[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 218 artiklit, väljastan 200
круг 20 (род. п. ед. ч. круга и кругу, предл. п. в круге и в кругу) С м. неод.
‣ ring, sõõr, ringjoon, tiir; площадь круга mat. ringi pindala, вписанный круг mat. sissejoonestatud ring, siseringjoon, круг почёта auring, круг интересов huviring, круг деятельности tegevussfäär, большой круг кровообращения anat. suur vereringe, полярный круг polaarjoon, становиться в круг ringi võtma, двигаться по кругу ringjoont mööda liikuma, ringlema, бежать по кругу ringiratast jooksma, делать круги над чем mille kohal tiirutama, tiirlema, сделать ~ дать круг ringi tegema;
‣ rõngas; ketas; спасательный круг päästerõngas, круг колбасы vorstirõngas, круги под глазами mustad rõngad silm(ad)e all, точильный круг käi, teritusketas, шлифовальный круг lihvketas, -seib, наждачный круг smirgelketas, -käi, гончарный круг pottsepakeder;
‣ ring(kond), seltskond; в семейном кругу perekonnaringis, в своём кругу omade ~ omas ringis, omas seltskonnas, широкий круг знакомых suur tutvusringkond ~ tutvuskond, правящие круги valitsusringkond, valitsevad ringkonnad;
‣ aj. raada, ring (kasakate nõupidamine, rahvakoosolek);
◊ заколдованный круг nõiaring; порочный круг surnud ring, nõiaring, lad. ‘circulus vitiosus’; на круг kõnek. keskeltläbi, ligikaudu; спиться с кругу madalk. ennast põhja jooma
‣ ring, sõõr, ringjoon, tiir; площадь круга mat. ringi pindala, вписанный круг mat. sissejoonestatud ring, siseringjoon, круг почёта auring, круг интересов huviring, круг деятельности tegevussfäär, большой круг кровообращения anat. suur vereringe, полярный круг polaarjoon, становиться в круг ringi võtma, двигаться по кругу ringjoont mööda liikuma, ringlema, бежать по кругу ringiratast jooksma, делать круги над чем mille kohal tiirutama, tiirlema, сделать ~ дать круг ringi tegema;
‣ rõngas; ketas; спасательный круг päästerõngas, круг колбасы vorstirõngas, круги под глазами mustad rõngad silm(ad)e all, точильный круг käi, teritusketas, шлифовальный круг lihvketas, -seib, наждачный круг smirgelketas, -käi, гончарный круг pottsepakeder;
‣ ring(kond), seltskond; в семейном кругу perekonnaringis, в своём кругу omade ~ omas ringis, omas seltskonnas, широкий круг знакомых suur tutvusringkond ~ tutvuskond, правящие круги valitsusringkond, valitsevad ringkonnad;
‣ aj. raada, ring (kasakate nõupidamine, rahvakoosolek);
◊ заколдованный круг nõiaring; порочный круг surnud ring, nõiaring, lad. ‘circulus vitiosus’; на круг kõnek. keskeltläbi, ligikaudu; спиться с кругу madalk. ennast põhja jooma
озираться 169 Г несов. на кого-что, без доп. ringi vaatama, pilgul ringi käia laskma; озираться по сторонам ringi ~ ümber vaatama, озираться кругом pilgul ringi käia laskma, озираться назад van. (üle õla) tagasi vaatama, pilku (selja) taha heitma
носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
обход 1 С м. неод.
‣ ringiminek, ümber(t)minek; (valvuri, arsti) ringkäik; sõj. haaramine; делать длинный обход pikka ringi tegema, обход стороною ~ кругом ringiminek, ümberminek, обход больных arsti ringkäik, врач делает обход arst on ringkäigul, обход закона seadusest möödahiilimine, в обход закона seadusest mööda minnes, пойти в обход (1) ringi ~ ümber ~ ringiga minema, ülek. kõveraid teid kasutama, (2) sõj. (ümber) haarama;
‣ kõrvaltee, ringiviiv ~ ümberviiv tee; tehn. möödaviik
‣ ringiminek, ümber(t)minek; (valvuri, arsti) ringkäik; sõj. haaramine; делать длинный обход pikka ringi tegema, обход стороною ~ кругом ringiminek, ümberminek, обход больных arsti ringkäik, врач делает обход arst on ringkäigul, обход закона seadusest möödahiilimine, в обход закона seadusest mööda minnes, пойти в обход (1) ringi ~ ümber ~ ringiga minema, ülek. kõveraid teid kasutama, (2) sõj. (ümber) haarama;
‣ kõrvaltee, ringiviiv ~ ümberviiv tee; tehn. möödaviik
сторона 57 С ж. неод.
‣ külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek. väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj. rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur. lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
‣ paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
‣ mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
‣ стороной С → Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
◊ обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
‣ külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek. väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj. rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur. lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
‣ paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
‣ mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
‣ стороной С → Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
◊ обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
блуждать 165b Г несов. ekslema; (ringi) rändama, rändlema; uitama, hulkuma, lonkima; блуждать в лесу ~ по лесу metsas ringi ekslema ~ lonkima ~ hulkuma ~ uitama, блуждать по свету mööda maailma ringi rändama, он блуждал взглядом по сторонам ta pilk eksles ringi, мысли блуждают где-то далеко mõte uitab ~ rändab ringi
рыскать 194b, 164b Г несов.
‣ ringi jooksma ~ ajama ~ laskma ~ luusima ~ hulkuma; волки рыскают по степи hundid luusivad stepis ringi, рыскать по свету kõnek. mööda ilma ringi hulkuma, рыскать по магазинам kõnek. poodepidi ringi jooksma, ветер рыщет tuul uitab (näit. tühjas majas), он рыщет глазами ülek. ta silmad vilavad peas;
‣ lenn. lengerdama;
‣ (без 1 и 2 л.) mer. seegama; рыскать на якоре ankrus seegama, рыскать к ветру küljega vastu tuult pöörduma, рыскать на курсе kursist kõrvale kalduma
‣ ringi jooksma ~ ajama ~ laskma ~ luusima ~ hulkuma; волки рыскают по степи hundid luusivad stepis ringi, рыскать по свету kõnek. mööda ilma ringi hulkuma, рыскать по магазинам kõnek. poodepidi ringi jooksma, ветер рыщет tuul uitab (näit. tühjas majas), он рыщет глазами ülek. ta silmad vilavad peas;
‣ lenn. lengerdama;
‣ (без 1 и 2 л.) mer. seegama; рыскать на якоре ankrus seegama, рыскать к ветру küljega vastu tuult pöörduma, рыскать на курсе kursist kõrvale kalduma
вокруг I Н ringi, ümberringi, ümberkaudu; оглянуться вокруг ringi vaatama, вокруг ни души ümberkaudu ei ole hingegi;
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
осматриваться 168 Г несов. → сов. осмотреться ringi vaatama, ülek. ka ümbruse ja inimestega tutvuma; kõnek. end üle vaatama (näit. peeglist); осматриваться на новом месте uues paigas ringi vaatama, осматриваться по сторонам ringi vaatama
кругом Н ringi, ringjoones, ringikujuliselt;
◊ голова идёт кругом чья, у кого pea käib ringi
◊ голова идёт кругом чья, у кого pea käib ringi
кругом I Н
‣ ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
‣ kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
◊ ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
‣ ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
‣ kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
◊ ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
мотаться 165 Г несов.
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kõikuma, kõlkuma, kiikuma, võnkuma, tolknema, tolgendama (ka ülek.); лодка моталась на волнах paat kõikus ~ loksus lainetel;
‣ madalk. rahmeldama, rähklema, askeldama, askeldades ringi jooksma; мотаться по хозяйству majapidamistöid teha rahmeldama;
‣ madalk. ringi kolama ~ lonkima ~ jooksma; мотаться без дела (tegevusetult) ringi kolama, tolknema, мотаться по магазинам mööda poode jooksma, мотаться по свету mööda ilma ringi hulkuma ~ kolama;
‣ страд. к мотать I
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kõikuma, kõlkuma, kiikuma, võnkuma, tolknema, tolgendama (ka ülek.); лодка моталась на волнах paat kõikus ~ loksus lainetel;
‣ madalk. rahmeldama, rähklema, askeldama, askeldades ringi jooksma; мотаться по хозяйству majapidamistöid teha rahmeldama;
‣ madalk. ringi kolama ~ lonkima ~ jooksma; мотаться без дела (tegevusetult) ringi kolama, tolknema, мотаться по магазинам mööda poode jooksma, мотаться по свету mööda ilma ringi hulkuma ~ kolama;
‣ страд. к мотать I
колесить 297b Г несов. без доп., по чему kõnek.
‣ ringi(ga) sõitma, loogeldes ~ sinka-vonka liikuma;
‣ palju ringi sõitma; колесить по свету maailma mööda ringi rändama ~ kolama
‣ ringi(ga) sõitma, loogeldes ~ sinka-vonka liikuma;
‣ palju ringi sõitma; колесить по свету maailma mööda ringi rändama ~ kolama
таскаться 165 Г несов. madalk.
‣ по чему, куда, с кем ringi kolama, luusima, vantsima, uitama, longerdama, ringi kolistama, kodjama, kodima; таскаться по магазинам mööda poode ringi kolama, таскаться по улицам tänavatel luusima, он всюду за мной таскается ta käib mul igal pool sabas, на рынок приходится таскаться через весь город et turule jõuda, tuleb pool linna läbi kolistada;
‣ с чем kaasas tassima ~ vedama ~ tirima; весь день таскаться с тяжёлым чемоданом kogu päeva rasket kohvrit kaasas vedama ~ tassima;
‣ за кем järele jooksma, taga ajama; с кем mehkeldama, aelema, amelema; таскаться за женщинами naiste järele jooksma, naisi taga ajama;
‣ страд. к таскать
‣ по чему, куда, с кем ringi kolama, luusima, vantsima, uitama, longerdama, ringi kolistama, kodjama, kodima; таскаться по магазинам mööda poode ringi kolama, таскаться по улицам tänavatel luusima, он всюду за мной таскается ta käib mul igal pool sabas, на рынок приходится таскаться через весь город et turule jõuda, tuleb pool linna läbi kolistada;
‣ с чем kaasas tassima ~ vedama ~ tirima; весь день таскаться с тяжёлым чемоданом kogu päeva rasket kohvrit kaasas vedama ~ tassima;
‣ за кем järele jooksma, taga ajama; с кем mehkeldama, aelema, amelema; таскаться за женщинами naiste järele jooksma, naisi taga ajama;
‣ страд. к таскать
кружок 24 С м. неод.
‣ dem. ring(ike), sõõr(ike); (väike) rõngas, (väike) ketas; стать в кружок ringi võtma, обвести кружком ringi ümber tõmbama;
‣ ringkond, seltskond;
‣ (huvi)ring; литературный кружок kirjandusring, кружок художественной самодеятельности taidlusring
‣ dem. ring(ike), sõõr(ike); (väike) rõngas, (väike) ketas; стать в кружок ringi võtma, обвести кружком ringi ümber tõmbama;
‣ ringkond, seltskond;
‣ (huvi)ring; литературный кружок kirjandusring, кружок художественной самодеятельности taidlusring
обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обойти 372 Г сов. → несов. обходить кого-что
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
объезд 1 С м. неод.
‣ ümbersõitmine, ümbersõit, ringisõitmine, ringisõit, ringsõit; möödasõit; ехать в объезд ringi ~ ümber sõitma, объезд стоящего транспорта seisvast sõidukist möödasõit;
‣ ümbersõidutee, ringisõidutee;
‣ van. patrullsalk, ratsapatrull
‣ ümbersõitmine, ümbersõit, ringisõitmine, ringisõit, ringsõit; möödasõit; ехать в объезд ringi ~ ümber sõitma, объезд стоящего транспорта seisvast sõidukist möödasõit;
‣ ümbersõidutee, ringisõidutee;
‣ van. patrullsalk, ratsapatrull
пробегать Г сов.
‣ 164b ringi jooksma; пробегать весь день по городу kogu päeva linnas ringi jooksma;
‣ 164a что kõnek. (ringijooksmise tõttu) ilma jääma millest (näit. söögikorrast)
‣ 164b ringi jooksma; пробегать весь день по городу kogu päeva linnas ringi jooksma;
‣ 164a что kõnek. (ringijooksmise tõttu) ilma jääma millest (näit. söögikorrast)
окольный 126 П
‣ ringi-, kõrval-, kõrvaline; ülek. kaudne; окольный путь, окольная дорога ringisõidutee, ümbersõidutee, kõrvaltee, узнать окольным путём kaudsel teel teada saama;
‣ van. ümberkaudne, ümbruskonna-; окольные дома ümbruskonnamajad
‣ ringi-, kõrval-, kõrvaline; ülek. kaudne; окольный путь, окольная дорога ringisõidutee, ümbersõidutee, kõrvaltee, узнать окольным путём kaudsel teel teada saama;
‣ van. ümberkaudne, ümbruskonna-; окольные дома ümbruskonnamajad
вкруговую Н kõnek. (ratas)ringi; ехать вкруговую (ratas)ringi sõitma, ковш с квасом пошёл вкруговую kaljakapp hakkas ringi käima
поколесить 297b Г сов. по чему, без доп. kõnek. (mõnda aega, pisut) tiirutama ~ ringi sõitma; поколесить по белу свету mööda laia ilma ringi sõitma ~ ringi rändama
~ keerlema ~ ringi käima; колесо ~лось ещё несколько минут ratas käis veel mitu minutit ringi;
‣ ülek. kõnek. (teatud aja v. ajani) ringi askeldama
‣ ülek. kõnek. (teatud aja v. ajani) ringi askeldama
оглядеться 232 Г сов. → несов. оглядываться
‣ (ringi) vaatama (сов. ka ülek.); оглядеться по сторонам ringi vaatama;
‣ (без несов.) (pimedas) nägema hakkama, seletama hakkama (silmade kohta), kohanema, harjuma (ka ülek.); оглядеться в темноте pimedusega harjuma
‣ (ringi) vaatama (сов. ka ülek.); оглядеться по сторонам ringi vaatama;
‣ (без несов.) (pimedas) nägema hakkama, seletama hakkama (silmade kohta), kohanema, harjuma (ka ülek.); оглядеться в темноте pimedusega harjuma
разгуливать I 168b Г несов. kõnek. ringi jalutama ~ käima ~ uitama; разгуливать по парку pargis ringi jalutama ~ käima
фланировать 171b Г несов. kõnek. ringi hulkuma, uitama, luusima, kondama; aega surnuks lööma, flaneerima; фланировать по городу linnas ringi luusima ~ uitama
заметаться 210 Г сов. kõnek.
‣ visklema hakkama; заметаться в горячке palavikus visklema hakkama;
‣ ringi tormama ~ edasi-tagasi jooksma ~ sagima hakkama; она заметалась в поисках щенка ta tormas ringi kutsikat otsides
‣ visklema hakkama; заметаться в горячке palavikus visklema hakkama;
‣ ringi tormama ~ edasi-tagasi jooksma ~ sagima hakkama; она заметалась в поисках щенка ta tormas ringi kutsikat otsides
оглянуться 339 Г сов. → несов. оглядываться на кого-что, без доп. (korraks) tagasi ~ kõnek. ringi vaatama (ka ülek.); не успел оглянуться, как прошла зима ei jõudnud ringi vaadatagi, kui talv oli möödas, оглянуться на свою жизнь möödunud elule tagasi vaatama ~ pilku heitma
помотаться 165 Г сов.
‣ kõnek. (mõnda aega) kõlkuma ~ kõikuma ~ kiikuma ~ võnkuma ~ tolknema ~ tolgendama;
‣ madalk. (mõnda aega) rahmeldama ~ rähklema ~ sagima ~ sekeldama ~ ringi jooksma;
‣ madalk. (mõnda aega) ringi hulkuma ~ jõlkuma; помотаться по белу свету mööda ilma (väheke) ringi hulkuma
‣ kõnek. (mõnda aega) kõlkuma ~ kõikuma ~ kiikuma ~ võnkuma ~ tolknema ~ tolgendama;
‣ madalk. (mõnda aega) rahmeldama ~ rähklema ~ sagima ~ sekeldama ~ ringi jooksma;
‣ madalk. (mõnda aega) ringi hulkuma ~ jõlkuma; помотаться по белу свету mööda ilma (väheke) ringi hulkuma
кружиться 311, наст. вр. также 288 Г несов. без доп., с кем-чем, около чего keerlema, tiirlema, tiirutama, pöörlema; keerutama; всё кружилось у него в глазах kõik keerles tal silme ees, в воздухе кружились крупные снежинки õhus keerles suuri räitsakaid, кружиться по лесу metsas tiirutama ~ ringi ekslema, кружиться в вальсе с кем kellega valssi keerutama, голова кружится pea käib ringi
метаться 210 Г несов.
‣ visklema, vähkrema, rabelema (ka ülek.); метаться во сне unes vähkrema, по ночам она металась в бреду öösiti ta sonis ja viskles, метаться в безвыходном положении väljapääsutus olukorras rabelema;
‣ (rahutult) edasi-tagasi jooksma, (ringi) tormama, sagima, segelema; tuhistama, tuiskama; метаться взад и вперёд ~ из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ tormama, метаться по комнате toas ringi tuulama;
‣ (üles) paiskuma, heitlema (leegi, valgusvihu kohta);
‣ murd. pead looma;
‣ страд. к метать I, II;
◊ метаться как угорелый nagu peata kana ringi tormama
‣ visklema, vähkrema, rabelema (ka ülek.); метаться во сне unes vähkrema, по ночам она металась в бреду öösiti ta sonis ja viskles, метаться в безвыходном положении väljapääsutus olukorras rabelema;
‣ (rahutult) edasi-tagasi jooksma, (ringi) tormama, sagima, segelema; tuhistama, tuiskama; метаться взад и вперёд ~ из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ tormama, метаться по комнате toas ringi tuulama;
‣ (üles) paiskuma, heitlema (leegi, valgusvihu kohta);
‣ murd. pead looma;
‣ страд. к метать I, II;
◊ метаться как угорелый nagu peata kana ringi tormama
носить 319а Г несов. кого-что
‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
путаться 164 Г несов.
‣ в чём, без доп. sassi ~ segamini ~ segi minema ~ ajama (kõnek. ka ülek.); пряжа путается lõng läheb sassi, мысли путаются mõttelõng läheb sassi ~ läheb käest ära, путаться в датах kuupäevadega sassi ~ segi minema, путаться в названиях nimetusi sassi ajama, путаться в лицах nägusid segi ajama, путаться в расчётах arvestustes eksima;
‣ в чём kõnek. vassima, puterdama, pudrutama; путаться в рассказе puterdama, takerdudes jutustama;
‣ во что kõnek. halv. sekkuma, end segama millesse; путаться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima;
‣ kõnek. ees ~ jalus olema;
‣ в чём takerduma, kinni jääma; ноги путаются в высокой траве jalad takerduvad kõrges rohus;
‣ с кем madalk. halv. tegemist tegema kellega, semmima; зачем ты с ними путаешься miks sa nendega õiendad ~ sahmerdad ~ jändad ~ tegemist teed;
‣ madalk. ringi uitama, ekslema, ringi kooserdama;
◊ путаться под ногами jalus ~ risuks ees olema; vrd. запутаться, спутаться
‣ в чём, без доп. sassi ~ segamini ~ segi minema ~ ajama (kõnek. ka ülek.); пряжа путается lõng läheb sassi, мысли путаются mõttelõng läheb sassi ~ läheb käest ära, путаться в датах kuupäevadega sassi ~ segi minema, путаться в названиях nimetusi sassi ajama, путаться в лицах nägusid segi ajama, путаться в расчётах arvestustes eksima;
‣ в чём kõnek. vassima, puterdama, pudrutama; путаться в рассказе puterdama, takerdudes jutustama;
‣ во что kõnek. halv. sekkuma, end segama millesse; путаться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima;
‣ kõnek. ees ~ jalus olema;
‣ в чём takerduma, kinni jääma; ноги путаются в высокой траве jalad takerduvad kõrges rohus;
‣ с кем madalk. halv. tegemist tegema kellega, semmima; зачем ты с ними путаешься miks sa nendega õiendad ~ sahmerdad ~ jändad ~ tegemist teed;
‣ madalk. ringi uitama, ekslema, ringi kooserdama;
◊ путаться под ногами jalus ~ risuks ees olema; vrd. запутаться, спутаться
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
круго- часть сложных слов ring-; ringi-, ümber-; круговидный ringikujuline
крюк 19 (предл. п. ед. ч. на крюке, на крюку,) мн. ч. также 49 (крючья); С м. неод.
‣ (мн. ч. крюки и крючья) konks; (мн. ч. крюки) haak; забить крюк в стену konksu seina lööma, подъёмный крюк tõstekonks, тяговый крюк veokonks, двурогий крюк kaksikkonks, kaheharuline konks;
‣ (мн. ч. крюки) ülek. kõnek. haak, ringiminek, ring, kõrvalepõige; он пошёл другой дорогой и сделал большой крюк ta läks teist teed ja tegi suure ringi ~ haagi sisse, дать крюку два километра kõnek. kahekilomeetrist ringi ~ haaki tegema;
‣ (мн. ч. крюки) aj. (bütsantsi-vene) neuma (joonestikuta noodimärk)
‣ (мн. ч. крюки и крючья) konks; (мн. ч. крюки) haak; забить крюк в стену konksu seina lööma, подъёмный крюк tõstekonks, тяговый крюк veokonks, двурогий крюк kaksikkonks, kaheharuline konks;
‣ (мн. ч. крюки) ülek. kõnek. haak, ringiminek, ring, kõrvalepõige; он пошёл другой дорогой и сделал большой крюк ta läks teist teed ja tegi suure ringi ~ haagi sisse, дать крюку два километра kõnek. kahekilomeetrist ringi ~ haaki tegema;
‣ (мн. ч. крюки) aj. (bütsantsi-vene) neuma (joonestikuta noodimärk)
вскружить 287a, 312 Г сов. väljendis вскружить голову pead segi ~ segamini ajama, pead ringi käima panema; успех вскружил ему голову edu pani tal pea ringi käima, вскружить девчонке голову kõnek. plika pead segi ajama
кочевать 172b Г несов. rändlema, nomadiseerima; kõnek. (ringi) rändama, paigast teise liikuma ~ kolima; лисицы зимой кочуют rebased rändavad talviti ringi, кочевать из города в город linnast linna rändama ~ kolima, она кочевала с квартиры на квартиру ta vahetas tihti korterit, ta muudkui rändas ühest korterist teise
кругом II предлог с род. п. kõnek. mille ümber; все уселись кругом костра kõik istusid lõkke ümber, мы обошли кругом сада tegime aiale ringi ümber, käisime ringi ümber aia
намыкаться 164 Г сов. madalk. (suures viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma, vintsutusi üle elama; намыкаться по белу свету mööda laia ilma hulkuma, laias ilmas ringi hulkuma, намыкаться горя häda ja viletsust tunda saama
околесить 297a Г сов. что madalk. (kõiki kohti) läbi sõitma ~ käima, ringi peale tegema; околесить город linnale ringi peale tegema (sõites), kogu linna läbi logistama
поездить 270b (повел. накл. поезди) Г сов. (teatud aeg) ringi sõitma ~ reisima; поездить по стране mööda maad ringi sõitma, поездить на лошади hobusega sõitma
помыкаться 164 Г сов. madalk.
‣ по чему (veidi, mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma; помыкаться по свету ilmas ringi rändama;
‣ (mõnda aega) sagima ~ sebima
‣ по чему (veidi, mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma; помыкаться по свету ilmas ringi rändama;
‣ (mõnda aega) sagima ~ sebima
потаскаться 165 Г сов. madalk. halv. (mõnda aega) ringi longerdama ~ hulkuma ~ kaaberdama ~ laaberdama; потаскаться по кабакам kõrtse mööda kaaberdama ~ ringi tõmbama ~ kolama ~ laskma
проворачиваться 168 Г несов. → сов. провернуться
‣ tehn. (üleskeeramisest) ringi käima; винт проворачивается kruvi käib ringi;
‣ страд. к проворачивать
‣ tehn. (üleskeeramisest) ringi käima; винт проворачивается kruvi käib ringi;
‣ страд. к проворачивать
проколесить 297a Г сов. что kõnek. (teatud aeg v. ajani) ringi sõitma, sõita logistama, läbi sõitma; он проколесил всю Европу ta on Euroopale ringi peale teinud ~ kogu Euroopa läbi sõitnud
промотаться I 165 Г сов. (teatud aeg v. ajani) ringi askeldama ~ jooksma; промотаться целый день по городу kogu päeva mööda linna ringi jooksma
квадратура 51 С ж. неод. kvadratuur (mat. eri tähendustes, astr. teatav Päikese ja planeedi seis); квадратура круга ringi kvadratuur (ülek. ka lahendamatu ülesanne), квадратура комнаты toa pindala
крутиться 316 Г несов.
‣ keerlema, pöörlema, tiirlema, tiirutama; keerutama (kõnek. ka ülek.); keerduma; ringi sagima ~ askeldama; в голове крутятся невесёлые мысли peas keerlevad kurvad ~ rõõmutud mõtted, крутиться перед зеркалом kõnek. peegli ees keerutama, целый день кручусь päev otsa askeldan ringi, в этом парке всегда крутилось много курсантов kõnek. selles pargis liikus ~ sagis alati palju kursante;
‣ страд. к крутить
‣ keerlema, pöörlema, tiirlema, tiirutama; keerutama (kõnek. ka ülek.); keerduma; ringi sagima ~ askeldama; в голове крутятся невесёлые мысли peas keerlevad kurvad ~ rõõmutud mõtted, крутиться перед зеркалом kõnek. peegli ees keerutama, целый день кручусь päev otsa askeldan ringi, в этом парке всегда крутилось много курсантов kõnek. selles pargis liikus ~ sagis alati palju kursante;
‣ страд. к крутить
недосыпание I 115 С с. неод. (обычно ед. ч.) (välja)magamatus, vähemmagamine, vaegmagamine; голова кружится от недосыпания pea käib magamatusest ringi
обнести 365 Г сов. → несов. обносить II
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
обтекать 169a Г несов. → сов. обтечь кого-что, вокруг чего ringi ~ mööda voolama; ülek. mööda minema ~ sõitma; река обтекала деревню jõgi tegi käänaku ümber küla ~ küla kohal käänaku, война обтекала эти лесные чащи need metsa(ala)d jäid sõjast kõrvale ~ puutumata
околачиваться 168 Г несов. где madalk. ringi lonkima, logelema, tolgendama, aega surnuks lööma; околачиваться на улице tänaval lonkima ~ lõnkuma, околачиваться без дела aega surnuks lööma, logelema
передвигаться 169 Г несов. → сов. передвинуться где, откуда, куда
‣ edasi ~ kohalt ~ paigast liikuma ~ nihkuma;
‣ (без сов) (ringi) liikuma, asupaika vahetama; передвигаться по залу saalis ringi liikuma, передвигаться с места на место ühest kohast teise ~ paigast paika liikuma ~ siirduma, передвигаться ползком käpuli ~ roomates edasi liikuma, roomama, передвигаться на машине autoga sõitma;
‣ страд. к передвигать
‣ edasi ~ kohalt ~ paigast liikuma ~ nihkuma;
‣ (без сов) (ringi) liikuma, asupaika vahetama; передвигаться по залу saalis ringi liikuma, передвигаться с места на место ühest kohast teise ~ paigast paika liikuma ~ siirduma, передвигаться ползком käpuli ~ roomates edasi liikuma, roomama, передвигаться на машине autoga sõitma;
‣ страд. к передвигать
покрутиться 316 Г сов. (veidi aega) keerlema ~ pöörlema ~ tiirutama ~ tiirlema; ringi tiirutama, sagima; винт покрутился и остановился (laeva)kruvi tegi mõned pöörded ja jäi seisma, люди покрутились во дворе и ушли inimesed sagisid ~ tiirutasid veidi õues ringi ja läksid minema
протаскаться 165 Г сов. madalk.
‣ где, по чему ringi uitama ~ lonkima; ülek. palju joosta ~ käia saama;
‣ (teatud aeg v. ajani) vastu pidama ~ kantav ~ selga panna olema; в чём (teatud aeg v. ajani) kandma mida (rõivaste, jalatsite kohta)
‣ где, по чему ringi uitama ~ lonkima; ülek. palju joosta ~ käia saama;
‣ (teatud aeg v. ajani) vastu pidama ~ kantav ~ selga panna olema; в чём (teatud aeg v. ajani) kandma mida (rõivaste, jalatsite kohta)
раскатывать 168a Г несов. → сов. раскатать, раскатить;
‣ vt. раскатать, раскатить;
‣ (без сов) kõnek. ringi sõitma ~ ajama ~ kihutama
‣ vt. раскатать, раскатить;
‣ (без сов) kõnek. ringi sõitma ~ ajama ~ kihutama
финтить 294 Г несов. kõnek.
‣ vingerdama, keerutama, kavaldama;
‣ перед кем saba keerutama, pugema;
‣ ringi laskma
‣ vingerdama, keerutama, kavaldama;
‣ перед кем saba keerutama, pugema;
‣ ringi laskma
цыганить Г несов. madalk.
‣ 269a что, без доп. musteldama, nuruma, lunima, nuiama, painama, manguma; nagu mustlane peale ajama;
‣ 269b ringi rändama, mustlaselu elama
‣ 269a что, без доп. musteldama, nuruma, lunima, nuiama, painama, manguma; nagu mustlane peale ajama;
‣ 269b ringi rändama, mustlaselu elama
шатия 89 С ж. неод. madalk. halv. jõuk, kamp, punt, komplott; ходит всякая шатия jõlgub siin igasuguseid ringi
шляться 254 Г несов. madalk. hulkuma, lonkima, luusima, kolama, lodima, kondama, kotjama, lontsima, lontima, koterdama, kooserdama, ringi hulkuma; шляться по городу mööda linna luusima ~ kolama, шляться по ночам öösiti ringi kondama ~ hulkuma ~ kooserdama, шляться без дела jõude kolama ~ luusima
валандаться 164 Г несов. madalk.
‣ с кем-чем, без доп. pusima, kohmitsema, jändama mille kallal, kellega-millega; валандаться с продажей мебели mööbli müümisega jändama, валандаться с задачей ülesande kallal pusima, ülesandega maadlema;
‣ ringi lõngerdama ~ longerdama;
‣ в чём püherdama; валандаться в грязи poris püherdama
‣ с кем-чем, без доп. pusima, kohmitsema, jändama mille kallal, kellega-millega; валандаться с продажей мебели mööbli müümisega jändama, валандаться с задачей ülesande kallal pusima, ülesandega maadlema;
‣ ringi lõngerdama ~ longerdama;
‣ в чём püherdama; валандаться в грязи poris püherdama
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
вращаться 169 Г несов.
‣ вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
‣ в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
‣ страд. к вращать
‣ вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
‣ в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
‣ страд. к вращать
гулять 254b Г несов.
‣ с кем, без доп. jalutama, uitama; rändama (ka ülek.); гулять с детьми lastega jalutama, гулять по лесу metsas jalutama ~ uitama, книга гуляет по рукам raamat käib käest kätte;
‣ kõnek. pidu pidama, pidutsema; гулять на свадьбе pulmas pidutsema;
‣ kõnek. töölt vaba olema; logelema;
‣ с кем, без доп. kõnek. ringi ajama; ulaelu elama
‣ с кем, без доп. jalutama, uitama; rändama (ka ülek.); гулять с детьми lastega jalutama, гулять по лесу metsas jalutama ~ uitama, книга гуляет по рукам raamat käib käest kätte;
‣ kõnek. pidu pidama, pidutsema; гулять на свадьбе pulmas pidutsema;
‣ kõnek. töölt vaba olema; logelema;
‣ с кем, без доп. kõnek. ringi ajama; ulaelu elama
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
замкнуть 336a Г сов. → несов. замыкать
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
заниматься I 169 Г несов.
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
засмотреться 239 Г сов. → несов. засматриваться 1. на кого-что vaatama ~ imetlema jääma; (uudishimulikult v. huviga) vaatama; он засмотрелся на девочку ta jäi tüdrukut vaatama ~ imetlema, засмотреться по сторонам kõnek. ringi vahtima (jääma)
зевать 165b Г несов.
‣ haigutama (ka ülek.); зевать от скуки igavusest haigutama, зевать во весь рот suure ~ laia suuga haigutama;
‣ ülek. kõnek. (ammuli sui) vahtima, tukkuma; зевать по сторонам ringi vahtima, не зевай! mis sa vahid, suu ammuli, ära tuku, он не зевает ta ei istu käed rüpes ~ ei tuku
‣ haigutama (ka ülek.); зевать от скуки igavusest haigutama, зевать во весь рот suure ~ laia suuga haigutama;
‣ ülek. kõnek. (ammuli sui) vahtima, tukkuma; зевать по сторонам ringi vahtima, не зевай! mis sa vahid, suu ammuli, ära tuku, он не зевает ta ei istu käed rüpes ~ ei tuku
окружной 120 П
‣ ringkonna-; окружной суд aj. ringkonnakohus, окружная избирательная комиссия valimiste ringkonnakomisjon;
‣ ring-; окружная дорога ringtee;
‣ ringi-, ümbert-
‣ ringkonna-; окружной суд aj. ringkonnakohus, окружная избирательная комиссия valimiste ringkonnakomisjon;
‣ ring-; окружная дорога ringtee;
‣ ringi-, ümbert-
площадь 92 С ж. неод.
‣ väljak, plats; базарная ~ рыночная ~ торговая площадь turuplats;
‣ pind, ala, pindala (ka mat.); жилая площадь elamispind, подсобная площадь abipind, полезная площадь kasulik pind, производственная площадь tootmispind, посевная площадь külvipind, площадь питания põll. toitepind, -ala, площадь стока hüdr. äravooluala, valgla, площадь распространения levikuala, levila, areaal, площадь водосбора vesikonna pindala, площадь выемки süvendi pindala, площадь орошения niisutatav pindala, площадь круга mat. ringi pindala, площадь океана ookeani veeväli, отводить площадь под огород juurviljaaia jaoks maad eraldama
‣ väljak, plats; базарная ~ рыночная ~ торговая площадь turuplats;
‣ pind, ala, pindala (ka mat.); жилая площадь elamispind, подсобная площадь abipind, полезная площадь kasulik pind, производственная площадь tootmispind, посевная площадь külvipind, площадь питания põll. toitepind, -ala, площадь стока hüdr. äravooluala, valgla, площадь распространения levikuala, levila, areaal, площадь водосбора vesikonna pindala, площадь выемки süvendi pindala, площадь орошения niisutatav pindala, площадь круга mat. ringi pindala, площадь океана ookeani veeväli, отводить площадь под огород juurviljaaia jaoks maad eraldama
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
подсматривать 168a, b Г несов. → сов. подсмотреть
‣ за кем, без доп. keda (salaja) vaatama, piiluma, hiilima; подсматривать в щёлку prao vahelt piiluma; подсматривать на экзамене eksamil (raamatust vm.) piiluma ~ kiikama;
‣ otsima, (otsides, valides) ringi vaatama; подсматривать дачу suvila otsinguil ringi vaatama
‣ за кем, без доп. keda (salaja) vaatama, piiluma, hiilima; подсматривать в щёлку prao vahelt piiluma; подсматривать на экзамене eksamil (raamatust vm.) piiluma ~ kiikama;
‣ otsima, (otsides, valides) ringi vaatama; подсматривать дачу suvila otsinguil ringi vaatama
сегмент 1 С м. неод. segment (tehn., mat. lõik; zool., anat. lüli, metameer; lgv. kõnevoolu lõigend); сегмент поверхности mat. pinnasegment, сегмент круга mat. ringi segment, зубчатый сегмент tehn. hammassegment, сегмент туловища tehn. kerelüli, сегменты дождевого червя vihmaussi lülid ~ metameerid, сегмент позвоночника anat. selgroolülid
сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
сужение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kitsendamine (ka ülek.), ahendamine, kitsamaks ~ ahtamaks tegemine, piiramine, vähendamine, kahandamine (ka tekst.), kitsendus, ahendus, piirang, vähendus, kahandus; kitsenemine, ahenemine (ka med.), koomaletõmbumine, vähenemine, kahanemine (ka tekst.); сужение поля деятельности tegevusvälja kitsendamine ~ ahendamine ~ piiramine ~ kitsenemine ~ ahenemine, сужение темы teema piiramine ~ piirang, сужение платья kleidi kitsamaks tegemine, сужение значения (1) tähtsuse vähendamine, (2) lgv. tähenduse kitsenemine, сужение русла voolusängi kitsendamine ~ kitsenemine, сужение среды влияния mõjupiirkonna ~ mõjula kitsenemine ~ ahenemine ~ kahanemine, сужение круга ringi koomaletõmbumine, сужение кровеносных сосудов veresoonte ahenemine;
‣ kitsend, ahend; kitsus, ahtus; piiratus, kitsenemus, ahenemus; med. stenoos, striktuur; сужение аорты aordiahend, aordikitsenemus, сужение пищевода söögitoruahend, söögitorukitsus, söögitorukitsenemus, сужение таза vaagnakitsus, сужение зрачка silmaava-ahenemus, mioos
‣ (без мн. ч.) kitsendamine (ka ülek.), ahendamine, kitsamaks ~ ahtamaks tegemine, piiramine, vähendamine, kahandamine (ka tekst.), kitsendus, ahendus, piirang, vähendus, kahandus; kitsenemine, ahenemine (ka med.), koomaletõmbumine, vähenemine, kahanemine (ka tekst.); сужение поля деятельности tegevusvälja kitsendamine ~ ahendamine ~ piiramine ~ kitsenemine ~ ahenemine, сужение темы teema piiramine ~ piirang, сужение платья kleidi kitsamaks tegemine, сужение значения (1) tähtsuse vähendamine, (2) lgv. tähenduse kitsenemine, сужение русла voolusängi kitsendamine ~ kitsenemine, сужение среды влияния mõjupiirkonna ~ mõjula kitsenemine ~ ahenemine ~ kahanemine, сужение круга ringi koomaletõmbumine, сужение кровеносных сосудов veresoonte ahenemine;
‣ kitsend, ahend; kitsus, ahtus; piiratus, kitsenemus, ahenemus; med. stenoos, striktuur; сужение аорты aordiahend, aordikitsenemus, сужение пищевода söögitoruahend, söögitorukitsus, söögitorukitsenemus, сужение таза vaagnakitsus, сужение зрачка silmaava-ahenemus, mioos
тащиться 310 (действ. прич. наст. вр. тащащийся и тащащийся) Г несов. kõnek.
‣ komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);
‣ lohisema; тащиться по земле mööda maad lohisema;
‣ ringi kolama, kolistama; охота тебе тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna ~ kolistada
‣ komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);
‣ lohisema; тащиться по земле mööda maad lohisema;
‣ ringi kolama, kolistama; охота тебе тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna ~ kolistada
усесться 353 Г сов. → несов. усаживаться
‣ куда, где istet võtma, maha istuma, end istuma seadma ~ sättima; усесться на диван ~ на диване diivanil(e) istet võtma, diivanile istuma, усесться за стол ~ к столу laua taha ~ äärde istet võtma ~ istuma, усесться в кружок ringi ~ sõõri istuma, усесться на корточки kükakile ~ kükki laskuma, maha kükitama, тут все не усядутся siia kõik istuma ei mahu;
‣ за что, с инф. mille taha ~ kallale asuma ~ istuma, mida tegema asuma ~ istuma; усесться за работу laua taha tööle asuma ~ istuma, усесться читать lugema ~ raamatu taha asuma ~ istuma, усесться за карты kaardilauda istuma, kaarte mängima hakkama;
‣ где madalk. kuhu asuma, end sisse seadma, kanda kinnitama
‣ куда, где istet võtma, maha istuma, end istuma seadma ~ sättima; усесться на диван ~ на диване diivanil(e) istet võtma, diivanile istuma, усесться за стол ~ к столу laua taha ~ äärde istet võtma ~ istuma, усесться в кружок ringi ~ sõõri istuma, усесться на корточки kükakile ~ kükki laskuma, maha kükitama, тут все не усядутся siia kõik istuma ei mahu;
‣ за что, с инф. mille taha ~ kallale asuma ~ istuma, mida tegema asuma ~ istuma; усесться за работу laua taha tööle asuma ~ istuma, усесться читать lugema ~ raamatu taha asuma ~ istuma, усесться за карты kaardilauda istuma, kaarte mängima hakkama;
‣ где madalk. kuhu asuma, end sisse seadma, kanda kinnitama
облететь 234 Г сов. → несов. облетать I
‣ кого-что, вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ läbi ~ kõrvalt mööda ~ ette lendama; облететь горы справа mägedest paremalt (ringiga) mööda lendama, радостная весть облетела всю страну ülek. rõõmus teade ~ rõõmusõnum lendas üle maa;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi jooksma ~ kihutama ~ tormama; облететь знакомых tuttavaid läbi jooksma;
‣ maha pudenema ~ langema; paljaks minema; листья облетели lehed on (maha) langenud, деревья облетели puud jäid paljaks ~ on juba raagus
‣ кого-что, вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ läbi ~ kõrvalt mööda ~ ette lendama; облететь горы справа mägedest paremalt (ringiga) mööda lendama, радостная весть облетела всю страну ülek. rõõmus teade ~ rõõmusõnum lendas üle maa;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi jooksma ~ kihutama ~ tormama; облететь знакомых tuttavaid läbi jooksma;
‣ maha pudenema ~ langema; paljaks minema; листья облетели lehed on (maha) langenud, деревья облетели puud jäid paljaks ~ on juba raagus
кон 3 (предл. п. ед. ч. о коне, на кону) С м. неод.
‣ ring (kossimängus), ruut (kurnimängus); (kurni)figuur; panuseruut, pank; выбить из кона ruudust ~ ringist välja lööma;
‣ partii, mäng, jaotus, ring (mängus); сыграем ещё кон mängime veel ühe partii, teeme veel ühe ringi;
◊ ставить ~ поставить на кон что kaalule ~ mängu panema mida
‣ ring (kossimängus), ruut (kurnimängus); (kurni)figuur; panuseruut, pank; выбить из кона ruudust ~ ringist välja lööma;
‣ partii, mäng, jaotus, ring (mängus); сыграем ещё кон mängime veel ühe partii, teeme veel ühe ringi;
◊ ставить ~ поставить на кон что kaalule ~ mängu panema mida
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
накрутиться 316 Г сов. → несов. накручиваться
‣ на что (kerimise, keeramise ~ keerutamisega) peale minema;
‣ kõnek. (endale) rulle pähe keerama;
‣ (без несов.) ülek. madalk. palju ringi jooksma ~ askeldama, ringijooksmisest ~ sekeldamisest väsima
‣ на что (kerimise, keeramise ~ keerutamisega) peale minema;
‣ kõnek. (endale) rulle pähe keerama;
‣ (без несов.) ülek. madalk. palju ringi jooksma ~ askeldama, ringijooksmisest ~ sekeldamisest väsima
бездельничать 168b Г несов. kõnek. laisklema, logelema, looderdama, vedelema; целыми днями бездельничает logeleb päev(ad) otsa, päev(ad) otsa aina vedeleb (ringi)
бродить I 313b Г несов. где (ringi) lonkima, uitama (ka ülek.); бродить по лесу mööda metsa ~ metsa mööda lonkima
впотьмах Н pimedas, hämaras, hämaruses; бродить впотьмах pimedas ringi hulkuma
вскружиться 287, 312 Г сов. väljendis голова вскружится ~ вскружилась pea hakkab ~ hakkas ringi käima
выездить 270a (повел. накл. выезди) Г сов. → несов. выезжать II
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama;
‣ что kõnek. risti ja põiki läbi sõitma, ringi peale tegema millele
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama;
‣ что kõnek. risti ja põiki läbi sõitma, ringi peale tegema millele
вытолкать 165*a Г сов. → несов. выталкивать кого-что, из чего välja nügima ~ tõukama ~ lükkama ~ viskama; её вытолкали в центр круга ta lükati ringi keskele, вытолкать за дверь uksest välja tõrjuma, вытолкать в шею ~ взашей ~ взашей kõnek. kraedpidi ~ nattipidi välja viskama
гоголь 10 С м. од. zool. sõtkas (lind Bucephala clangula);
◊ ходить гоголем kõnek. nina püsti ringi käima, uhkeldama
◊ ходить гоголем kõnek. nina püsti ringi käima, uhkeldama
добегаться 164 Г сов. до чего, без доп. kõnek. jooksma (mingi seisundini); добегался до простуды jooksis (ringi) ja sai(gi) külma ~ külmetas(ki) enese ära
зазеваться 165 Г сов. на кого-что, без доп. kõnek. (ammuli sui) vahtima jääma; чуть только зазеваешься по сторонам kui jääd natuke ringi vahtima, он зазевался на клетку с попугаями ta jäi papagoipuuri ammuli sui vahtima
закружить II 311a, 287a кого-что, до чего uimaseks ~ väsimuseni keerutama;
◊ закружить голову кому kelle pead ringi käima panema, kelle pead segamini ~ segi ajama
◊ закружить голову кому kelle pead ringi käima panema, kelle pead segamini ~ segi ajama
закружиться 311, 287 Г сов.
‣ keerlema ~ pöörlema hakkama; закружиться в вальсе valssi tantsima ~ valssima hakkama, голова закружилась pea hakkas ringi käima;
‣ с чем, в чём ülek. kõnek. askeldamisest ~ rassimisest ära väsima
‣ keerlema ~ pöörlema hakkama; закружиться в вальсе valssi tantsima ~ valssima hakkama, голова закружилась pea hakkas ringi käima;
‣ с чем, в чём ülek. kõnek. askeldamisest ~ rassimisest ära väsima
колобродить 270b Г несов. madalk.
‣ ulama, ringi hulkuma ~ kolama ~ kooserdama; ülek. ekslema, uitama;
‣ mürgeldama, laaberdama
‣ ulama, ringi hulkuma ~ kolama ~ kooserdama; ülek. ekslema, uitama;
‣ mürgeldama, laaberdama
лазить 272b Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему, без доп. (korduvalt v. ringi) ronima; лазить на деревья puude otsa ronima, лазить в окно aknast sisse käima;
‣ во что kõnek. sorima, sorimas ~ tuhlamas ~ kallal käima; кто лазил в шкаф? kes on kapi kallal käinud? он лазит по карманам ta käib taskute kallal ~ võõrastes taskutes, ta on taskuvaras; vrd. лезть
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему, без доп. (korduvalt v. ringi) ronima; лазить на деревья puude otsa ronima, лазить в окно aknast sisse käima;
‣ во что kõnek. sorima, sorimas ~ tuhlamas ~ kallal käima; кто лазил в шкаф? kes on kapi kallal käinud? он лазит по карманам ta käib taskute kallal ~ võõrastes taskutes, ta on taskuvaras; vrd. лезть
мести 368 Г несов. что
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
мутиться 294 Г несов.
‣ также 316 hägustuma, sogastuma, häguseks ~ sogaseks minema;
‣ ähmastuma, tuhmuma; взор мутится pilk tuhmub, в голове мутится pea käib ringi ~ on uimane;
‣ страд. к мутить;
◊ в глазах мутится ~ темнеет silme ees virvendab ~ läheb mustaks; vrd. замутиться, помутиться
‣ также 316 hägustuma, sogastuma, häguseks ~ sogaseks minema;
‣ ähmastuma, tuhmuma; взор мутится pilk tuhmub, в голове мутится pea käib ringi ~ on uimane;
‣ страд. к мутить;
◊ в глазах мутится ~ темнеет silme ees virvendab ~ läheb mustaks; vrd. замутиться, помутиться
мыкать Г несов. madalk.
‣ 164b (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma;
‣ 164a кого vintsutama, hulgutama; мыкать кого по учреждениям keda ühest asutusest teise hulgutama, Pontsiuse juurest Pilaatuse juurde saatma;
◊ горе мыкать kõnek. näguripäevi nägema; мыкать век ~ жизнь kõnek. virelema, kiratsema, vaevas ja viletsuses elama
‣ 164b (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma;
‣ 164a кого vintsutama, hulgutama; мыкать кого по учреждениям keda ühest asutusest teise hulgutama, Pontsiuse juurest Pilaatuse juurde saatma;
◊ горе мыкать kõnek. näguripäevi nägema; мыкать век ~ жизнь kõnek. virelema, kiratsema, vaevas ja viletsuses elama
мыкаться 164 Г несов. madalk.
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; мыкаться по белу свету mööda laia ilma rändama;
‣ sagima, sebima; мыкаться из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ saalima
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; мыкаться по белу свету mööda laia ilma rändama;
‣ sagima, sebima; мыкаться из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ saalima
мытариться 269 Г несов. madalk.
‣ vaevlema, näguripäevi nägema ~ näha saama, vintsutusi läbi elama;
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; vrd. измытариться
‣ vaevlema, näguripäevi nägema ~ näha saama, vintsutusi läbi elama;
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; vrd. измытариться
намотаться II 165 Г сов. → несов. наматываться madalk.
‣ askeldamisest ~ rassimisest väsima, end väsinuks rassima;
‣ küllalt ~ kaua ringi hulkuma
‣ askeldamisest ~ rassimisest väsima, end väsinuks rassima;
‣ küllalt ~ kaua ringi hulkuma
недоумевающе Н nõutult, hämmeldunult; недоумевающе смотреть по сторонам nõutult ringi vaatama
незамерзающий 124 П külmumatu, mittekülmuv; незамерзающая жидкость mittekülmuv vedelik, незамерзающий порт läbi aasta ~ aasta ringi ~ aastaringselt jäävaba sadam
неприкаянный 127 П (кр. ф. неприкаян, неприкаянна, неприкаянно, неприкаянны) kõnek. rahutu, asu leidmatu; ходит как неприкаянный (ta) käib ringi nagu peata kana, (ta) ei leia endale kuskil asu
оползать 164a Г сов. что kõnek. läbi roomama; оползать всю комнату toas ringi roomama, tuba läbi roomama
отъездить 270b (повел. накл. отъезди) Г сов. kõnek.
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
перелазить I 272a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что, без доп. madalk. (kõiki kohti) läbi ronima, igal pool ~ kõikjal ringi ronima
пи I нескл. С с. неод. mat. pii (ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe)
плутать 165b Г несов. kõnek. ekslema; плутать по лесу metsas ekslema, плутать в тайге taigas ekseldes ringi käima
повертеться 241 Г сов. (natuke) keerlema ~ end keerutama; колесо повертелось и остановилось ratas käis veidi aega ringi ja jäi seisma, повертеться среди гостей külaliste seas keerlema, повертеться перед зеркалом end peegli ees keerutama, пусть теперь повертятся! las nüüd sebivad ~ jooksevad!
повозить 315b Г сов. кого-что (mõnda aega) vedama ~ sõidutama; повозить по городу linnas ringi sõidutama
погуливать 168b Г несов. kõnek.
‣ edasi-tagasi kõndima ~ käima;
‣ (vahetevahel) ringi ajama ~ ulaelu elama
‣ edasi-tagasi kõndima ~ käima;
‣ (vahetevahel) ringi ajama ~ ulaelu elama
поегозить 293b Г сов. kõnek.
‣ (mõnda aega) nihelema ~ nihverdama ~ rabelema ~ ringi tuuseldama;
‣ перед кем (pisut) lipitsema ~ pugema
‣ (mõnda aega) nihelema ~ nihverdama ~ rabelema ~ ringi tuuseldama;
‣ перед кем (pisut) lipitsema ~ pugema
помытариться 269 Г сов. madalk. (mõnda aega) vaevlema, näguripäevi nägema ~ näha saama, vaeva ja viletsust tunda saama, vintsutusi läbi elama; (mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ ümber hulkuma
посматривать 168b Г несов. на кого-что (aeg-ajalt) vaatama ~ pilku heitma; посматривать по сторонам aeg-ajalt ringi vaatama, косо посматривать на кого-что viltu vaatama kellele-millele
постранствовать 171b Г сов. (veidi, mõnda aega) rändama; за свою жизнь он немало постранствовал oma elu jooksul on ta üsna palju ringi rännanud
пробежаться 182 Г сов.
‣ paar jooksusammu tegema, joostes liikuma; пробежаться по саду aias paar ringi tegema (joostes), пробежаться по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama, sõrmedel kiiresti üle klahvide libiseda laskma;
‣ pidurdus- ~ hoojooksu tegema (lennuki kohta)
‣ paar jooksusammu tegema, joostes liikuma; пробежаться по саду aias paar ringi tegema (joostes), пробежаться по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama, sõrmedel kiiresti üle klahvide libiseda laskma;
‣ pidurdus- ~ hoojooksu tegema (lennuki kohta)
проболтаться I 165 Г сов. madalk. (teatud aja) ringi lonkima ~ uitama ~ luusima, tolgendama, logelema; он проболтался на улице до вечера ta lonkis õhtuni mööda tänavaid ~ väljas
пробуксовывать 168b Г сов. → несов. пробуксовать
‣ puksima, (läbi) libisema; paigal pöörlema ~ ringi käima;
‣ ülek. takerduma, paigal tammuma jääma
‣ puksima, (läbi) libisema; paigal pöörlema ~ ringi käima;
‣ ülek. takerduma, paigal tammuma jääma
прогонять II 254a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого (teatud aeg) jooksutama, (ringi) joosta laskma
прогулять 254a Г сов. → несов. прогуливать
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
прогуляться 254 Г сов. → несов. прогуливаться (ringi) jalutama ~ kõndima, jalutuskäiku tegema; с кем kõnek. kellega kaasa minema; прогуляться по саду aias pisut jalutama, прогуляться взад-вперёд по комнате tuba mööda edasi-tagasi kõndima;
◊ прогуляться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle arvel ~ kulul nalja tegema ~ viskama ~ heitma, kelle aadressil märkusi ~ vihjeid tegema
◊ прогуляться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle arvel ~ kulul nalja tegema ~ viskama ~ heitma, kelle aadressil märkusi ~ vihjeid tegema
прокататься II 165 Г сов. на чём (teatud aeg v. ajani) ringi sõitma ~ (endale) lõbusõitu tegema; целый день прокататься на лодке kogu päeva paadiga sõitma
прокрутиться 316 Г сов. → несов. прокручиваться
‣ keerlema, pööret ~ pöördeid tegema; (tühjalt) ringi käima (ratta v. kruvi kohta); вал легко прокрутился võll andis end kergesti keerata;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) keerlema ~ tiirlema ülek. ka (teatud aeg v. ajani) askeldama; прокрутиться у плиты до позднего вечера pliidi ääres hilisõhtuni askeldama
‣ keerlema, pööret ~ pöördeid tegema; (tühjalt) ringi käima (ratta v. kruvi kohta); вал легко прокрутился võll andis end kergesti keerata;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) keerlema ~ tiirlema ülek. ka (teatud aeg v. ajani) askeldama; прокрутиться у плиты до позднего вечера pliidi ääres hilisõhtuni askeldama
проноситься II 319 Г сов.
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
проплутать 165b Г сов. kõnek. (teatud aeg v. ajani) ekslema, ekseldes ringi käima; проплутать всю ночь в лесу kogu öö metsas ekslema
прослоняться 254 Г сов. kõnek. (teatud aeg v. ajani) ringi uitama ~ tuiama; прослоняться целый день по улицам terve päeva linnas uitama
проходить II 313b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
путешествовать 171b Г несов. reisima, rändama, matkama, sõitma; путешествовать по Сибири Siberis ~ mööda Siberit ringi rändama
пьянить 285a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого
‣ purju panema;
‣ ülek. joovastama, joobuma panema; успехи пьянили его tal käis edust pea ringi; vrd. опьянить
‣ purju panema;
‣ ülek. joovastama, joobuma panema; успехи пьянили его tal käis edust pea ringi; vrd. опьянить
разъездиться 270 (повел. накл. разъездись) Г сов. → несов. разъезживаться kõnek. tihti ~ aina ringi reisima ~ ringsõite tegema
раскидывать 168a Г несов. → сов. раскидать, раскинуть;
◊ раскидывать глазами madalk. silmi ~ silmadel ringi käia laskma, silmadel vilada laskma
◊ раскидывать глазами madalk. silmi ~ silmadel ringi käia laskma, silmadel vilada laskma
скинуться 334 Г сов.
‣ madalk. raha klappima ~ kokku panema; скинуться по рублю с брата rubla nina pealt klappima, rublast ringi tegema;
‣ kõnek. (ült, seljast, jalast) tulema
‣ madalk. raha klappima ~ kokku panema; скинуться по рублю с брата rubla nina pealt klappima, rublast ringi tegema;
‣ kõnek. (ült, seljast, jalast) tulema
странничать 168b van. kõnek. (ringi) rändama, rändlema, rändurielu elama; kirikl. palverändurina rändama
странствовать 171b Г несов. rändama, rändlema, reisima; kirikl. palverännakul käima; странствовать по югу lõunas ringi rändama
суетливо Н askeldades, rahmeldades, sekeldades, sebides, sagides, kärsitult, rahutult; суетливо ходить askeldades ringi käima
танцулька 74 С ж. неод. madalk. tantsing, tantsuõhtu, tantsupidu; бегать на танцульки ~ по танцулькам tantsupidudel käima, mööda tantsupidusid ringi laskma
трусливо Н aralt, arglikult, kartlikult, pelglikult; трусливо смотреть по сторонам arglikult ~ kartlikult ringi vaatama
хмелеть 229b Г несов. от чего, без доп.
‣ uimaseks ~ vinti ~ sopsu ~ purju jääma; от свежего воздуха хмелела голова värske õhk pani pea ringi käima;
‣ ülek. joobuma, joovastuma; хмелеть от счастья õnnest joovastuma ~ joobuma; vrd. захмелеть, охмелеть
‣ uimaseks ~ vinti ~ sopsu ~ purju jääma; от свежего воздуха хмелела голова värske õhk pani pea ringi käima;
‣ ülek. joobuma, joovastuma; хмелеть от счастья õnnest joovastuma ~ joobuma; vrd. захмелеть, охмелеть
чумичка 73 С
‣ ж. неод. van. murd. kulp;
‣ м. и ж. од. madalk. kriimik, murjan, porikäi, räpakäi; что ты ходишь такой чумичкой? mis sa käid nagu murjan ringi ~ nägu kriimus peas?;
‣ ж. од. madalk. teenija, mustatöötegija (kodus), tuhkatriinu
‣ ж. неод. van. murd. kulp;
‣ м. и ж. од. madalk. kriimik, murjan, porikäi, räpakäi; что ты ходишь такой чумичкой? mis sa käid nagu murjan ringi ~ nägu kriimus peas?;
‣ ж. од. madalk. teenija, mustatöötegija (kodus), tuhkatriinu
шнырять 254b Г несов. kõnek. sõeluma, sagima, saalima, seerima, sebima, seegama; шнырять в толпе rahvahulgas ringi sõeluma ~ sagima, под ногами шныряли дети jalus sebisid lapsed, шнырять глазами madalk. silmadel vilada laskma
бег I 21 (предл. п. ед. ч. о беге, на бегу) С м. неод. (без мн. ч.) jooks, jooksmine (ka sport); задыхаться от бега jooksust hingeldama, застёгивать пальто на бегу käigu peal mantlit kinni nööpima, барьерный бег tõkkejooks, бег на коньках kiiruisutamine, марафонский бег maraton(ijooks), скоростной бег на коньках kiiruisutamine, эстафетный бег teatejooks, стайерский бег pikamaajooks, бег на короткие дистанции lühimaajooks, бег на месте paigaljooks;
◊ (быть) в бегах (1) kõnek. jooksus ~ lennus olema, ringi jooksma, (2) van. redus ~ jooksus olema, redutama
◊ (быть) в бегах (1) kõnek. jooksus ~ lennus olema, ringi jooksma, (2) van. redus ~ jooksus olema, redutama
беготня 61 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. jooksmine, tormamine; sagin, sagimine, askeldus, askeldamine; беготня по магазинам mööda poode jooksmine ~ tormamine, весь день проходит в беготне kogu päev muudkui jookse ringi ~ sekelda
болтаться 165 Г несов. kõnek.
‣ на чём, без доп. ripnema, tolknema; laperdama; конец пояса болтается vöö ots tolkneb, пуговица болталась на ниточке nööp ripnes niidi otsas ~ oli ära tulemas, бельё болталось на верёвке pesu laperdas nööril;
‣ loksuma; молоко болтается в бидоне piim loksub mannergus;
‣ lotendama, loksuma (rõivaste, jalatsite kohta); брюки болтаются на нём püksid lotendavad tal jalas;
‣ madalk. tolgendama, ringi hulkuma; болтаться по улицам tänaval tolgendama
‣ на чём, без доп. ripnema, tolknema; laperdama; конец пояса болтается vöö ots tolkneb, пуговица болталась на ниточке nööp ripnes niidi otsas ~ oli ära tulemas, бельё болталось на верёвке pesu laperdas nööril;
‣ loksuma; молоко болтается в бидоне piim loksub mannergus;
‣ lotendama, loksuma (rõivaste, jalatsite kohta); брюки болтаются на нём püksid lotendavad tal jalas;
‣ madalk. tolgendama, ringi hulkuma; болтаться по улицам tänaval tolgendama
вертеться 241 Г несов. keerlema, keerutama (ka ülek.); колесо вертится ratas keerleb, вертеться около кого-чего kelle-mille ümber keerlema, вертеться на стуле toolil nihelema ~ keerlema, вертеться под ногами jalus keerlema, мысль вертится в голове mõte keerleb peas ~ käib peas ringi, вертеться перед зеркалом peegli ees keerutama;
◊ как ни вертись kõnek. keeruta (sa) kuidas tahes; вертится на языке kõnek. on keele peal; вертеться как белка в колесе nagu orav rattas keerlema; вертеться вьюном kõnek. vurrkannina keerlema
◊ как ни вертись kõnek. keeruta (sa) kuidas tahes; вертится на языке kõnek. on keele peal; вертеться как белка в колесе nagu orav rattas keerlema; вертеться вьюном kõnek. vurrkannina keerlema
взгляд 1 С м. неод. pilk, vaade (ka ülek.); мимолётный взгляд põgus pilk, пристальный взгляд terav pilk, бросить взгляд pilku heitma, обменяться взглядом ~ взглядами pilke vahetama, приковать взглядом к месту pilguga paigale naelutama, обвести взглядом комнату toas ringi vaatama, философские взгляды filosoofilised vaated, изменить свои взгляды oma vaateid muutma, разделять чьи взгляды kelle vaateid jagama;
◊ на взгляд välimuselt; на мой взгляд minu meelest ~ arvates; на первый взгляд esimesel pilgul; с первого взгляда esimesest pilgust; мерить ~ измерить взглядом pilguga mõõtma
◊ на взгляд välimuselt; на мой взгляд minu meelest ~ arvates; на первый взгляд esimesel pilgul; с первого взгляда esimesest pilgust; мерить ~ измерить взглядом pilguga mõõtma
водить 313a Г несов.
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
год 4, 5 (род. п. ед. ч. года и году, предл. п. в году и о годе) С м. неод.
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
дико Н
‣ metsikult; дико расти metsikult kasvama;
‣ ülek. kõnek. meeletult, metsikult, ohjeldamatult; on metsik ~ meeletu ~ kummaline; дико смеяться meeletult ~ metsikult ~ ohjeldamatult naerma, дико бояться meeletult kartma, дико кричать võikalt karjuma;
‣ ülek. kartlikult, pelglikult, arglikult, ujedalt; дико поглядывать по сторонам pelglikult ~ arglikult ringi vaatama
‣ metsikult; дико расти metsikult kasvama;
‣ ülek. kõnek. meeletult, metsikult, ohjeldamatult; on metsik ~ meeletu ~ kummaline; дико смеяться meeletult ~ metsikult ~ ohjeldamatult naerma, дико бояться meeletult kartma, дико кричать võikalt karjuma;
‣ ülek. kartlikult, pelglikult, arglikult, ujedalt; дико поглядывать по сторонам pelglikult ~ arglikult ringi vaatama
завернуть 338 Г сов. → несов. завёртывать, заворачивать
‣ кого-что, во что, чем (sisse) pakkima ~ keerama ~ mässima ~ mähkima; завернуть покупку в бумагу ostu paberisse pakkima, завернуть шею шарфом salli kaela ümber mähkima, завернуть ребёнка в одеяло last tekisse mähkima;
‣ к кому-чему, куда, кого-что (kõrvale, tagasi) pöörduma ~ pöörama; завернуть к крыльцу trepi ette pöörama, treppi sõitma, завернуть за угол nurga taha pöörama ~ pöörduma, завернуть коня hobust ringi ~ tagasi pöörama;
‣ (без страд. прич.) куда kõnek. (mööda minnes) sisse ~ läbi astuma ~ sõitma; завернуть к приятелю sõbra poole sisse põikama;
‣ что kõnek. kinni kruvima ~ keerama; завернуть кран kraani kinni keerama;
‣ что üles keerama ~ käärima; завернуть рукава käiseid üles käärima;
‣ (без несов.; без страд. прич.; без 1 и 2 л.) madalk. van. (äkki) saabuma ~ algama; завернули морозы äkki keeras külmale;
‣ (без несов.) что madalk. vahele ~ sekka torkama ~ pistma; завернуть словцо sõna sekka ütlema ~ pistma
‣ кого-что, во что, чем (sisse) pakkima ~ keerama ~ mässima ~ mähkima; завернуть покупку в бумагу ostu paberisse pakkima, завернуть шею шарфом salli kaela ümber mähkima, завернуть ребёнка в одеяло last tekisse mähkima;
‣ к кому-чему, куда, кого-что (kõrvale, tagasi) pöörduma ~ pöörama; завернуть к крыльцу trepi ette pöörama, treppi sõitma, завернуть за угол nurga taha pöörama ~ pöörduma, завернуть коня hobust ringi ~ tagasi pöörama;
‣ (без страд. прич.) куда kõnek. (mööda minnes) sisse ~ läbi astuma ~ sõitma; завернуть к приятелю sõbra poole sisse põikama;
‣ что kõnek. kinni kruvima ~ keerama; завернуть кран kraani kinni keerama;
‣ что üles keerama ~ käärima; завернуть рукава käiseid üles käärima;
‣ (без несов.; без страд. прич.; без 1 и 2 л.) madalk. van. (äkki) saabuma ~ algama; завернули морозы äkki keeras külmale;
‣ (без несов.) что madalk. vahele ~ sekka torkama ~ pistma; завернуть словцо sõna sekka ütlema ~ pistma
загнанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г загнать I, II;
‣ прич. → П (кр. ф. загнан, загнанна, загнанно, загнанны) äraaetud, tagaaetud, ülek. ka kurnatud, vaevatud, muserdatud; (ära)hirmutatud, heidutatud; загнанная лошадь äraaetud ~ vaevatud hobune, озираться как загнанный зверь tagaaetava looma kombel ringi vaatama, загнанный человек muserdatud ~ heidutatud inimene
‣ страд. прич. прош. вр. Г загнать I, II;
‣ прич. → П (кр. ф. загнан, загнанна, загнанно, загнанны) äraaetud, tagaaetud, ülek. ka kurnatud, vaevatud, muserdatud; (ära)hirmutatud, heidutatud; загнанная лошадь äraaetud ~ vaevatud hobune, озираться как загнанный зверь tagaaetava looma kombel ringi vaatama, загнанный человек muserdatud ~ heidutatud inimene
замкнуться 336 Г сов. → несов. замыкаться
‣ kõnek. lukku minema, lukustuma;
‣ во что, на что, в чём, без доп. kõnek. end lukustama ~ luku taha panema;
‣ sulguma, kokku ~ kinni minema; колосья замкнулись за мной viljapead lõid mu järel (jälle) kokku;
‣ во что, в чём, без доп. endasse sulguma, inimestest eralduma ~ eemale tõmbuma; замкнуться в себе endasse tõmbuma, замкнуться в своём кругу oma kitsasse ringi tõmbuma
‣ kõnek. lukku minema, lukustuma;
‣ во что, на что, в чём, без доп. kõnek. end lukustama ~ luku taha panema;
‣ sulguma, kokku ~ kinni minema; колосья замкнулись за мной viljapead lõid mu järel (jälle) kokku;
‣ во что, в чём, без доп. endasse sulguma, inimestest eralduma ~ eemale tõmbuma; замкнуться в себе endasse tõmbuma, замкнуться в своём кругу oma kitsasse ringi tõmbuma
зашататься 165 Г сов. kõnek.
‣ на чём, от чего, под чем, без доп. kõikuma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ vankuma lööma ~ hakkama, liikuma ~ logisema ~ lõnkuma hakkama; зашататься на ногах от усталости väsimusest tuikuma hakkama, власть царя зашаталась tsaarivõim lõi vankuma, зуб зашатался hammas on liikuma hakanud ~ lahti;
‣ (ringi) lonkima ~ luusima ~ hulkuma hakkama; зашататься по городу mööda linna käima ~ uitama hakkama
‣ на чём, от чего, под чем, без доп. kõikuma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ vankuma lööma ~ hakkama, liikuma ~ logisema ~ lõnkuma hakkama; зашататься на ногах от усталости väsimusest tuikuma hakkama, власть царя зашаталась tsaarivõim lõi vankuma, зуб зашатался hammas on liikuma hakanud ~ lahti;
‣ (ringi) lonkima ~ luusima ~ hulkuma hakkama; зашататься по городу mööda linna käima ~ uitama hakkama
катать 165a Г несов.
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
козырь 13 С м.
‣ неод. trump (ka ülek.); ходить с козыря trumpi välja käima, покрыть козырем trumbiga lööma, игра без козырей trumbita mäng;
‣ од. ülek. kõnek. äss, tuus;
◊ ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima
‣ неод. trump (ka ülek.); ходить с козыря trumpi välja käima, покрыть козырем trumbiga lööma, игра без козырей trumbita mäng;
‣ од. ülek. kõnek. äss, tuus;
◊ ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima
круглый 119 П (кр. ф. кругл, кругла, кругло, круглы)
‣ ümmargune, ümarik, ümar(-); sõõrjas, sõõrik; круглый стол ümmargune laud, круглое лицо ümmargune ~ ümar nägu, круглые скобки ümarsulud, круглые цифры ümmargused arvud, круглые черви ümarussid, круглым счётом ümmarguselt, ligikaudu, круглая сумма priske ~ kena summa, круглая пила ketassaag;
‣ (без кр. ф.) täielik; круглое невежество täielik nõmedus, круглое одиночество täielik üksindus, круглый дурак halv. puruloll, круглая ~ круглый сирота orb, vaeslaps, isata-emata laps, круглый отличник läbini viiemees, учиться на круглые пятёрки kõnek. ainult viitele õppima, круглые сутки ööd kui päevad (otsa), круглый год aasta ringi, läbi aasta;
◊ (встреча) за круглым столом (kohtumine) ümarlaua ~ ümmarguse laua taga
‣ ümmargune, ümarik, ümar(-); sõõrjas, sõõrik; круглый стол ümmargune laud, круглое лицо ümmargune ~ ümar nägu, круглые скобки ümarsulud, круглые цифры ümmargused arvud, круглые черви ümarussid, круглым счётом ümmarguselt, ligikaudu, круглая сумма priske ~ kena summa, круглая пила ketassaag;
‣ (без кр. ф.) täielik; круглое невежество täielik nõmedus, круглое одиночество täielik üksindus, круглый дурак halv. puruloll, круглая ~ круглый сирота orb, vaeslaps, isata-emata laps, круглый отличник läbini viiemees, учиться на круглые пятёрки kõnek. ainult viitele õppima, круглые сутки ööd kui päevad (otsa), круглый год aasta ringi, läbi aasta;
◊ (встреча) за круглым столом (kohtumine) ümarlaua ~ ümmarguse laua taga
кружить 311a, наст. вр. также 288 Г несов.
‣ кого-что, без доп. keerutama; в поле кружила метель põllul keerutas tuisk, кружить в вальсе кого kellega valssi keerutama, valssima, кружить пыль tolmu üles keerutama;
‣ keerlema, tiirlema, tiirutama; орёл кружит в небе kotkas tiirleb taeva all, кружить по городу linnas ~ linna peal tiirutama;
◊ кружить голову кому kõnek. kelle pead ringi käima panema, kelle pead segi ajama
‣ кого-что, без доп. keerutama; в поле кружила метель põllul keerutas tuisk, кружить в вальсе кого kellega valssi keerutama, valssima, кружить пыль tolmu üles keerutama;
‣ keerlema, tiirlema, tiirutama; орёл кружит в небе kotkas tiirleb taeva all, кружить по городу linnas ~ linna peal tiirutama;
◊ кружить голову кому kõnek. kelle pead ringi käima panema, kelle pead segi ajama
кусок 24 С м. неод. tükk; pala; osa; кусок хлеба leivakäär, -tükk, кусок мыла seebitükk, tükk seepi, кусок шёлка (1) tükk siidriiet, (2) siidikangas, в одном куске ühes tükis, tervikuna, разбиться на куски kildudeks purunema ~ kukkuma, изрезать на куски ribadeks ~ tükkideks lõikama, tükeldama, кусок жизни osa(ke) elust;
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
мало Н (сравн. ст. менее, меньше,) Ч vähe; on vähe; мало народу vähe rahvast, он мало говорит ta on vähese jutuga, мало кто спал в эту ночь vähesed magasid sel ööl, я мало где бываю liigun vähe ringi, мало того, что kõnek. vähe sellest, et... разве этого мало? kas siis sellest on vähe? мало ли городов на свете kas ilmas linnu vähe on;
◊ мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (on, oled) vähe putru söönud; ни много ни мало (как)... ei rohkem ega vähem (kui)...; мало ли что kõnek. paljugi mis; и горя мало кому kõnek. kellel pole mingit muret ~ pole sooja ega külma
◊ мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (on, oled) vähe putru söönud; ни много ни мало (как)... ei rohkem ega vähem (kui)...; мало ли что kõnek. paljugi mis; и горя мало кому kõnek. kellel pole mingit muret ~ pole sooja ega külma
мысль 90 С ж. неод.
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
обегать 169a Г несов. → сов. обежать
‣ вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
‣ кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
‣ (без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
‣ (сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
‣ вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
‣ кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
‣ (без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
‣ (сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
перекрутиться 316 Г сов. → несов. перекручиваться
‣ kõnek. (ülekeeramisega v. liigse keerutamisega) katki minema; пружина у часов перекрутилась üleskeeramisel läks kellavedru katki;
‣ kõnek. (kohapeal) ringi ~ ringe tegema;
‣ ülek. madalk. läbi saama, toime tulema, hakkama saama; перекрутиться кое-как kuidagimoodi toime tulema;
‣ sassi ~ keerdu minema
‣ kõnek. (ülekeeramisega v. liigse keerutamisega) katki minema; пружина у часов перекрутилась üleskeeramisel läks kellavedru katki;
‣ kõnek. (kohapeal) ringi ~ ringe tegema;
‣ ülek. madalk. läbi saama, toime tulema, hakkama saama; перекрутиться кое-как kuidagimoodi toime tulema;
‣ sassi ~ keerdu minema
повернуть 338 Г сов. → несов. повёртывать, поворачивать кого-что, без доп., куда keerama, pöörama (ka ülek.); повернуть кран kraani keerama, повернуть больного на другой бок haiget teisele küljele keerama, повернуть лицо к свету nägu valguse poole pöörama, повернуть направо paremale pöörama, повернуть назад tagasi pöörduma, повернуть разговор juttu teisale keerama ~ pöörama, jutuainet ~ jututeemat muutma, повернуть дело по-своему asja oma tahte järgi pöörama;
◊ повернуть ~ поворачивать оглобли madalk. (1) otsa ringi ~ ümber pöörama, (2) oma sõnu sööma, (hoopis) teist laulu laulma (hakkama)
◊ повернуть ~ поворачивать оглобли madalk. (1) otsa ringi ~ ümber pöörama, (2) oma sõnu sööma, (hoopis) teist laulu laulma (hakkama)
повертеть 241 Г сов. что, чем (mõnda aega) keerutama; повертеть что в руках mida käes keerutama, повертеть головой pead (siia-sinna) keer(ut)ama, повертеть колесо (mõnda aega) ratast ringi ajama
поглядывать 168b Г несов. куда, на кого-что aeg-ajalt pilku heitma, vahetevahel vaatama; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядывать на часы ühtelugu kella vaatama, поглядывать по сторонам aina ringi vaatama, siia-sinna pilku heitma, поглядывать за детьми laste järele vaatama
потереться 243 Г сов.
‣ чем, о кого-что (end) veidi hõõruma ~ nühkima; потереться полотенцем end käterätiga üle hõõruma, потереться мазью end salvima, потереться боком о столб külge vastu posti nühkima;
‣ ülek. madalk. (mõnda aega) ringi luusima ~ vaatama kus;
‣ (veidi) kuluma; пиджак потёрся на локтях pintsaku küünarnukid on veidi kulunud, pintsak oli küünarnukkidest veidi kulunud
‣ чем, о кого-что (end) veidi hõõruma ~ nühkima; потереться полотенцем end käterätiga üle hõõruma, потереться мазью end salvima, потереться боком о столб külge vastu posti nühkima;
‣ ülek. madalk. (mõnda aega) ringi luusima ~ vaatama kus;
‣ (veidi) kuluma; пиджак потёрся на локтях pintsaku küünarnukid on veidi kulunud, pintsak oli küünarnukkidest veidi kulunud
провернуть 338 Г сов. → несов. провёртывать, проворачивать что
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
проездить 270a (повел. накл. проезди) Г сов.
‣ несов. проезжать что kõnek. maha sõitma, sõidu ~ reisi peale kulutama;
‣ несов. проезживать кого sõidustama, (hobust) sõiduks välja õpetama;
‣ 270b (teatud aeg v. ajani) ringi sõitma
‣ несов. проезжать что kõnek. maha sõitma, sõidu ~ reisi peale kulutama;
‣ несов. проезживать кого sõidustama, (hobust) sõiduks välja õpetama;
‣ 270b (teatud aeg v. ajani) ringi sõitma
прокружить 311a, 287b Г сов.
‣ (õhus paar) tiiru tegema;
‣ (teatud aeg v. ajani) tiirutama ~ tiirlema; кого (teatud aeg v. ajani) keerutama; прокружить по лесу два часа metsas kaks tundi ringi ekslema
‣ (õhus paar) tiiru tegema;
‣ (teatud aeg v. ajani) tiirutama ~ tiirlema; кого (teatud aeg v. ajani) keerutama; прокружить по лесу два часа metsas kaks tundi ringi ekslema
пуститься 317 Г сов. → несов. пускаться kõnek.
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
развернуться 338 Г сов. → несов. развёртываться, разворачиваться
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
развертеть 241 Г сов. → несов. разверчивать что
‣ lahti keerama; развертеть гайку mutrit lahti keerama;
‣ tehn. laiemaks puurima, suuremaks tegema, avardama, hõõritsema, hõõritsaga viimistlema; развертеть отверстие avaust ~ auku hõõritsema;
‣ pöörlema ~ keerlema panema; развертеть колесо ratast hooga pöörlema ~ ringi käima panema
‣ lahti keerama; развертеть гайку mutrit lahti keerama;
‣ tehn. laiemaks puurima, suuremaks tegema, avardama, hõõritsema, hõõritsaga viimistlema; развертеть отверстие avaust ~ auku hõõritsema;
‣ pöörlema ~ keerlema panema; развертеть колесо ratast hooga pöörlema ~ ringi käima panema
развертеться 241 Г сов. → несов. разверчиваться (без 1 и 2 л.)
‣ lahti tulema ~ keerduma (kruvi, mutri kohta);
‣ puurides ~ hõõritsedes laienema ~ suuremaks minema ~ avarduma;
‣ (hoogsalt) pöörlema ~ keerlema hakkama; колесо развертелось ratas sai pöörlemishoo sisse ~ hakkas hooga ringi käima
‣ lahti tulema ~ keerduma (kruvi, mutri kohta);
‣ puurides ~ hõõritsedes laienema ~ suuremaks minema ~ avarduma;
‣ (hoogsalt) pöörlema ~ keerlema hakkama; колесо развертелось ratas sai pöörlemishoo sisse ~ hakkas hooga ringi käima
