;
‣ во что, без доп. madalk. (tööle) pihta andma; приударить в вёсла aerudele vajutama ~ suruma, приударить в барабан trummi põristama hakkama, приударил дождь hakkas vihma rabistama, vihmahoog ägenes;
‣ за кем madalk. kellele järele sibama ~ lippama ~ silkama (hakkama);
‣ за кем madalk. kellele külge lööma, silma heitma, tiiba ripsutama
раздробить 302 (страд. прич. прош. вр. раздробленный и раздроблённый) Г сов. → несов. раздроблять что
‣ tükkideks ~ kildudeks ~ puruks lööma, peenestama, purustama, tükeldama, killustama (ka ülek.); раздробить в щепки pilbasteks lööma, раздробить камень kivi puruks lööma, пуля раздробила кость kuul purustas luu, буржуазия стремится раздробить рабочее движение kodanlus püüab töölisliikumist killustada;
‣ (väiksemateks ühikuteks) teisendama; раздробить метры в сантиметры meetreid sentimeetriteks teisendama; vrd. дробить
‣ tükkideks ~ kildudeks ~ puruks lööma, peenestama, purustama, tükeldama, killustama (ka ülek.); раздробить в щепки pilbasteks lööma, раздробить камень kivi puruks lööma, пуля раздробила кость kuul purustas luu, буржуазия стремится раздробить рабочее движение kodanlus püüab töölisliikumist killustada;
‣ (väiksemateks ühikuteks) teisendama; раздробить метры в сантиметры meetreid sentimeetriteks teisendama; vrd. дробить
размежеваться 173 Г сов. → несов. размежёвываться
‣ с кем end piiridega eraldama, piiristuma;
‣ ülek. omavahel piire kindlaks määrama; eralduma, lahku lööma; идейно размежеваться ideeliselt lahku lööma
‣ с кем end piiridega eraldama, piiristuma;
‣ ülek. omavahel piire kindlaks määrama; eralduma, lahku lööma; идейно размежеваться ideeliselt lahku lööma
сокрушать 169a Г несов. → сов. сокрушить liter.
‣ кого-что purustama, hävitama, põrmustama, maatasa tegema, pihuks ja põrmuks lööma (ka ülek.); сокрушать врага vaenlast puruks lööma, сокрушать противника своими аргументами vastast oma põhjendustega põrmuks lööma, сокрушать авторитет autoriteeti maatasa tegema;
‣ кого чем hingevalu tegema, masendama
‣ кого-что purustama, hävitama, põrmustama, maatasa tegema, pihuks ja põrmuks lööma (ka ülek.); сокрушать врага vaenlast puruks lööma, сокрушать противника своими аргументами vastast oma põhjendustega põrmuks lööma, сокрушать авторитет autoriteeti maatasa tegema;
‣ кого чем hingevalu tegema, masendama
чик межд.
‣ niuh(ti), näuh(ti), naks(ti), siuh(ti), säuh(ti), krõps(ti), praks(ti);
‣ в функции предик. kõnek. siuh ~ säuh lööma ~ lõikama; чик ножницами kääridega naks-naks lõikama, чик ножом noaga säuhti lööma
‣ niuh(ti), näuh(ti), naks(ti), siuh(ti), säuh(ti), krõps(ti), praks(ti);
‣ в функции предик. kõnek. siuh ~ säuh lööma ~ lõikama; чик ножницами kääridega naks-naks lõikama, чик ножом noaga säuhti lööma
шмякать 164a Г несов. → сов. шмякнуть что madalk. pauhti ~ potsti ~ potsaki ~ matsti ~ matsaki ~ mauh(ti) ~ plartsti ~ nätsti maha viskama ~ pillama ~ lööma; шмякать шапку о землю mütsi matsti vastu maad viskama, шмякать кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, rusikat lauale lööma
высадить 313*a Г сов. → несов. высаживать
‣ кого-что välja ~ maha tõstma ~ (minna) aitama; (kuivale) maale saatma; maandama; высадить детей из вагона lapsi vagunist maha aitama, высадить безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, высадить на острове десант saarele dessanti saatma ~ maandama;
‣ что, во что, из чего välja ~ maha istutama; высадить рассаду в грунт taimi avamaale istutama;
‣ что, чем madalk. sisse ~ välja lööma; высадить дверь ust sisse lööma
‣ кого-что välja ~ maha tõstma ~ (minna) aitama; (kuivale) maale saatma; maandama; высадить детей из вагона lapsi vagunist maha aitama, высадить безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, высадить на острове десант saarele dessanti saatma ~ maandama;
‣ что, во что, из чего välja ~ maha istutama; высадить рассаду в грунт taimi avamaale istutama;
‣ что, чем madalk. sisse ~ välja lööma; высадить дверь ust sisse lööma
кидаться 165 Г несов.
‣ чем, без доп. (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; кидаться снежками lumesõda tegema ~ pidama, üksteist lumepallidega loopima;
‣ сов. кинуться во что, на кого-что, к кому, с инф. sööstma, viskuma, (kallale) tormama; visklema, heitlema ; кидаться в бой lahingusse sööstma, кидаться в кресло tugitooli viskuma, кидаться на шею kaela langema ~ viskuma, кидаться с кулаками на кого kellele rusikatega kallale minema, собаки кидались на прохожих koerad tormasid möödujaile kallale, кидаться из стороны в сторону siia-sinna ~ edasi-tagasi tormama, огонь кидался в разные стороны tuli viskles ~ heitles siia-sinna;
‣ кем-чем ülek. kõnek. hoolimatult ümber käima kellega-millega, ninaga pilduma keda-mida;
‣ страд. к кидать;
◊ кидаться ~ кинуться в глаза кому kõnek. kellele silma torkama; кидаться ~ кинуться в голову кому kõnek. kellele pähe hakkama ~ lööma; кидаться ~ кинуться в нос кому kõnek. kellele ninna lööma
‣ чем, без доп. (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; кидаться снежками lumesõda tegema ~ pidama, üksteist lumepallidega loopima;
‣ сов. кинуться во что, на кого-что, к кому, с инф. sööstma, viskuma, (kallale) tormama; visklema, heitlema ; кидаться в бой lahingusse sööstma, кидаться в кресло tugitooli viskuma, кидаться на шею kaela langema ~ viskuma, кидаться с кулаками на кого kellele rusikatega kallale minema, собаки кидались на прохожих koerad tormasid möödujaile kallale, кидаться из стороны в сторону siia-sinna ~ edasi-tagasi tormama, огонь кидался в разные стороны tuli viskles ~ heitles siia-sinna;
‣ кем-чем ülek. kõnek. hoolimatult ümber käima kellega-millega, ninaga pilduma keda-mida;
‣ страд. к кидать;
◊ кидаться ~ кинуться в глаза кому kõnek. kellele silma torkama; кидаться ~ кинуться в голову кому kõnek. kellele pähe hakkama ~ lööma; кидаться ~ кинуться в нос кому kõnek. kellele ninna lööma
мяч 29 С м. неод. pall; волейбольный мяч võrkpall, теннисный мяч tennisepall, футбольный мяч jalgpall, вести мяч palli põrgatama, palliga liikuma, triblama, ввести мяч в игру palli mängu panema, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, передать мяч palli söötma, söötu tegema ~ andma, palli edasi andma, отбить мяч palli tagasi ~ ära lööma, погасить мяч palli suruma (võrkpallimängus), подать мяч pallima, servima, поймать мяч palli (kinni) püüdma, играть в мяч palli mängima
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
отколоться I 252 Г сов. → несов. откалываться
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ murduma; льдина откололась jääpank murdus lahti;
‣ от кого-чего ülek. kõnek. eralduma, lahku lööma; отколоться от компании kambast lahku lööma
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ murduma; льдина откололась jääpank murdus lahti;
‣ от кого-чего ülek. kõnek. eralduma, lahku lööma; отколоться от компании kambast lahku lööma
отпасть 356b Г сов. → несов. отпадать
‣ maha ~ alla langema ~ kukkuma, küljest ära tulema, pudenema; штукатурка отпала krohv on maha kukkunud ~ varisenud;
‣ ülek. (ära) kaduma, ära langema (kõnek.); у меня отпала охота делать что mul kadus isu teha mida, отпало желание ехать reisisoov on kadunud, обвинение отпало süüdistus langes ära, необходимость отпала vajadus langes ära, сомнения отпали kahtlustused hajusid;
‣ от кого-чего van. lahku lööma; отпасть от организации organisatsioonist lahku lööma
‣ maha ~ alla langema ~ kukkuma, küljest ära tulema, pudenema; штукатурка отпала krohv on maha kukkunud ~ varisenud;
‣ ülek. (ära) kaduma, ära langema (kõnek.); у меня отпала охота делать что mul kadus isu teha mida, отпало желание ехать reisisoov on kadunud, обвинение отпало süüdistus langes ära, необходимость отпала vajadus langes ära, сомнения отпали kahtlustused hajusid;
‣ от кого-чего van. lahku lööma; отпасть от организации organisatsioonist lahku lööma
перепечатать 164a Г сов. → несов. перепечатывать что
‣ ümber ~ uuesti trükkima, taastrükkima; перепечатать в газете ajalehes ära trükkima (varem avaldatut);
‣ ümber tippima ~ lööma; перепечатать на машинке kirjutusmasinal ümber tippima ~ lööma
‣ ümber ~ uuesti trükkima, taastrükkima; перепечатать в газете ajalehes ära trükkima (varem avaldatut);
‣ ümber tippima ~ lööma; перепечатать на машинке kirjutusmasinal ümber tippima ~ lööma
подкосить 319a Г сов. → несов. подкашивать
‣ что maha niitma (кого ka ülek.); чего lisaks ~ juurde niitma; пуля подкосила его kuul niitis ta maha, подкосить травы rohtu juurde niitma;
‣ кого ülek. jalgu alt lööma; горе подкосило его mure võttis tal elutahtmise ära ~ lõi jalad alt;
◊ подкосить ~ подрубить под корень кого kellel jalgu alt ära lööma
‣ что maha niitma (кого ka ülek.); чего lisaks ~ juurde niitma; пуля подкосила его kuul niitis ta maha, подкосить травы rohtu juurde niitma;
‣ кого ülek. jalgu alt lööma; горе подкосило его mure võttis tal elutahtmise ära ~ lõi jalad alt;
◊ подкосить ~ подрубить под корень кого kellel jalgu alt ära lööma
проволочить 311a Г сов.
‣ кого-что madalk. (mööda maad) järele vedama ~ lohistama;
‣ что tehn. (traati) tõmbama;
‣ что madalk. venitama, viivitama; (aega) viitma ~ surnuks lööma; проволочить недельку (tervet) nädalat surnuks lööma
‣ кого-что madalk. (mööda maad) järele vedama ~ lohistama;
‣ что tehn. (traati) tõmbama;
‣ что madalk. venitama, viivitama; (aega) viitma ~ surnuks lööma; проволочить недельку (tervet) nädalat surnuks lööma
прозвонить Г сов.
‣ 285b helisema (kella kohta), helama, kõlama; о чём, без доп. ülek. madalk. laiali kellama ~ latrama; прозвонил колокол kõlas kellahääl;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, с инф. kõnek. helistama, kella andma ~ lööma, helistamise ~ kellaandmisega teatama; в лагере прозвонили обед laagris kutsus kell lõunale;
‣ 285b что (teatud aeg v. ajani) helistama ~ kella lööma
‣ 285b helisema (kella kohta), helama, kõlama; о чём, без доп. ülek. madalk. laiali kellama ~ latrama; прозвонил колокол kõlas kellahääl;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, с инф. kõnek. helistama, kella andma ~ lööma, helistamise ~ kellaandmisega teatama; в лагере прозвонили обед laagris kutsus kell lõunale;
‣ 285b что (teatud aeg v. ajani) helistama ~ kella lööma
раскинуть 334 Г сов. → несов. раскидывать что
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
раскроить 284 Г сов. → несов. раскраивать что
‣ juurde ~ välja lõikama; раскроить пальто mantlit juurde lõikama, раскроить рубашку särki välja lõikama;
‣ madalk. lõhki ~ puruks lööma; раскроить голову pead lõhki ~ puruks lööma
‣ juurde ~ välja lõikama; раскроить пальто mantlit juurde lõikama, раскроить рубашку särki välja lõikama;
‣ madalk. lõhki ~ puruks lööma; раскроить голову pead lõhki ~ puruks lööma
рассадить 313a Г сов. → несов. рассаживать
‣ кого (eraldi, lahku, oma kohale) istuma panema ~ paigutama; рассадить гостей за столом külalisi laua taha istuma panema ~ lauda paigutama, рассадить шалунов võrukaelu lahku istuma panema;
‣ что istutama; laiali ~ lahku istutama; рассадить смородину sõstrapõõsaid laiali istutama, рассадить клубнику maasikaid (ümber istutades) harvendama;
‣ что madalk. katki ~ lõhki ~ puruks lööma ~ virutama; рассадить колено põlve katki lööma, рассадить полено puuhalgu lõhki lööma ~ pooleks virutama
‣ кого (eraldi, lahku, oma kohale) istuma panema ~ paigutama; рассадить гостей за столом külalisi laua taha istuma panema ~ lauda paigutama, рассадить шалунов võrukaelu lahku istuma panema;
‣ что istutama; laiali ~ lahku istutama; рассадить смородину sõstrapõõsaid laiali istutama, рассадить клубнику maasikaid (ümber istutades) harvendama;
‣ что madalk. katki ~ lõhki ~ puruks lööma ~ virutama; рассадить колено põlve katki lööma, рассадить полено puuhalgu lõhki lööma ~ pooleks virutama
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
сквитать 165a Г сов. → несов. сквитывать kõnek.
‣ что ära maksma ~ tasuma; сквитать долг võlga ära maksma ~ tasuma;
‣ что, кому, без доп. ülek. kätte maksma ~ tasuma, tasa tegema; сквитать мяч ~ гол vastuväravat lööma, сквитать счёт mänguseisu võrdsustama, mängu viigistama, viigiväravat lööma
‣ что ära maksma ~ tasuma; сквитать долг võlga ära maksma ~ tasuma;
‣ что, кому, без доп. ülek. kätte maksma ~ tasuma, tasa tegema; сквитать мяч ~ гол vastuväravat lööma, сквитать счёт mänguseisu võrdsustama, mängu viigistama, viigiväravat lööma
срезаться 186 Г сов. → несов. срезаться, срезываться
‣ kõnek. läbi kukkuma ~ põruma; срезаться на математике matemaatikas läbi kukkuma;
‣ с кем madalk. (karvupidi) kokku minema; (male-, kaardilauas) lahinguid lööma, sõnalahingut pidama; срезаться в карты kaardilaua taga lahingut lööma
‣ kõnek. läbi kukkuma ~ põruma; срезаться на математике matemaatikas läbi kukkuma;
‣ с кем madalk. (karvupidi) kokku minema; (male-, kaardilauas) lahinguid lööma, sõnalahingut pidama; срезаться в карты kaardilaua taga lahingut lööma
трахнуться 335 Г сов. → несов. трахаться kõnek.
‣ на что prantsatama, räntsatama, põntsatama, prantsatades kukkuma; трахнуться на землю maha prantsatama;
‣ чем, обо что end mille vastu ära lööma, millele otsa ~ vastu mida jooksma; трахнуться лбом о шкаф peaga vastu kappi põrutama, pead põmdi vastu kappi ära lööma
‣ на что prantsatama, räntsatama, põntsatama, prantsatades kukkuma; трахнуться на землю maha prantsatama;
‣ чем, обо что end mille vastu ära lööma, millele otsa ~ vastu mida jooksma; трахнуться лбом о шкаф peaga vastu kappi põrutama, pead põmdi vastu kappi ära lööma
убить II 325 Г сов. → несов. убивать II что kõnek.
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
шарахнуть Г сов. и однокр. к шарахать madalk.
‣ 335а кого-что, чем piraki ~ põmaki ~ põraki ~ põmdi ~ pläudi ~ prauhti ~ plauhti virutama, sähmama, sahmama, prõmatama, põrutama, põmatama; шарахнуть по спине põmdi (vastu) selga lööma, шарахнуть из ружья püssist põrutama, шарахнуть через плетень vupsti üle aia hüppama, üle aia vupsama, шарахнуть кого с работы keda töölt minema lööma;
‣ 335b (järsku) eemale ~ kõrvale hüppama ~ kargama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama, prantsatama, partsatama; шарахнуть в разные стороны igasse ilmakaarde laiali sööstma, шарахнуть в воду (1) plauhti vette hüppama, vette plartsatama ~ partsatama, (2) plartsti vette viskama;
‣ 335b põmdi ~ põmaki ~ põraki (end) ära lööma ~ mille vastu põrkama
‣ 335а кого-что, чем piraki ~ põmaki ~ põraki ~ põmdi ~ pläudi ~ prauhti ~ plauhti virutama, sähmama, sahmama, prõmatama, põrutama, põmatama; шарахнуть по спине põmdi (vastu) selga lööma, шарахнуть из ружья püssist põrutama, шарахнуть через плетень vupsti üle aia hüppama, üle aia vupsama, шарахнуть кого с работы keda töölt minema lööma;
‣ 335b (järsku) eemale ~ kõrvale hüppama ~ kargama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama, prantsatama, partsatama; шарахнуть в разные стороны igasse ilmakaarde laiali sööstma, шарахнуть в воду (1) plauhti vette hüppama, vette plartsatama ~ partsatama, (2) plartsti vette viskama;
‣ 335b põmdi ~ põmaki ~ põraki (end) ära lööma ~ mille vastu põrkama
шарахнуться 335 Г сов. и однокр. к шарахаться
‣ kõnek. (järsku) eemale ~ kõrvale ~ tagasi hüppama ~ kargama, tagasi põrkama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama, prantsatama, plartsatama, partsatama; шарахнуться в сторону kõrvale hüppama, шарахнуться в воду vette partsatama;
‣ madalk. põmdi ~ põmaki ~ põraki (end ära) lööma ~ mille vastu põrkama; шарахнуться лбом о стену põmdi pead vastu seina (ära) lööma
‣ kõnek. (järsku) eemale ~ kõrvale ~ tagasi hüppama ~ kargama, tagasi põrkama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama, prantsatama, plartsatama, partsatama; шарахнуться в сторону kõrvale hüppama, шарахнуться в воду vette partsatama;
‣ madalk. põmdi ~ põmaki ~ põraki (end ära) lööma ~ mille vastu põrkama; шарахнуться лбом о стену põmdi pead vastu seina (ära) lööma
вбивать 169a Г несов. → сов. вбить что, во что (sisse) lööma ~ taguma; вбивать гвоздь в стену naela seina lööma;
◊ вбивать ~ вбить в голову кому что kõnek. kellele pähe taguma ~ tuupima mida; вбивать ~ вбить себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida
◊ вбивать ~ вбить в голову кому что kõnek. kellele pähe taguma ~ tuupima mida; вбивать ~ вбить себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida
воспылать 165b Г сов. kõrgst. van. leegiga põlema hakkama, leekima ~ leegitsema hakkama ~ lööma; чем lõkkele lööma (ka ülek.); он воспылал гневом tema viha lõi lõkkele
вылощить 287*a Г сов.
‣ что (ära) poonima; läikima lööma ~ hõõruma; вылощить паркет parketti läikima lööma ~ poonima;
‣ кого ülek. (välist) lihvi ~ sära andma kellele; vrd. лощить
‣ что (ära) poonima; läikima lööma ~ hõõruma; вылощить паркет parketti läikima lööma ~ poonima;
‣ кого ülek. (välist) lihvi ~ sära andma kellele; vrd. лощить
выстегнуть 338* Г сов. → несов. выстёгивать что
‣ kõnek. (piitsaga, vemblaga vms.) välja lööma; выстегнуть глаз (piitsaga, vemblaga) silma peast välja lööma;
‣ lahti nööpima, aasast vabastama; выстегнуть запонки mansetinööpe lahti päästma
‣ kõnek. (piitsaga, vemblaga vms.) välja lööma; выстегнуть глаз (piitsaga, vemblaga) silma peast välja lööma;
‣ lahti nööpima, aasast vabastama; выстегнуть запонки mansetinööpe lahti päästma
заалеть 229b Г сов. (без 1 и 2 л.) punama ~ punetama ~ punerdama ~ lõkendama hakkama ~ lööma; õhetama hakkama ~ lööma; в траве заалела земляника rohus hakkasid punetama maasikad, заалела заря koit lõi punetama, щёки заалели põsed lõid õhetama
заколебаться 190 Г сов. vankuma ~ võnkuma ~ kõikuma lööma ~ hakkama (ka ülek.); kõhklema lööma ~ hakkama; ветви заколебались oksad liiga(h)tasid, царизм заколебался tsaarivalitsus ~ tsaarivõim ~ tsaaritroon lõi vankuma ~ kõikuma, судьи заколебались kohtunikud hakkasid kõhklema
замурлыкать 193b, 164b Г сов.
‣ nurru lööma hakkama; кошка замурлыкала kass hakkas nurru lööma;
‣ что ülek. kõnek. ümisema hakkama; он замурлыкал про себя знакомый мотив ta ümises omaette tuttavat viisi
‣ nurru lööma hakkama; кошка замурлыкала kass hakkas nurru lööma;
‣ что ülek. kõnek. ümisema hakkama; он замурлыкал про себя знакомый мотив ta ümises omaette tuttavat viisi
зарозоветь 229b Г сов. roosatama; roosaks minema, roosatama lööma, õhetama lööma; небо зарозовело taevas lõi roosatama, она зарозовела от волнения ta hakkas erutusest õhetama
зарубить I 320 Г сов. → несов. зарубать
‣ кого (surnuks) raiuma, (raiudes) surnuks ~ maha lööma; зарубить насмерть surnuks raiuma ~ lööma;
‣ что (sälku, täket, märki) sisse raiuma, raidmärki tegema, tärkima, sälkama;
◊ зарубить (себе) на носу ~ на лбу что kõnek. endale pealuusse raiuma, igaveseks meelde jätma
‣ кого (surnuks) raiuma, (raiudes) surnuks ~ maha lööma; зарубить насмерть surnuks raiuma ~ lööma;
‣ что (sälku, täket, märki) sisse raiuma, raidmärki tegema, tärkima, sälkama;
◊ зарубить (себе) на носу ~ на лбу что kõnek. endale pealuusse raiuma, igaveseks meelde jätma
затрусить 273b Г сов. kõnek. kartma ~ pelgama lööma ~ hakkama, araks lööma, hirmu täis ~ verest välja minema
захлопнуть 335a Г сов. → несов. захлопывать
‣ что (pauguga) kinni lööma; захлопнуть дверь ust pauguga kinni lööma, он захлопнул книгу ta lõi raamatu kinni;
‣ кого, где keda kuhu sulgema
‣ что (pauguga) kinni lööma; захлопнуть дверь ust pauguga kinni lööma, он захлопнул книгу ta lõi raamatu kinni;
‣ кого, где keda kuhu sulgema
козырёк 26 С м. неод.
‣ mütsinokk, mütsisirm; сделать ~ взять под козырёк kõnek. kätt kõrva äärde lööma, kulpi lööma ~ viskama;
‣ varikatus, varikaitse; rippkallas, rippnõlv
‣ mütsinokk, mütsisirm; сделать ~ взять под козырёк kõnek. kätt kõrva äärde lööma, kulpi lööma ~ viskama;
‣ varikatus, varikaitse; rippkallas, rippnõlv
колено С с. неод.
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
креститься 318 Г
‣ сов. и несов. end ristida laskma;
‣ несов. без доп., чем, на что risti ette lööma, ristimärki tegema; креститься двуперстием kahe sõrmega risti ette lööma; vrd. окреститься, перекреститься
‣ сов. и несов. end ristida laskma;
‣ несов. без доп., чем, на что risti ette lööma, ristimärki tegema; креститься двуперстием kahe sõrmega risti ette lööma; vrd. окреститься, перекреститься
надбить 325 (буд. вр. надобью, надобьёшь...) Г сов. → несов. надбивать что kõnek. mõrastama, mõra ~ pragu sisse lööma; tükki küljest ära lööma; тарелка надбита taldrikul on mõra sees, надбить яйцо muna(koort) katki tegema
оббивать 169a Г несов. → сов. оббить что kõnek.
‣ чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma;
‣ maha lööma ~ peksma ~ raputama;
‣ narmale ~ hatule kulutama;
‣ valusaks peksma ~ taguma
‣ чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma;
‣ maha lööma ~ peksma ~ raputama;
‣ narmale ~ hatule kulutama;
‣ valusaks peksma ~ taguma
обколотить 316a Г сов. → несов. обколачивать madalk.
‣ что, с чего maha peksma ~ lööma ~ taguma;
‣ что, обо что ära ~ valusaks ~ katki lööma ~ taguma ~ peksma mida mille vastu
‣ что, с чего maha peksma ~ lööma ~ taguma;
‣ что, обо что ära ~ valusaks ~ katki lööma ~ taguma ~ peksma mida mille vastu
обтянуть 339a Г сов. → несов. обтягивать что, чем
‣ üle ~ peale tõmbama ~ lööma, polsterdama, katma; обтянуть диван кожей diivanit nahaga üle lööma, обтянуть пуговицы nööpe riidega katma ~ üle tõmbama, обтянуть колесо железом rattale raudrehvi peale panema, туман обтянул горизонт udu varjas ~ mattis silmapiiri;
‣ tihedalt ümbritsema, liibuma (rõivaste kohta); обтянутая перчаткой рука (liibuvalt) kinnastatud käsi
‣ üle ~ peale tõmbama ~ lööma, polsterdama, katma; обтянуть диван кожей diivanit nahaga üle lööma, обтянуть пуговицы nööpe riidega katma ~ üle tõmbama, обтянуть колесо железом rattale raudrehvi peale panema, туман обтянул горизонт udu varjas ~ mattis silmapiiri;
‣ tihedalt ümbritsema, liibuma (rõivaste kohta); обтянутая перчаткой рука (liibuvalt) kinnastatud käsi
отколотить 316a Г сов. → несов. отколачивать kõnek.
‣ что, от чего lahti lööma ~ taguma; отколотить доску lauda lahti lööma;
‣ кого läbi kolkima ~ kloppima
‣ что, от чего lahti lööma ~ taguma; отколотить доску lauda lahti lööma;
‣ кого läbi kolkima ~ kloppima
отразить 293a Г сов. → несов. отражать
‣ кого-что tagasi lööma ~ tõrjuma, pareerima (ka ülek.); отразить нападки kallaletungi ~ rünnakuid tagasi lööma, отразить упрёки etteheiteid tõrjuma;
‣ что peegeldama, ülek. ka kajastama, kujutama; отразить свет valgust peegeldama, отразить действительность tegelikkust peegeldama ~ kajastama, отразить жизнь elu kujutama
‣ кого-что tagasi lööma ~ tõrjuma, pareerima (ka ülek.); отразить нападки kallaletungi ~ rünnakuid tagasi lööma, отразить упрёки etteheiteid tõrjuma;
‣ что peegeldama, ülek. ka kajastama, kujutama; отразить свет valgust peegeldama, отразить действительность tegelikkust peegeldama ~ kajastama, отразить жизнь elu kujutama
ошарашить 271a Г сов. → несов. ошарашивать кого-что, чем
‣ kõnek. pahviks lööma, keeletuks tegema, jahmatama panema; ошарашить новостью uudisega pahviks lööma ~ jahmatama, ошарашить вопросом küsimusega rabama;
‣ madalk. virutama, äigama, lajatama; ошарашить палкой kepiga äigama
‣ kõnek. pahviks lööma, keeletuks tegema, jahmatama panema; ошарашить новостью uudisega pahviks lööma ~ jahmatama, ошарашить вопросом küsimusega rabama;
‣ madalk. virutama, äigama, lajatama; ошарашить палкой kepiga äigama
перетрусить 273b Г сов. kõnek. (õige) araks lööma, (koledasti) hirmu täis minema, verest välja minema ~ lööma; он здорово перетрусил во время грозы tal oli äikese ajal süda saapasääres
перешибить 333 Г сов. → несов. перешибать
‣ что kõnek. katki ~ pooleks lööma;
‣ кого-что madalk. ülek. üle trumpama ~ lööma;
◊ плетью обуха не перешибёшь vanas. ega väe ja võimu vastu ei saa, pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta
‣ что kõnek. katki ~ pooleks lööma;
‣ кого-что madalk. ülek. üle trumpama ~ lööma;
◊ плетью обуха не перешибёшь vanas. ega väe ja võimu vastu ei saa, pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta
поддать 227 Г сов. → несов. поддавать
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
поковеркать 164a Г сов. что kõnek.
‣ purustama, puruks lööma;
‣ ülek. muserdama, rikkuma, segi lööma; поковеркать жизнь кому kelle elu rikkuma ~ nurja ajama;
‣ ülek. (mõningal määral) moonutama; поковеркать мысль mõtet moonutama
‣ purustama, puruks lööma;
‣ ülek. muserdama, rikkuma, segi lööma; поковеркать жизнь кому kelle elu rikkuma ~ nurja ajama;
‣ ülek. (mõningal määral) moonutama; поковеркать мысль mõtet moonutama
покривить 302 Г сов. что kõveraks lööma ~ painutama; viltu tõmbama ~ kiskuma; покривить гвоздь naela kõveraks lööma, покривить рот suud viltu kiskuma, покривить губы huuli virildama;
◊ покривить ~ кривить душой ~ совестью перед кем-чем, в чём, против чего, без доп. kõnek. tõele truudust murdma, tõtt maha salgama
◊ покривить ~ кривить душой ~ совестью перед кем-чем, в чём, против чего, без доп. kõnek. tõele truudust murdma, tõtt maha salgama
потупить 280 Г сов. → несов. потуплять что (pilku) maha lööma, (pead) langetama; потупить глаза pilku maha lööma, потупить голову pead langetama
пощёлкать Г сов. kõnek.
‣ 164a кого, по чему, во что, чем (veidi) nipsu lööma ~ laskma, nipsutama, nipsama; пощёлкать пальцами sõrmedega nipsutama ~ nipsu lööma;
‣ 164a чего (pisut) krõpsutama ~ prõksutama; пощёлкать орешков pähkleid krõbistama;
‣ 164b чем, на чём, без доп. (pisut) laksutama ~ plaksutama; (pisut) lõgistama ~ plagistama ~ klõpsutama ~ klõbistama; пощёлкать языком keelt laksutama, пощёлкать фотоаппаратом fotoaparaadiga klõpsutama, пощёлкать на счётах arvelaual klõbistama
‣ 164a кого, по чему, во что, чем (veidi) nipsu lööma ~ laskma, nipsutama, nipsama; пощёлкать пальцами sõrmedega nipsutama ~ nipsu lööma;
‣ 164a чего (pisut) krõpsutama ~ prõksutama; пощёлкать орешков pähkleid krõbistama;
‣ 164b чем, на чём, без доп. (pisut) laksutama ~ plaksutama; (pisut) lõgistama ~ plagistama ~ klõpsutama ~ klõbistama; пощёлкать языком keelt laksutama, пощёлкать фотоаппаратом fotoaparaadiga klõpsutama, пощёлкать на счётах arvelaual klõbistama
приволокнуться 336 Г сов. → несов. приволакиваться I за кем, без доп. kõnek. külge lööma ~ kurameerima hakkama; (lühikest aega) külge lööma ~ kurameerima
пробросить 273a Г сов. → несов. пробрасывать что kõnek.
‣ (arvelaual) kokku lööma;
‣ valesti kokku lööma, (arvelaual kokku lüües) eksima;
‣ (märgist) mööda viskama;
‣ vale kaarti välja käima;
‣ läbi viskama ~ laskma; пробросить песок сквозь грохот liiva läbi sõela laskma
‣ (arvelaual) kokku lööma;
‣ valesti kokku lööma, (arvelaual kokku lüües) eksima;
‣ (märgist) mööda viskama;
‣ vale kaarti välja käima;
‣ läbi viskama ~ laskma; пробросить песок сквозь грохот liiva läbi sõela laskma
прожигать 169a Г несов.
‣ сов. прожечь;
‣ что ülek. kõnek. läbi lööma ~ maha priiskama ~ laristama; прожигать молодость noorusaega surnuks lööma ~ mõttetult raiskama, прожигать жизнь elu põletama, elupõletaja olema
‣ сов. прожечь;
‣ что ülek. kõnek. läbi lööma ~ maha priiskama ~ laristama; прожигать молодость noorusaega surnuks lööma ~ mõttetult raiskama, прожигать жизнь elu põletama, elupõletaja olema
прошибить 333 Г сов. → несов. прошибать kõnek.
‣ что (sisse, katki, lõhki) lööma ~ virutama; ülek. läbi võtma ~ tungima; прошибить дверь ust sisse lööma, мороз прошиб его до костей külm võttis ta üdini läbi, дрожь прошибла кого kes hakkas üleni värisema, его ничем не прошибёшь teda ei kõiguta ~ ei murra miski;
‣ кого välja ~ nähtavale tulema; пот прошиб кого higiseks võttis kelle, слеза прошибла pisar tuli ~ veeres silma, краска прошибла кого kes punastas üleni, седой волос прошиб juustes on juba halli;
◊ пушкой ~ из пушки не прошибёшь ~ не пробьёшь kõnek. (1) кого где mis (on) puupüsti täis, keda on murdu koos, (2) кого kes (on) hirmus ~ kohutav põikpea ~ puupea; лбом стену не прошибёшь vanas. pea ees müürist läbi ei jookse; цыганский пот прошиб кого kelle võttis külmast lõdisema
‣ что (sisse, katki, lõhki) lööma ~ virutama; ülek. läbi võtma ~ tungima; прошибить дверь ust sisse lööma, мороз прошиб его до костей külm võttis ta üdini läbi, дрожь прошибла кого kes hakkas üleni värisema, его ничем не прошибёшь teda ei kõiguta ~ ei murra miski;
‣ кого välja ~ nähtavale tulema; пот прошиб кого higiseks võttis kelle, слеза прошибла pisar tuli ~ veeres silma, краска прошибла кого kes punastas üleni, седой волос прошиб juustes on juba halli;
◊ пушкой ~ из пушки не прошибёшь ~ не пробьёшь kõnek. (1) кого где mis (on) puupüsti täis, keda on murdu koos, (2) кого kes (on) hirmus ~ kohutav põikpea ~ puupea; лбом стену не прошибёшь vanas. pea ees müürist läbi ei jookse; цыганский пот прошиб кого kelle võttis külmast lõdisema
разворошить 287a Г сов. что, чем kõnek. laiali ~ segi ~ sassi ajama ~ lööma; разворошить сено (1) heina(kaari) lahti lööma, (2) heina kaarutama, разворошить бумаги pabereid sassi ajama, разворошить прошлое ülek. minevikus sorima, разворошить душу воспоминаниями ülek. mälestustega hinge pahupidi pöörama; vrd. ворошить
разжечься 377 (буд. вр. разожжётся, прош. вр. разожглись) Г сов. → несов. разжигаться põlema hakkama ~ lööma, lõkkele lööma (ka ülek.); дрова разожглись puud läksid ~ hakkasid ~ lõid põlema, вражда разожглась vaen lõi lõkkele
размахнуть Г сов.
‣ 336b чем vehkima, vibutama;
‣ 337 что ülek. hoogsalt laiali lööma ~ heitma (käsi, tiibu vm.); madalk. lahti lööma ~ virutama; размахнуть дверь ust lahti virutama
‣ 336b чем vehkima, vibutama;
‣ 337 что ülek. hoogsalt laiali lööma ~ heitma (käsi, tiibu vm.); madalk. lahti lööma ~ virutama; размахнуть дверь ust lahti virutama
расколоть 252 Г сов. → несов. раскалывать
‣ что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
‣ кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
‣ что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
‣ кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
рассвистеться 235 Г сов. kõnek. vilet lahti lööma, vilistama ~ vilet lööma hakkama, vilistamisega ~ vilelöömisega hoogu minema
растранжирить 269a Г сов. → несов. растранжиривать что kõnek. läbi lööma, maha paristama ~ laristama, ära raiskama; растранжирить деньги raha läbi lööma ~ maha laristama
расщепить 302 Г сов. → несов. расщеплять что
‣ lõhestama, lõhki ajama ~ lööma; pilbastama, pilbasteks tegema ~ lööma; ehit. killustama; расщепить доску lauda lõhestama ~ pilbastama;
‣ füüs., keem. lõhustama; расщепить ядро атома aatomituuma lõhustama
‣ lõhestama, lõhki ajama ~ lööma; pilbastama, pilbasteks tegema ~ lööma; ehit. killustama; расщепить доску lauda lõhestama ~ pilbastama;
‣ füüs., keem. lõhustama; расщепить ядро атома aatomituuma lõhustama
садануть 336b Г сов. madalk.
‣ кому, чем sisse lööma ~ torkama, suskama; садануть ножом nuga sisse lööma;
‣ кого-что, чем, по чему äigama, virutama; садануть по спине võmmu selga andma;
‣ без доп. põrutama (püssi, kahuri vm. kohta); paukuma (käreda pakase kohta); садануть из винтовки püssist ~ püssiga põmakat tegema, (vint)püssi paugutama
‣ кому, чем sisse lööma ~ torkama, suskama; садануть ножом nuga sisse lööma;
‣ кого-что, чем, по чему äigama, virutama; садануть по спине võmmu selga andma;
‣ без доп. põrutama (püssi, kahuri vm. kohta); paukuma (käreda pakase kohta); садануть из винтовки püssist ~ püssiga põmakat tegema, (vint)püssi paugutama
ссадить II 313a Г сов. → несов. ссаживать II что marrastama, ära kriimustama, marraskile lööma ~ tõmbama; ссадить колено põlve marrastama ~ marraskile lööma, ссадить ногу до крови jalga veriseks kriimustama
стук I межд.
‣ kopp, kopsti, põmm, põmdi;
‣ в функции предик. kõnek. kopsti ~ põmdi lööma, koputama, kopsama, lööma, äigama, põrutama; стук кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, я стук в стекло koputasin aknale, я стук его по затылку andsin talle mööda kukalt ~ võmmu kuklasse
‣ kopp, kopsti, põmm, põmdi;
‣ в функции предик. kõnek. kopsti ~ põmdi lööma, koputama, kopsama, lööma, äigama, põrutama; стук кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, я стук в стекло koputasin aknale, я стук его по затылку andsin talle mööda kukalt ~ võmmu kuklasse
таранить 269a Г несов. что rammima, rammi ~ taraaniga purustama ~ läbi lööma; таранить стену seina rammima, rammiga läbi seina lööma, таранить самолёт lennukit rammima, таранить оборону ülek. kaitset rammima, kaitsest läbi rammima
транжирить 269a Г несов. что kõnek. pillama, raiskama, laristama, läbi lööma, tuulde pilduma; транжирить деньги raha laristama ~ läbi lööma ~ tuulde pilduma; vrd. протранжирить, растранжирить
убухать 164a Г сов. что, на что madalk. ära raiskama, tuksi panema, läbi lööma ~ laristama; убухать деньги raha läbi lööma ~ laristama
угрохать 164a Г сов. madalk.
‣ кого maha lööma ~ kõmmutama;
‣ что läbi lööma, hakkama ~ magama ~ tuksi panema; угрохать крупную сумму suurt summat magama ~ tuksi panema
‣ кого maha lööma ~ kõmmutama;
‣ что läbi lööma, hakkama ~ magama ~ tuksi panema; угрохать крупную сумму suurt summat magama ~ tuksi panema
ушибить 333 Г сов. → несов. ушибать кого-что
‣ обо что, чем vigastama, ära lööma, haiget tegema ~ saama; ушибить ногу jalga ära lööma, jalale haiget tegema;
‣ чем ülek. kõnek. elult lööke ~ hoope saama; он ушиблён судьбой ta on küllaga saatuselööke saanud;
‣ чем ülek. kõnek. rabama, vapustama, põrutama; я был ушиблен этой новостью see uudis rabas ~ põrutas mind
‣ обо что, чем vigastama, ära lööma, haiget tegema ~ saama; ушибить ногу jalga ära lööma, jalale haiget tegema;
‣ чем ülek. kõnek. elult lööke ~ hoope saama; он ушиблён судьбой ta on küllaga saatuselööke saanud;
‣ чем ülek. kõnek. rabama, vapustama, põrutama; я был ушиблен этой новостью see uudis rabas ~ põrutas mind
ушибиться 333 Г сов. → несов. ушибаться обо что end vigastama ~ ära lööma, haiget ~ viga saama; ушибиться плечом о косяк õlga vastu uksepiita ära lööma, он упал и ушибся ta kukkus ja sai haiget ~ viga
алеть 229b Г несов.
‣ punama, punetama; алеет заря koit punab, щёки алеют põsed punetavad;
‣ (tuli)punaseks minema, punetama lööma
‣ punama, punetama; алеет заря koit punab, щёки алеют põsed punetavad;
‣ (tuli)punaseks minema, punetama lööma
баклуши С мн. ч. неод. väljendis бить баклуши kõnek. lulli lööma
бирюлька 74 С ж. неод. konksumänguvigur; играть в бирюльки (1) konksumängu mängima, (2) ülek. tühja-tähjaga tegelema, (3) ülek. lulli lööma
вгибать 169a Г несов. → сов. вогнуть что sissepoole painutama ~ kõverdama ~ koolutama, luppi ~ loppi ~ lömmi lööma
волочиться 310 Г несов. kõnek.
‣ lohisema; (liikuda) venima; волочиться по полу mööda põrandat lohisema;
‣ за кем van. (naiste) ümber keerlema, kellele külge lööma
‣ lohisema; (liikuda) venima; волочиться по полу mööda põrandat lohisema;
‣ за кем van. (naiste) ümber keerlema, kellele külge lööma
выколотить 316*a Г сов. → несов. выколачивать
‣ что, из чего välja ~ puhtaks ~ tühjaks taguma ~ lööma ~ kloppima ~ koputama; выколотить гвоздь из доски naela lauast välja taguma, выколотить пыль из одежды riietest tolmu välja kloppima, выколотить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выколотить пепел из трубки piibust tuhka välja koputama, выколотить трубку piipu tühjaks koputama, выколотить кожу nahka pehmeks taguma;
‣ что ülek. kõnek. välja pressima, (väevõimuga) sisse nõudma; выколотить налоги makse välja pressima;
‣ что ülek. madalk. (välja) teenima; он выколотил триста рублей в месяц ta lõi kuuga kolmsada rubla kokku;
◊ выколотить ~ выколачивать дурь из кого ~ из головы чьей madalk. lollust peast välja lööma kellel
‣ что, из чего välja ~ puhtaks ~ tühjaks taguma ~ lööma ~ kloppima ~ koputama; выколотить гвоздь из доски naela lauast välja taguma, выколотить пыль из одежды riietest tolmu välja kloppima, выколотить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выколотить пепел из трубки piibust tuhka välja koputama, выколотить трубку piipu tühjaks koputama, выколотить кожу nahka pehmeks taguma;
‣ что ülek. kõnek. välja pressima, (väevõimuga) sisse nõudma; выколотить налоги makse välja pressima;
‣ что ülek. madalk. (välja) teenima; он выколотил триста рублей в месяц ta lõi kuuga kolmsada rubla kokku;
◊ выколотить ~ выколачивать дурь из кого ~ из головы чьей madalk. lollust peast välja lööma kellel
дурачок 24 С м. од. dem. hellitl. kõnek. lollike, tobuke; прикинуться дурачком lolli mängima, lollitama, играть в дурачки ~ в дурачка turakat mängima ~ lööma
загнать I 184 Г сов. → несов. загонять I
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊ загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊ загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama
закривить 300a Г сов. → несов. закривлять что kõnek. kõveraks koolutama ~ painutama, kõverdama; закривить гвоздь naela kõveraks lööma
заняться II 263 (прош. вр. занялся и занялся, занялась, занялось, занялись) Г сов. → несов. заниматься II
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
запахнуть 337 Г сов. → несов. запахивать II что
‣ vaheliti lööma ~ panema; он запахнул полы халата ta lõi kitlihõlmad vaheliti ~ pani kitlihõlmad kinni;
‣ kõnek. (pauhti) kinni lööma ~ tõmbama; ветер запахнул форточку tuul lajatas õhuakna kinni
‣ vaheliti lööma ~ panema; он запахнул полы халата ta lõi kitlihõlmad vaheliti ~ pani kitlihõlmad kinni;
‣ kõnek. (pauhti) kinni lööma ~ tõmbama; ветер запахнул форточку tuul lajatas õhuakna kinni
затратить 274a Г сов. → несов. затрачивать что, на кого-что (ära) kulutama, läbi lööma; затратить средства kulutusi tegema, затратить много усилий на что palju jõudu kulutama millele, mille peale, затратить все деньги kogu raha läbi lööma ~ ära kulutama
лодырничать 168b Г несов. kõnek. looderdama, logelema, loodrit mängima, seanahka vedama, lulli lööma
лодырь 10 С м. од. kõnek. looder, logeleja, logard, päevavaras, laiskleja;
◊ лодыря гонять madalk. seanahka vedama, lulli lööma
◊ лодыря гонять madalk. seanahka vedama, lulli lööma
ложечка II 73 С ж. неод. väljendeis под ложечкой сосёт ~ щемит ~ болит у кого kellel närib rinde all, ударить под ложечку rinde alla ~ südameauku lööma
лощить 287a Г несов. что, чем kõnek. läikima ~ läikele hõõruma ~ lööma, poleerima, läigitama, läikestama, tehn. ka läigestama; лощить паркет parketti läigitama ~ läikestama ~ läikele lööma; vrd. вылощить, налощить
ляскнуть 335b Г сов. однокр. к ляскать korraks lõgistama; ляскнуть зубами hambaid plaksuga kokku lööma
наполировать 172a Г сов. → несов. наполировывать
‣ что, чего (mingit hulka) poleerima;
‣ (без несов) что siledaks poleerima, läikima lööma
‣ что, чего (mingit hulka) poleerima;
‣ (без несов) что siledaks poleerima, läikima lööma
напрыгаться 164 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis hüppama ~ hüplema ~ kergutama ~ kepslema ~ kepsu lööma
озариться 285 Г сов. → несов. озаряться чем särama ~ helendama hakkama ~ lööma (ka ülek.); вершины гор озарились лучами солнца mäetipud lõid päikesekiirtes särama, озариться счастьем õnnest särama lööma, лицо озарилось улыбкой nägu läks naerule ~ lõi naerust särama
околачиваться 168 Г несов. где madalk. ringi lonkima, logelema, tolgendama, aega surnuks lööma; околачиваться на улице tänaval lonkima ~ lõnkuma, околачиваться без дела aega surnuks lööma, logelema
отгуляться 254 Г сов. → несов. отгуливаться madalk.
‣ karjamaal kosuma;
‣ (без несов.) isu täis pidutsema, volilt lulli lööma
‣ karjamaal kosuma;
‣ (без несов.) isu täis pidutsema, volilt lulli lööma
отъединиться 285 Г сов. → несов. отъединяться от кого-чего, без доп. lahti tulema, katkema, eralduma; lahku lööma
пасовать I 172b Г несов.
‣ passima (kaardimängus pakkumisest loobuma);
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. alla andma, taganema, araks lööma ~ kohkuma; пасовать перед трудностями raskuste ees taganema, raskustele alla andma, пасовать перед опасностью (häda)ohu ees araks lööma; vrd. спасовать
‣ passima (kaardimängus pakkumisest loobuma);
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. alla andma, taganema, araks lööma ~ kohkuma; пасовать перед трудностями raskuste ees taganema, raskustele alla andma, пасовать перед опасностью (häda)ohu ees araks lööma; vrd. спасовать
помотать II 165a Г сов. что, без доп. kõnek. (mõnda aega) pillama ~ raiskama ~ laristama ~ priiskama ~ läbi lööma
попадя väljendeis чем попадя, чем ни попадя madalk. millega juhtub; бить чем попадя lööma, millega juhtub
потолочься 382 Г сов. madalk.
‣ (mõnda aega) tammuma;
‣ (mõnda aega jõude) luusima ~ lonkima, tunglema; потолочься без дела aega surnuks lööma
‣ (mõnda aega) tammuma;
‣ (mõnda aega jõude) luusima ~ lonkima, tunglema; потолочься без дела aega surnuks lööma
праздно Н jõude, tegevuseta, ilma tööta; праздно сидеть jõude ~ käed rüpes istuma, праздно проводить время aega surnuks lööma
промурлыкать Г сов.
‣ 193b, 164b nurru lööma, nurruma;
‣ 193a, 164a что, без доп. ülek. kõnek. nurrumisi ~ õrna häälega ütlema;
‣ 193a, 164a что, без доп. (teatud aeg) nurru lööma ~ nurruma
‣ 193b, 164b nurru lööma, nurruma;
‣ 193a, 164a что, без доп. ülek. kõnek. nurrumisi ~ õrna häälega ütlema;
‣ 193a, 164a что, без доп. (teatud aeg) nurru lööma ~ nurruma
проплясать 202a Г сов. → несов. проплясывать
‣ что (ära, maha) tantsima (rahvalike tantsude kohta);
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) tantsima ~ tantsu lööma
‣ что (ära, maha) tantsima (rahvalike tantsude kohta);
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) tantsima ~ tantsu lööma
просиять 256b Г сов.
‣ от чего, чем, без доп. särama hakkama ~ lööma (ka ülek.); лицо просияло улыбкой näol säras naeratus, nägu lõi särama, просиять от счастья õnnest särama lööma;
‣ (teatud aeg v. ajani) särama ~ paistma; весь день просияло солнце päike säras kogu päeva
‣ от чего, чем, без доп. särama hakkama ~ lööma (ka ülek.); лицо просияло улыбкой näol säras naeratus, nägu lõi särama, просиять от счастья õnnest särama lööma;
‣ (teatud aeg v. ajani) särama ~ paistma; весь день просияло солнце päike säras kogu päeva
прохлаждаться 165 Г несов.
‣ сов. прохладиться;
‣ kõnek. seanahka vedama;
‣ kõnek. jõudeelu elama, luuslanki lööma
‣ сов. прохладиться;
‣ kõnek. seanahka vedama;
‣ kõnek. jõudeelu elama, luuslanki lööma
прямить 301 Г несов.
‣ что kõnek. sirgeks painutama ~ tegema, sirgestama, õgvendama; прямить согнувшийся гвоздь kõverat naela sirgeks tegema ~ lööma, прямить проволоку traati sirgestama, прямить спину selga sirgeks lööma, selga sirgelt hoidma;
‣ (без страд. прич.) кому van. sirgjooneliselt käituma, suu sisse ~ otse näkku ütlema; прямить царю tsaari ees otsekohene olema
‣ что kõnek. sirgeks painutama ~ tegema, sirgestama, õgvendama; прямить согнувшийся гвоздь kõverat naela sirgeks tegema ~ lööma, прямить проволоку traati sirgestama, прямить спину selga sirgeks lööma, selga sirgelt hoidma;
‣ (без страд. прич.) кому van. sirgjooneliselt käituma, suu sisse ~ otse näkku ütlema; прямить царю tsaari ees otsekohene olema
разбазарить 269a Г сов. → несов. разбазаривать что kõnek. halv. ära raiskama ~ kulutama, pillama, läbi lööma; разбазарить время aega raiskama, разбазарить состояние varandust läbi lööma ~ tuulde laskma
раздраконить 269a Г сов. → несов. раздраконивать кого-что madalk. puruks lööma, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema (ka ülek.), uut ja vana tegema; раздраконить вражеские танки vaenlase tanke puruks lööma, раздраконить чью работу kelle tööd maatasa tegema ~ maha materdama
разить I 293a Г несов. кого-что, чем liter.
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
разрубить 320 Г сов. → несов. разрубать что, на что katki ~ läbi ~ tükkideks raiuma, (kirvega vms.) lõhki ~ katki lööma; разрубить мясо liha raiuma ~ tükeldama, разрубить полено puuhalgu lõhki lööma;
◊ разрубить ~ разрубать гордиев узел liter. Gordioni sõlme läbi raiuma
◊ разрубить ~ разрубать гордиев узел liter. Gordioni sõlme läbi raiuma
расколотить 316a Г сов. → несов. расколачивать
‣ что kõnek. naeltest ~ naelutusest lahti võtma; расколотить ящик kasti lammutama;
‣ кого-что madalk. puruks lööma (ka ülek.), puruks ~ lõhki ~ katki lööma ~ peksma; расколотить посуду nõusid puruks peksma;
‣ что õhemaks taguma; (jalatsit) liistul venitama; расколотить подошву tallanahka õhemaks taguma
‣ что kõnek. naeltest ~ naelutusest lahti võtma; расколотить ящик kasti lammutama;
‣ кого-что madalk. puruks lööma (ka ülek.), puruks ~ lõhki ~ katki lööma ~ peksma; расколотить посуду nõusid puruks peksma;
‣ что õhemaks taguma; (jalatsit) liistul venitama; расколотить подошву tallanahka õhemaks taguma
расплющить 271a (повел. накл. ед. ч. расплющи и расплющь, мн. ч. расплющьте) Г сов. → несов. расплющивать что, чем laiaks lööma ~ taguma ~ vajutama ~ litsuma, lössi vajutama; lamestama; расплющить головку заклёпки needipead laiaks lööma ~ taguma, расплющить нос nina lössi ~ lapikuks vajutama (näit. vastu klaasi)
