Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
Tulemused päringule "laen" :
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 6)LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 7)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 8)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 9)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 10)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 11)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 12)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 13)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 14)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 15)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 16)
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 17)
SISSEJUHATUS → Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost → (SJ 8)
... õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega. Eesti keelde toodi palju soome laene (neist on praegu aktiivses kasutuses üle 300) ja soome eeskujul loodud või...
ORTOGRAAFIA → TÄHEORTOGRAAFIA → b, d, g, p, t, k (O 11)
... algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g....
ORTOGRAAFIA → TÄHEORTOGRAAFIA → i ja j (O 13)
... hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit. ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldataks...
ORTOGRAAFIA → TÄHEORTOGRAAFIA → Võõrsõnade kirjutamine (O 16)
... on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks...
ORTOGRAAFIA → TÄHEORTOGRAAFIA → Võõrsõnade kirjutamine (O 17)
... kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat se...
ORTOGRAAFIA → NUMBRITE KIRJUTAMINE → Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul; Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga (O 53)
... panna sidekriips: 2,1-liitrine, 251-leheküljeline. Vrd lahku: 40 mln eurone laen (s.o neljakümne miljoni eurone), 18 mld kroonine võlg (kaheksateistkümne mi...
MORFOLOOGIA → SÕNALIIGID → Hüüdsõnad (M 14)
... jumal), ennäe, ennäh, ena, etskae (< et sa kae), pagan jne. Osa hüüdsõnu on laenulised, nt padavai, pastoi, proosit, marss, halloo, kuss, stopp, vot, soo. T...
MORFOLOOGIA → TÜVEVAHELDUSED → Astmevaheldus → Astmemuutus (M 28)
... allub ainult vältemuutusele, on `tank : tanki. Enamasti alluvad uued laenud alguses vältemuutusele, kuid keelega kohanedes hakkavad alluma pikkusmuut...
MORFOLOOGIA → TÜVEVAHELDUSED → Astmevaheldus → Astmemuutus (M 29)
... on ainult kindlalt piiratud tüvesid haarav nähtus, mis ei laiene ühelegi uuele laensõnale....
MORFOLOOGIA → TÜVEVAHELDUSED → Lõpuvaheldus → Lõpumuutus → Käändsõna lõpumuutus (M 40)
... /(V)s/-sõnade lõpumuutus. Seda muutust kasutavad s-lõpulised uuemad laensõnad ning eesti omasõnad, milles s kuulub tuletusliitesse, nt termos : term...
MORFOLOOGIA → MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD → Käändsõna → Kääne → Alaltütlev kääne (M 60)
... välismaalt; b) teate või asja allikat, nt Mari kuulis seda Jürilt. Laenasin sõbralt raamatu. Samuti vormistab alaltütlev: c) nimi- või...
MORFOLOOGIA → MUUTTÜÜBID → (M 114)
... järjest juurde, sest kõik uued kahesilbilised esmavältelised vokaallõpulised laensõnad, mis eesti keelde laenatakse, hakkavad muutuma samamoodi, vrd dogi, gr...
MORFOLOOGIA → MUUTTÜÜBID → Käändkonnad → ema–pesa-tüüp (M 119)
... korral, nt Mari/t ~ Mari, Türi/t ~ Türi (vt M 161), samuti kümmekonna uuema laenu puhul, nt homo/t ~ homo, mini/t ~ mini. Normipärane on kahesugune ainsus...
MORFOLOOGIA → MUUTTÜÜBID → Käändkonnad → seminar-tüüp (M 120)
... (ÕS 6. tüüp) kuuluvad a) umbes 500 /3 C/-sõna, mis on hilised laenud või võõrsõnad, nt materjal, alkohol, molekul, tehnikum, talisman, restora...
MORFOLOOGIA → MUUTTÜÜBID → Käändkonnad → siil-tüüp (M 140)
... : emotsiooni, konser`vant : konservandi. Ainult omasõnades ja väga vanades laenudes esineb laadimuutust ning lõpumuutust 0 → a, 0 → e, 0 → u, nt `sünd : ...
SÕNAMOODUSTUS → Sissejuhatus → (SM 1)
... sõnu, mis pole üldse saadud morfeemide lisamise või äravõtmise teel. Sõnu on laenatud (nt maaler on saksa laen, st võetud saksa keelest tervikuna üle, mitte ...
SÕNAMOODUSTUS → VERBIMOODUSTUS → Verbiliited → Kausatiivi- ja faktitiiviliited (SM 10)
... kasutusel -ta-: trellitama, takutama, torutama, võretama, pilutama, silbitama, laenutama, hirmutama, tolmutama, jupitama. Mõnest sõnast on olemas mõlemad tulet...
SÕNAMOODUSTUS → VERBIMOODUSTUS → Võõrtüveliste verbide tuletusest (SM 18)
... Uute laentüvede puhul on ilmselt soome keele mõjul hakanud kõnekeeles levima ja osalt...
SÕNAMOODUSTUS → NIMISÕNAMOODUSTUS → Nimisõnaliited → Isiku- ja asjaliited (SM 22)
... sõnade seas on selliseid, mis päritolult on tegelikult saksa või hollandi laenud, nt maaler, maakler, reeder, uued inglise laenud, nt printer, plotter, mi...
SÕNAMOODUSTUS → NIMISÕNAMOODUSTUS → Liitnimisõnad → Põimliitnimisõnad → Nimisõna + nimisõna (SM 29)
... rõskus(e)laik, õigus(e)rikkumine; osa võõrsõnu (sh eriti need, mis meile on laenatud tervikkujul), nt aadressbüroo, ballettmeister, kontsertmeister, detekti...
SÜNTAKS → LAUSE EHITUS → Öeldis (SÜ 14)
... kinni pidama, peatama; kõrvale hoiduma – õige: kõrvale hoidma, hoiduma; välja laenutama – õige: välja laenama, laenutama; edasi jätkama – õige: jätkama; ümber...
SÜNTAKS → LAUSE EHITUS → Öeldis → Aeg → Tulevik (SÜ 27)
... ei kasvata. Siia tuleb uhke maja. Selles majas hakkavad elama välissaadikud. Laenudega hakkab tegelema linnavalitsuse rahandusosakond. Ta saab terveks / jääb...
SÜNTAKS → LAUSE EHITUS → Sihitis → Täis- ja osasihitis → Täis- ja osasihitise valiku probleeme (SÜ 39)
... = Anna mulle pliiatsit. Anna käsi = Anna kätt. Keerasin lehe = Keerasin lehte. Laena talle lips = Laena talle lipsu. Volitan Jüri Silgu minu palga välja võtma ...
SÜNTAKS → LAUSE EHITUS → Määrus → Aja väljendamine → Ajamääruse kääne (SÜ 59)
... kõik teisiti. Mõnel juhul on võimalik nii alalütlev kui ka seesütlev. Kuu laennimetus ilma kuupäevata on seesütlevas, kuupäevaga alalütlevas. Nt Tänavu on...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 6)
... poolest eristatakse eesti keele sõnavaras põlis-, laen- ja tehistüvesid. Huno Rätsep on 1976. a „Õigekeelsussõnaraamatust” leidnud...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 7)
... genuiin- ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soome-ugri keeleteadus on põlis- ehk genuiin- ehk genuiins...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 9)
... Laenamise all mõistetakse teisest keelest uute keeleelementide võtmist. Laenkeel...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 10)
... keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: ...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 11)
... keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otsela...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 12)
... ‘maja, elamu’) öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel, kantsel, kohver, korter, materjal, meister,...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 13)
... on kõne all olnud sõnakestade laenamine koos sama või muutunud tähendusega (pärislaenud), aga laenatakse ka tä...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 14)
... suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest k...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 15)
... Laenamise mõistet natuke laiendades saame rääkida ka laenudest ühe keele sees. M...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 16)
... omama poolt võõrama poole on: 1) kirjakeele põlissõnavara (võõrus on null), 2) laenud oma murdeist, 3) laenud lähisugulaskeelist, 4) laenud kaugsugulaskeelist,...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 17)
... Peale põlis- ja laentüvede on eesti keeles kolmandana olemas veel tehistüved. Nende praktiline o...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Oma- ja võõrsõnad (L 18)
... võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavar...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Oma- ja võõrsõnad (L 19)
... on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni, nagu tähed f, š, z, ž (fä...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Oma- ja võõrsõnad (L 21)
... vastuvõetamatud, nimetatakse barbarismideks. Sõnavaras on selliseid toorlaene näiteks vene gastroll, grafaa, narjaad, natšalnik, pagasnik, pakaa, sprafk...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Hinnangusõnad (L 28)
... asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. Demin...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara stiililine jagunemine (L 30)
... loidapuu ‘lodjapuu’, lamab venekooluses ‘teeskleb magamist’, soome laene kuudam ‘kuuvalgus’, muik ‘rääbis’, ööge ‘kõrglaine’, võõrsõnu demonoloog, ...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKAALSED SUHTED → Tabusõnad ja eufemismid (L 33)
... vilunina, sorusaba, võsavillem jne. Nii tuli kasutusele ka alamsaksa laen hunt. Nime ja nimetamise ürgvana maagiline tähendus ulatub muinasusundi alg...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKAALSED SUHTED → Antonüümid (L 35)
... vastastikust tegevust, kuid vaadelduna selle tegevuse eri osaliste aspektist: laenama, üürima ja rentima – kõik kolm nii kelleltki kui ka kellelegi. Kahe eri ...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKAALSED SUHTED → Homonüümid (L 37)
... I ‘leiva- või saiapätsike’ ja kakk II ‘lind’. Võivad olla eri keeltest pärit laenud, aga eesti keeles homonüümidena kokku saanud, nt juura I ‘õigusteadus’ < ...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Tähendusnihked (L 44)
... Sõna küpsis hakati XIX sajandi lõpu puristlikes meeleoludes soovitama saksa laenu praad asemele või õigupoolest veel laiemas tähenduses – küpsetatud toit võ...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Tähendusülekanded (L 45)
... olnud ja on praegugi üks terminiloome vahendeid, nii on saadud nt panganduses laenuportfell, veevarustuses kaevukael, vesioinas ja konnpump, anatoomias vaagen...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Tähenduse liike (L 47)
... sõna. Nt meelsamini öeldakse, et olen võtnud krediiti, ehk ka laenu, vähem tahetakse öelda olen teinud võlgu. Parema meelega ollakse detektiiv...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Fraseoloogia. Fraseologismide päritolu (L 52)
... õige mitmekesine. Nagu muuski sõnavaras saab siingi eristada genuiinset ja laenulist osa – põlis- ja laenfraseoloogiat. Põlisfraseologismidele leiame tihti...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Etümoloogia (L 53)
... näidates tema sugulussuhteid muude sõnadega samas või sugulaskeeltes, laenulisust jm. Nt sõna kuu etümoloogia Julius Mägiste etümoloogiasõnaraamatus ü...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Onomastika. Isikunimed (L 55)
... naisenimedest on teada vaid vähesed ja neid tänapäeval ei kasutata. Keskajal laenatud mehenimed: Tõnis (< Antonius); Jaan, Juhan, Hannes, Ants (< Johannes); ...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Leksikograafia → Eesti leksikograafia ajaloo tähtteoseid (L 63)
... (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu.1780. aastal ilmus August Wilhelm Hupeli eesti-saksa ja saksa...